Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Official portrait of Jaanus Karilaid

Jaanus Karilaid

Estonia · Official source

Records

241 records where Jaanus Karilaid is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years

Bill· SE331tagasi lykatud

Karistusseadustiku muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 10 February 2021

Eelnõu eesmärgiks on karistusseadustikus taastada karistusena juriidiliste isikute, sealhulgas erakondade sundlõpetamise võimalus.

Law· SE195avaldatud riigiteatajas

Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 18 May 2020

Eelnõu tõhustab pankrotimenetlusi ja parandab seeläbi ärikeskkonna toimimist. Kujundatakse ümber nõuete kaitsmise ja tunnustamise kord. Käesoleval ajal toimub nõuete kaitsmine selleks ette nähtud võlausaldajate koosolekul ning vaidlused nõuete üle lahendatakse eraldiseisvates ja aeganõudvates menetlustes. Eelnõu kohaselt toimub nõuete kaitsmine edaspidi kirjalikult ja tunnustamine kohtus ühes menetluses. Viiakse sisse vastuväidete põhistamise kohustuslikkus ja täiendatakse kaitsmiseta tunnustatavate nõuete nimekirja, mille tulemusel vähenevad vaidlused nõuete üle. Samuti nähakse ette kohtute suurem spetsialiseerumine maksejõuetusasjadele, mille tulemusel lahendavad kohtunikud asju kiiremini ja ühtlasemalt. Juriidiliste isikute maksejõuetusasjade lahendamine koondatakse Harju ja Tartu maakohtutesse. Füüsiliste isikute puhul jääb kohtualluvus samaks. Lisaks muudetakse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks pankrotihalduri tasustamise süsteemi. Kehtiva seaduse järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara suuruse alusel, haldur ei pea oma töö kohta pidama tööajaarvestust ega koostama eeldatavat tegevuskava. Eelnõuga tehakse ettepanek, et haldur peab menetluse alguses oma kulutusi ja võimalikku tasu planeerima kõikides menetlustes ning pidama tööaja arvestust. See muudab menetluse läbipaistvamaks ja aitab kohtutel ja võlausaldajatel halduri tasu kujunemist paremini hinnata. Füüsilise isiku pankrotimenetluses, mis on loomupoolest lihtsam, võimaldatakse tasu maksta ühekordse kindlaks määratud toimingutasuna. Haldur ei pea toimingutasu valimise korral tööajaarvestust pidama. Halduri tasu hakkab katma ka halduri üldkulusid, näiteks kulud büroo pidamisele. Sellega seoses tõstetakse halduri tasu alam- ja ülemmäärasid 21 protsenti, mis on keskmine üldkulude määr. Laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kehtiva seaduse järgi on võimalik, et juhatuse liikme puudumisel ei ole kellelgi kohustust esitada pankrotiavaldust. Muudatusega laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust isikutele, kellel on kohustus tagada juhatuse olemasolu. Sellised isikud on näiteks osaühingu puhul nõukogu liikmed ja osanikud. Nemad ei vastuta, kui juhatus on olemas. Seoses COVID-19 koroonaviiruse mõjust tingitud majandusliku olukorra ootamatu ja järsu muutumisega võimaldatakse eelnõuga ajutiselt saneerimiskava ja võlgade ümberkujundamise kava paindlikumalt muuta. Kehtiv seadus saneerimiskava muutmist ei võimalda. Tegemist on ajutise võimalusega ja vastava taotluse saab esitada kuni 2020. aasta lõpuni.

Resolution· OE52avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "„Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine"

Estonia · Riigikogu · 9 September 2019

Kriminaalpoliitika põhialuste eelnõu näol on tegemist riigieelarve seaduse §-s 20 nimetatud strateegilise arengudokumendiga, mille võtab vastu Riigikogu. Tegu on riiklikke väärtusi kandva pikaajalise arengudokumendiga, millest madalama taseme poliitikadokumendid peavad lähtuma. Näiteks Vabariigi Valitsuse vägivalla ennetamise arengukava, noortevaldkonna arengukava, siseturvalisuse arengukava (uus koostamisel), laste ja perede arengukava, rahvastiku tervise arengukava (uus koostamisel). Sama taseme arengukavadest on kriminaalpoliitika põhialustega seotud näiteks Riigikogu Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 ja kultuuripoliitika põhialused aastani 2020. Kriminaalpoliitika põhialused ei sisalda detailseid tegevusi, rahastamisprognoosi ega mõõdikuid. Seega, tegemist on visioonidokumendiga, mis väljendavad kriminaalpoliitika ees seisvaid peamisi küsimusi ja prioriteete.

Resolution· OE773menetlusse voetud

Riigikogu otsus "Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030"

Estonia · Riigikogu · 3 December 2018

Õigusloomepoliitika põhialustes nähakse ette Eesti õigusloomepoliitika pikaajaline visioon ja hea õigusloome põhimõte, mis on aluseks seaduseelnõude menetlemisel, õiguskeele arendamisel ning koostöö ja arendustegevuse korraldamisel järgneva kümmekonna aasta jooksul.

Law· SE658avaldatud riigiteatajas

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 June 2018

Eelnõuga tõhustatakse meetmeid, et reageerida ohtlike kalduvuskurjategijate ning välismaalastest kurjategijate poolt toime pandud kuritegudele. Muudetakse eluaegse vangistuse täitmise korda, laiendatakse kannatanute õigusi, lahendatakse karistusseadustiku § 141 lg 2 sanktsiooni alammäära põhiseaduspärasuse küsimus, tõhustatakse võimalusi tegeleda alkoholi tarvitamisest tuleneva retsidiivsusohuga ning muudetakse üldkasuliku töö täitmise regulatsioon senisest paindlikumaks. Eelnõu muudatuste eesmärk on korduvkuritegevuse vähendamine ja seeläbi ühiskondliku turvalisuse suurendamine.

Law· SE642avaldatud riigiteatajas

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine)

Estonia · Riigikogu · 28 May 2018

Eelnõuga tehakse muudatusi karistusseadustikus, ohvriabi seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja riigi õigusabi seaduses. Eelnõu eesmärk on võidelda kasvava rahvusvahelise terrorismiohuga. Selleks võetakse riigisisesesse õigusesse üle vastav EL direktiiv ja tagatakse Eesti õiguse kooskõla ÜRO resolutsiooni ja terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolliga. Rahvusvahelistest nõuetest tulenevalt sätestatakse eelnõuga kuriteona terrorismi väljaõppe, selle nimel reisimine, terrorismi korraldamine, rahastamine ja toetamine. Teiste ohvriabiteenuste kõrval tagatakse terrorismiohvritele vajaliku psühholoogilise abi andmine. Teenus tagatakse nii Eestis toimepandud teo tagajärjel kannatanutele kui ka Eesti Vabariigi elanikele, kes on saanud terrorismi tõttu kannatada välismaal. Terrorikuriteo ohvrile tagatakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist. Lisaks tehakse karistusseadustikus muudatused, mis täpsustavad ja täiendavad Eesti Vabariigi julgeoleku, iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud kuriteokoosseise. Kõikide Eesti Vabariigi vastaste süütegude toimepanemise eest sätestatakse ka juriidilise isiku vastutus, kuna erisuseks puudub põhjus. Õiguslünkade välistamiseks sätestatakse eraldi kuriteona välisriigi luure- või julgeolekuteenistuja poolne Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud luuretegevus ning sellise tegevuse toetamine. Samuti täpsustatakse Eesti Vabariigi vastase suhte loomise või pidamise ja ametiisiku riigivastase mõjutamise kuriteokoosseise.

Law· SE631avaldatud riigiteatajas

Abipolitseiniku seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 7 May 2018

Eelnõu eesmärk on muuta abipolitseiniku seadust, et luua paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks politseitöös.

Law· SE375avaldatud riigiteatajas

Eesti Vabariigi ja India Vabariigi kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 23 January 2017

Seadusega ratifitseeritakse Eesti ja India vaheline kohtulikult karistatud inimeste üleandmise kokkulepe. Kokkuleppe eesmärk on anda inimestele võimalus kanda karistust oma koduriigis. Kokkulepet saab rakendada vaid juhul, kui üleandmise tingimustega on nõustunud nii karistatud inimene kui mõlemad riigid. Eesti või India saavad üle anda kodaniku, keda pole karistatud surmanuhtlusega ja kes pole süüdi mõistetud sõjakuriteos. Inimese suhtes tehtud kohtuotsus peab olema lõplik. Üheks üleandmise tingimuseks on see, et tegu, mille eest kohapeal karistus määrati, peab olema kuriteona karistatav ka vastasriigis. Üleandmine on lubatud, kui karistust on jäänud kanda rohkem kui kuus kuud. Pärast üleandmist peab inimene jätkama mõistetud karistuse kandmist. Riikidel on õigus anda armu, amnestiat või kergendada karistust kooskõlas oma riigi põhiseadusega.

Law· SE299avaldatud riigiteatajas

Riigi õigusabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 28 September 2016

Eelnõu reguleerib senisest täpsemini õigusnõustamise kättesaadavust. Muudetakse õigusabi konkursi korda. Tulevikus sõlmitakse konkursi võitjaga leping kuni viieks aastaks. Kehtivas korras ajalist piirangut ei ole, kuid praktikas on sõlmitud leping üheks või kaheks aastaks. Kehtiva korra järgi saab toetust anda vaid mittetulundusühingutele või sihtasutustele, eelnõu kohaselt saab seda anda kõigile juriidilistele isikutele, näiteks ka advokaadibüroodele. Kontrolli teenuse üle hakkab tegema justiitsministeerium. Juhul kui teise astme kuritegu on võimalik lahendada lühimenetlusega ning kahtlustatav ei taotle endale kaitsja määramist, ei pea riik kaitsjat enam määrama. Sätestatakse, et inimesed, kellele määrati esindaja tsiviilasja hagita menetluses ilma inimese enda taotluseta, vabanevad kohustusest hüvitada riigi õigusabi kulud. Sätestatakse Viru Maakohtu esimehe tavalisest kõrgem lisatasu, et motiveerida teiste kohtute alalises teenistuses olevaid kohtunikke kandideerima Viru Maakohtu juhiks. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register viiakse äriregistri infosüsteemi platvormile.