Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Official portrait of Jaak Aab

Jaak Aab

Estonia · Official source

Records

165 records where Jaak Aab is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years

Law· SE756avaldatud riigiteatajas

Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 November 2025

Seaduse täiendamise eesmärk on veeteetasude langetamise abil toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate. Eelnõuga sätestatakse, et 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. detsembrini vähendatakse Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevate laevade eest makstavat veeteetasu 15 protsendi võrra.

Law· SE549avaldatud riigiteatajas

Meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 December 2024

Eelnõu peamised muudatused on seotud möödunud aasta 1. juulist alustanud riigilaevastiku tegevuse regulatsiooni ajakohastamisega. Samuti sätestatakse seaduses alus mereinfosüsteemis punkerdajate registri loomiseks ja nõuded selle toimimiseks. Lisaks tehakse muudatused seaduse väärteosätete peatükki. Suurem osa peatükis sätestatud väärteomääradest olid kehtestatud 2005. aastal, kui juriidilise isiku maksimaalne trahvimäär oli 3200 eurot, ning need on püsinud muutumatuna peaaegu 20 aastat. Trahvimäärasid tõstetakse.

Law· SE541avaldatud riigiteatajas

Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine)

Estonia · Riigikogu · 18 November 2024

Eelnõu muudatused käsitlevad sätteid, mille eesmärk on soodustada erinevate meetmete kaudu taastuvenergia kasutuselevõttu. Muudatusega reguleeritakse riigi eriplaneeringu menetluse muudatuste rakendumist pooleliolevatele menetlustele. Muudatus mõjutab peamiselt riigi eriplaneeringu koostamise korraldajaid. Eelnõu muudatuste eesmärk on täpsustada tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise sätteid, et tagada õigusselgus ning tasu õiglases määras maksmine ja jaotamine elanikele ning anda kohalikele omavalitsustele (KOVidele) suurem paindlikkus tasu maksmise üksikasjade üle otsustamisel. Selleks täpsustatakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise algust, milleks on tuuleelektrijaama ehitamise ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise alustamise aeg. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasule kehtestatakse vahemaksuperiood. Vahemaksuperiood on ajavahemik, mil tuuleelektrijaam juba toodab tuuleenergiast elektrienergiat, kuid tuuleelektrijaamal ei ole veel kasutusluba. Uue tasuperioodi jooksul makstakse tasu 70% tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust. Muudatustega täpsustatakse KOVi poolt elanikele makstava tasu sätteid, arvestades praktikas tekkinud küsimusi. Eelnõuga seotakse KOVi määra kehtestamine lahti eelarveaasta algusest. Edaspidi jõustub KOVi määr kuus kuud pärast vastuvõtmist. Muudatustega täpsustatakse ka elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise aluseid. Eelnõu muudatuste eesmärk on hõlbustada riigi eriplaneeringute ja tuuleparki kavandavate kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemist ning tagada selle protsessi õigusselgus. Selleks täpsustatakse kehtivaid riigi eriplaneeringu ja tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise rahastamise üleandmise sätteid ning riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise menetlusnorme. Samuti muudetakse riigi eriplaneeringu, sh asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostööd ning kaasamist puudutavaid menetlusnorme.

Law· SE526avaldatud riigiteatajas

Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadus

Estonia · Riigikogu · 21 October 2024

Eelnõuga vähendatakse järgmiseks aastaks kõikide Eesti sadamatesse sisenevate laevade makstavat veeteetasu 14 protsendi võrra. Tänavu kehtib veeteetasu soodustus 15 protsenti. Eelnõuga vähendatakse 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 31. detsembrini kõikidel Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatel laevadel tasumisele kuuluvat veeteetasu 14 protsendi võrra. Eelnõu seletuskirja kohaselt pole merendus- ja logistikasektor tervikuna täielikult taastunud COVID-19 pandeemia mõjudest, mis põhjustas alates 2020. aasta algusest märkimisväärse reisijate- ja kaubavahetuse languse veeteedel ning Eesti sadamates. Lisaks vähenesid Eesti meretranspordi ja sadamate kaubamahud märkimisväärselt 2023. aastal, eelkõige seoses Ukraina sõja ja sellest tulenevalt ELi kehtestatud sanktsioonidega Venemaalt pärit kauba veole. Ka 2024. aastal on kaubamahtude vähenemine jätkunud.

Law· SE516avaldatud riigiteatajas

Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 7 October 2024

Eelnõuga võetakse üle ELi kestlikkusaruandluse direktiiv 2022/2464. Samuti võetakse üle direktiiv 2023/2775, millega muudeti ettevõtjate suuruskriteeriume. Seoses sellega kohandatakse ka siseriiklikke nõudeid ettevõtjate majandusaasta aruannete koostamisel ja auditeerimisel. Kuna kestlikkusaruandluse kohustuse tekkimine ja ulatus on sõltuv ettevõtte suuruskategooriast, kehtestatakse uued suuruskategooriate lävendid direktiivi kohaselt kõrgeimal lubatud tasemel. Eelnõu eesmärk on hoida uutest nõuetest tingitud aruandluskoormuse kasv Eestis minimaalsena. Finantsturgudel on üha enam tunda, et probleemid jätkusuutlikkusega võivad seada ohtu ettevõtete finantstulemused. See on suurendanud vajadust saada turuosalistelt paremat ja standardiseeritumat teavet kestlikkuse küsimustele. Selleks võeti ELis vastu kestlikkusaruandluse direktiiv, mis arendab ka Eesti õigusruumis edasi varasemalt sätestatud ESG (ingl Environmental, Social, Governance) aruandluse nõudeid. Uuendatud nõuded seavad kõigile suurettevõtjatele ja börsil noteeritud ettevõtjatele kohustuse avaldada kestlikkusaruanne oma majandusaasta tegevusaruande koosseisus. Aruanne tuleb koostada vastavalt Euroopa Kestlikkusaruandluse standardile (ESRS, ehk European Sustainability Reporting Standard). Eestis hõlmab kestlikkusaruandluse kohustus hinnanguliselt 300 ettevõtet ja gruppi, ehk ligikaudu 1,4% Eestis tegutsevatest osaühingutest ja aktsiaseltsidest. Hinnanguliselt kolmandik neist saab kasutada konsolideerimise erandit, mis võimaldab kestlikkusaruannet mitte koostada, kui sama info on juba avaldatud emaettevõtja aruandes. Eelkõige luuakse eelnõuga reeglid kestlikkusaruande koostamiseks ning auditeerimiseks. Muudetakse mikro-, väike-, keskmise ja suurettevõtja suuruskriteeriume, et hoida kestlikkusaruandluse halduskoormuse kasvu Eestis minimaalsena. Ettevõtjate suuruskategooriad on edaspidi vormi-neutraalsed, st ühesugused reeglid kehtivad kõikidele raamatupidamiskohustuslastele, sõltumata nende juriidilisest vormist. See muudatus on olemuselt siseriiklik ja vähendab üldist aruandluskoormust Eestis, sest mikro- ning väikeettevõtjatele ettenähtud soodustusi aruannete koostamisel, näiteks võimalus esitada lühendatud aastaaruannet, saavad edaspidi kasutada kõik juriidilised isikud, ka MTÜ-d ja korteriühistud.

Law· SE428avaldatud riigiteatajas

Raamatupidamise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 6 May 2024

Eelnõuga standardiseeritakse ja lihtsustatakse raamatupidamise seaduse nõudeid e-arvete ringlusele ja vormistamisele. Avalikus sektoris on e-arvete esitamine Eestis olnud kohustuslik alates 2019. aastast, kuid e-arvete laiem levik erasektoris on pigem takerdunud. Eelnõu eesmärk on soodustada ühtse e-arvete Euroopa standardi rakendumist ja toetada digitaalse arveldamise täielikku kasutuselevõtmist avaliku sektori kõrval ka erasektoris. Eelnõu kohaselt muudetakse raamatupidamiskohustuslase äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerimise korda. Kehtiva õiguse järgi algatab äriregistris registreerimise Eestis tegutsev e-arvete käitleja (sageli nimetatud ka ’e-arve operaator’), keda ettevõtja on selleks eelnevalt nende vahel sõlmitud lepingus volitanud. Pärast käitleja avaldust ja ettevõtjalt vastava kinnituse pärimist ning saamist registreerib äriregister ettevõtja e-arve vastuvõtjaks. Tulevikus ettevõte küll võib, kuid ei pruugi kasutada Eestis paikneva e-arvete operaatori teenuseid. Seetõttu on otstarbekas muuta registreerimine avatumaks ja võimaldada selle algatamist ka ettevõtja enese poolt. Kehtiv õigus sätestab paralleelselt kahe tehnilise standardi kasutamise: e-arve peab vastama kas Eesti standardile või Euroopa standardile. Eelnõuga nähakse ette, et edaspidi jääb kehtima ainult Euroopa standard. Seejuures jääb kehtima seaduses sätestatud tehingu- ja formaadivabaduse printsiip: algdokumendi vorming ja esitamise tingimused lepitakse reeglina kokku tehingupartnerite vahel. Kohustus Euroopa e-arve standardi kasutamiseks eksisteerib vaikimisi juhul kui ostja nõuab müüjalt e-arve esitamist ja pooled ei ole kokku leppinud teises formaadis. Eelnõuga ei keelata ühegi senise arveformaadi edasi kasutamist. E-arvete esituskohustuse ulatus on senises seaduses fikseeritud üldise kohustusena kõikidele raamatupidamiskohustuslastele – nad on kohustatud esitama e-arve, kui ostjaks on avaliku sektori üksus. Siinse muudatusega pööratakse regulatsioon senisega võrreldes vastupidiseks: määratletakse see mitte müüja kohustusena teatud ostjatele e-arvet esitada, vaid ostja õigusena müüjalt e-arvet nõuda. Antud õigus laieneb kõikidele raamatupidamiskohustuslastele, kes on end e-äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud. Nende hulgas on ka kõik avaliku sektori raamatupidamiskohustuslased. Lisaks nähakse ette, et edaspidi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud (kehtiva õiguse järgi vaid emaettevõtja finantssuhtarvud). Konsolideerimisgrupi tegevusaruanne hõlmab kogu grupi tegevust ja seetõttu on ootuspärane sealt leida konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud, mitte ainult konsolideeriva üksuse finantssuhtarvud. Uuesti kehtestatakse ka seaduse lisa 1 (bilansiskeem). Bilansiskeemi lisatakse „muude nõuete“ alla eraldi ka „laenunõuded“.