Piirivalvurite vormivarustuse olukorra kohta
Estonia · Riigikogu · 15 November 2017
The world's political record
Person
Estonia · Official source
146 records where Uno Kaskpeit is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years
Estonia · Riigikogu · 15 November 2017
Estonia · Riigikogu · 14 November 2017
Estonia · Riigikogu · 7 November 2017
Estonia · Riigikogu · 7 November 2017
Estonia · Riigikogu · 18 October 2017
Estonia · Riigikogu · 16 October 2017
Estonia · Riigikogu · 11 September 2017
Estonia · Riigikogu · 11 September 2017
Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad eelkõige erinevate lubade menetlust ja laskekõlbmatute relvade regulatsiooni. Relvaseadusesse lisatakse nõudeid, mis kindlustavad selle, et relva omanikeks on õiguskuulekad ja usaldusväärsed inimesed. Edaspidi peab relvaloa taotleja põhjendama vajadust relva omamiseks ning politsei- ja piirivalveametil (PPA) on õigus loa andmisest keelduda, kui relva vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud. Relvaloa andmisest on võimalik keelduda ka inimestele, keda on korduvalt karistatud süüteo toimepanemise eest. Relvaloa andmisest võib keelduda või see kehtetuks tunnistada, kui on kahtlus, et relva omanik on ohuks riigi julgeolekule. Kui tulirelv on soetatud turvalisuse tagamiseks, peavad relva omanikud relvaloa aegumisel uuesti läbima tulirelva käsitsemise katse. Tulevikus tuleb ka laskekõlbmatud tulirelvad PPAs registreerida. Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalasele kehtivad relvaloa taotlemisel samad tingimused Eesti kodanikega. Eksam tuleb välismaalasel sooritada ka siis kui talle on väljastatud relvaluba mõnes teises riigis. Relvaeksam tehakse eesti keeles või eesti keele mittevaldamisel tõlgi abil muus keeles. Ilma tõlgi abita tuleb aga sooritada tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse. See tagab, et iga relvaomanik saab aru eestikeelsetest relva käsitsemisega seotud käsklustest, mis tagab nii tema enda kui teiste inimeste ohutuse
Estonia · Riigikogu · 1 June 2017
Estonia · Riigikogu · 17 May 2017
Estonia · Riigikogu · 4 May 2017
Estonia · Riigikogu · 4 May 2017
Estonia · Riigikogu · 13 April 2017
Estonia · Riigikogu · 23 March 2017
Estonia · Riigikogu · 6 March 2017
Estonia · Riigikogu · 27 February 2017
Estonia · Riigikogu · 22 February 2017
Estonia · Riigikogu · 21 February 2017
Estonia · Riigikogu · 15 February 2017
Estonia · Riigikogu · 15 February 2017
Estonia · Riigikogu · 13 February 2017
Estonia · Riigikogu · 25 January 2017
Estonia · Riigikogu · 25 January 2017
Estonia · Riigikogu · 24 January 2017
Estonia · Riigikogu · 24 January 2017
Estonia · Riigikogu · 19 January 2017
Estonia · Riigikogu · 16 January 2017
Estonia · Riigikogu · 19 December 2016
Estonia · Riigikogu · 5 December 2016
Estonia · Riigikogu · 5 December 2016
Estonia · Riigikogu · 14 November 2016
Eelnõuga võetakse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi. Üks neist käsitleb tööaja korraldust siseveetranspordi valdkonnas ja teine meremeeste tööalaseid õigusi saada tööandjalt infot ja olla kaasatud nende huve puudutavate küsimuste lahendamisel. Viimase muutmine loob meritsi kaupu vedavate laevade laevapere liikmetele, kes töötavad üleühenduselise ettevõtja juures, võimaluse moodustada Euroopa töönõukogu. Üleühenduseline ettevõtja on ettevõtja, kellel on Euroopa Liidu liikmesriikides kokku vähemalt 1000 töötajat ja kahes liikmesriigis kummaski vähemalt 150 töötajat. Eestis vastab nendele kriteeriumitele AS Tallink Grupp. Euroopa töönõukogu on töötajaid esindav organ, mille koosseisu kuuluvad töötajad igast liikmesriigist, kus ettevõte tegutseb. Töönõukogu eesmärgiks on tagada töötajatele info ettevõttes toimuva kohta ja anda neile võimalus oma arvamuse avaldamiseks töötajate huve mõjutavates küsimustes. Käesoleval ajal on selline võimalus tagatud kõigis teistes sektorites, kui seal tegutseb üleühenduseline ettevõte.
Estonia · Riigikogu · 7 November 2016
Estonia · Riigikogu · 18 October 2016
Estonia · Riigikogu · 18 October 2016
Estonia · Riigikogu · 11 October 2016
Estonia · Riigikogu · 11 October 2016
Estonia · Riigikogu · 11 October 2016
Estonia · Riigikogu · 11 October 2016
Estonia · Riigikogu · 11 October 2016
Senise päästeinfosüsteemi asemel asutatakse Päästeameti ülesannete täitmiseks päästeinfosüsteem ja Häirekeskuse ülesannete täitmiseks hädaabiteate menetlemise andmekogu. Alates 1. novembrist 2014 võtab häirekeskus numbril 112 vastu kõik kiirabi-, pääste- ja politsei hädaabiteated, kuid neid menetletakse erinevates infosüsteemides. Nüüd luuakse Häirekeskuse juurde infosüsteem, kus töödeldakse nii kiirabi-, pääste- kui politsei hädaabiteateid ning ühtses infosüsteemis hallatakse kõiki reageerimise ressursse. See tagab elutähtsa abi kiirema kohalejõudmise hädasolijani. Sellest eraldi jääb alles päästeinfosüsteem, mida edaspidi kasutab Päästeamet oma ülesannete tõhusamaks täitmiseks. Päästeamet võib lisaks hukkunute andmetele hakata koguma ka päästesündmusel vigastatute andmeid, samuti hakatakse päästeinfosüsteemi kandma tuleohutusalase nõustamise ja ennetustöö infot.
Estonia · Riigikogu · 29 September 2016
Estonia · Riigikogu · 13 June 2016
Estonia · Riigikogu · 13 June 2016
Eelnõuga muudetakse KrMS-i eelkõige selliselt, et see oleks kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud miinimumõigustega, mis on ette nähtud kriminaalasjas kahtlustatavatele või süüdistatavatele. Eelnõuga korrigeeritakse kohtueelse- ja kohtuliku menetluse ning jälitustegevuse läbiviimise regulatsioone.
Estonia · Riigikogu · 20 May 2016
Estonia · Riigikogu · 20 May 2016
Estonia · Riigikogu · 18 May 2016
Estonia · Riigikogu · 9 May 2016
Estonia · Riigikogu · 5 May 2016
Estonia · Riigikogu · 2 May 2016
Estonia · Riigikogu · 18 April 2016
Estonia · Riigikogu · 14 April 2016
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta. Direktiivi nõude kohaselt tõstetakse turukuritarvituste maksimumkaristused kolmeaastaselt vangistuselt neljale aastale. Turukuritarvituse direktiiv kohustab liikmesriike kuriteona sätestama turuga manipuleerimist ja siseteabe väärkasutamist. Näiteks siseteabe lekitamist, selle alusel kauplemist, kauplemise soovitamist või kauplemisele mõjutamist. Direktiivis nimetatud kuriteod on ka praegu karistusseadustikus kuritegudena nimetatud.