Eelnõuga vähendatakse bürokraatiat ja halduskoormust ning muudetakse keskkonnamõju hindamine teatud olukordades lihtsamaks. Nimelt saab Natura 2000 alade tegevuste mõju hakata hindama senisest keskkonnamõju hindamisest eraldi. Praegu tuleb seda teha koos ning protsess on mahukam ja bürokraatlikum. Tulevikus, juhul kui tegevused ei mõjuta loodust laiemalt, näiteks ei mõjuta vee, õhu, mulla seisundit, saab need protsessid lahutada ja Natura 2000 alade tegevuste hindamine viia läbi eraldi. Eelnõuga täpsustatakse kehtivaid Natura hindamise etappe, milleks on eelhinnang, asjakohane hindamine ja Natura erandi menetlus, näiteks lisatakse eelhinnangu ja asjakohase hindamise aruande avalikustamise kohustus ja tähtajad, uuringute kooskõlastamine keskkonnaametiga jms. Muudatused vähendavad oluliselt halduskoormust ja kulusid, samuti saab kavandatava tegevuse mõjusid hinnata oluliselt kiiremini. Eelnõu näeb Natura 2000 aladel ette metsaelupaikade range kaitse. Majanduslik raie keelatakse. See on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega, milles heidetakse Eestile ette, et siin ei hinnata piisavalt majandustegevuse, muuhulgas ka metsaraie negatiivset mõju Natura 2000 loodusväärtustele. Erandina on lubatud näiteks küttepuude võtmine kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndisse jäävates metsaelupaikades. Metsateatist esitamata võib raiuda kuni viis tihumeetrit küttepuid hektarilt, kuid mitte rohkem kui 20 tihumeetrit puitu kinnistu kohta aastas. Hoiualal ja sihtkaitsevööndis küttepuid raiuda ei tohi. Muudatus vähendab halduskoormust. Seletuskirja kohaselt jääb kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndisse ja hoiualadele Natura metsaelupaiku 2024. aasta märtsi seisuga kokku 53 000 hektarit, erametsamaal puudutab muudatus metsaelupaiku kokku 11 700 hektari ulatuses. Piirangutega aladel on 2025. aastast juba suurendatud piiranguvööndi ja hoiuala erametsatoetust 60 eurolt 160 eurole hektari kohta aastas ehk see on samas suuruses kui kompensatsioon sihtkaitsevööndis. Eelnõuga täiendatakse maamaksuseaduses nende alade loetelu, mille eest maamaksu ei maksta, ja lisatakse sinna Natura 2000 võrgustiku kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndi ning hoiuala metsaelupaigatüüpide esinemisalad, ehk need on võrdsustatavad sihtkaitsevöönditega. Eelnõu järgi toimub metsateatistega seonduv menetlus edaspidi metsaregistris, kus on seotult kättesaadavad kõik menetlusteated ja dokumendid.

Question· Interpellation739asked

Parvlaevaühenduse tuleviku kohta

Estonia · Riigikogu · 27 March 2025

Question· Interpellation733asked

Kehtna Kutsehariduskeskuse ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli ümberkorraldamise kohta

Estonia · Riigikogu · 26 March 2025

Question· Interpellation731asked

Rohuküla raudtee rajamise katkestamise kohta

Estonia · Riigikogu · 24 March 2025

Bill· SE567tagasi lykatud

Jahiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 22 January 2025

Eelnõu eesmärgiks on anda Eesti põllumeestele, eelkõige loomakasvatajatele ja mesinikele, õigus tappa ulukeid, kes ründavad nende vara või on otseseks ohuks inimeste elule ja tervisele.

Law· SE553avaldatud riigiteatajas

Jahiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 December 2024

Eelnõu eesmärk on anda Keskkonnaametile võimalus korraldada aastaringselt jahipidamist ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks. Kehtiv seadus võimaldab seda vaid väljaspool jahiaega. Kui jahiajal on ulukite küttimismaht täitunud, aga vajadus ulukite küttimiseks on olemas, siis ei saa Keskkonnaamet enam korraldada ulukite jahti, sealhulgas ka nuhtlusisendite jahti. Selle probleemi lahendamiseks soovitaksegi muuta jahiseadust ja anda Keskkonnaametile õigus korraldada aastaringselt jahipidamist ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks.

Resolution· OE454avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 3 June 2024

Eelnõu näeb ette, et seoses Jevgeni Ossinovski Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme volituste lõppemisega nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Anti Allas.

Resolution· OE455avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 3 June 2024

Eelnõu näeb ette kutsuda Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogust tagasi Reili Rand ja nimetada nõukogu liikmeks Eduard Odinets.

Question· Other question2-5/15-4asked

OTRK: "Kuidas elab Eesti mets?”

Estonia · Riigikogu · 8 November 2023

Law· SE301avaldatud riigiteatajas

Looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 27 September 2023

Eelnõuga on kavas muuta looduskaitseseadust (LKS) ja kinnistusraamatuseadust. LKS-i lisatakse paindlikkus otsustada vastavalt olukorrale kas avaldada teade loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta üleriigilises või kohalikus ajalehes, mitte mõlemas nagu näeb ette kehtiv kord. Eemaldatakse vajadus riikliku seire või kaitseala valitseja tellitud teadustöö jaoks küsida täiendavalt kaitsealadel liikumispiirangutes liikumiseks luba. Loa taotlemine on lisanduv aja- ja ressursikulu olukordades, kus selle väljaandmine on iseenesestmõistetav. Kaotatakse riigi ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel. Kehtiva LKSi kohaselt on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal. Viimastel aastatel on riik hinnanud ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostumüügitehingute puhul, kuid kasutatud seda ei ole. Kuna ka loodusväärtuste säilitamisele ei aita ostueesõiguse rakendamine kuigivõrd kaasa, siis on plaanis jätta need sätted seadusest välja. Riigi ostueesõiguse kaotamine vähendab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamise korral haldusorgani töökoormust ja kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist. Eemaldatakse segadust tekitav sõnastus kus piiranguvööndis telkimiseks ja lõkke tegemiseks on vajalik just kaitseala valitseja poolt tähistatud kohti, kuid tegelikkuses kaitseala valitseja kohti ise ei tähista. Riigieelarvelistel eesmärkidel sätestatakse, et loomakahju ei hüvitata, kui taotluste eelisjärjestuse kohaselt ei ole vähem eelistatud looma tekitatud kahju hüvitamiseks jooksva aasta riigieelarves selleks vahendeid ette nähtud. Eelisjärjestus kehtestatakse kliimaministri määrusega (järjestuses on viimasel kohal seejuures rändlindude põhjustatud kahju). Samas tõstetakse loomakahjude ennetamiskulude tasumäära ülempiiri, millega soovitakse üldkokkuvõttes vähendada tekkivat loomakahju, mida omakorda tuleks kompenseerida. Eesmärk on vähendada tekkivat loomakahju ning seeläbi survet selleks ettenähtud eelarvele. Kinnistusraamatuseadust täiendatakse looduskaitseseaduse alusel riigi ostueesõiguse kohta kantud märkus kustutatakse kinnistusraamatust kolme kuu jooksul ametiülesande korras pärast looduskaitseseaduse § 16 lõigete 2–6 kehtetuks tunnistamist.

Bill· SE78tagasi lykatud

Looduskaitseseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 May 2023

Eelnõuga muudetakse looduskaitseseaduse esimeses paragrahvis sõnastatud seaduse eesmärki selliselt, et inimene kui looduse osa ja looduslike protsesside mõjutajat ei käsitletaks loodusest eraldi ega kõrgemal seisvana.