Records
Bill· SE962menetlusse voetud
Estonia · Riigikogu · 17 June 2026
The draft amends the Defense League Act (RT I, 03.02.2026, 10; hereinafter KaLS) and the Defense Service Act (RT I, 03.02.2026, 17; hereinafter KVTS) in order to create a clear legal basis for the more flexible inclusion of members of the Defense League who are citizens of a NATO member state (hereinafter: members of the Defense League who are citizens of a NATO member state) in national defense. The changes in KaLS standardize and expand the basis for wearing military uniforms for members of the Defense League the involvement of supporting members in the performance of the tasks stipulated in subsections 2 and 31 of § 4 of the Act. The amendments to the KVTS allow a member of the Defense League who is a citizen of a NATO member state over the age of 18 to voluntarily undertake military service if he has taken the vow of a military serviceman (KVTS § 10), and allows him to be appointed to a wartime position with a military rank in the Defense Forces.
Bill· SE941i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 2 June 2026
The draft updates notary fees, which have not been changed for years, and abolishes the fee for remote notarial verification. In summary, the draft revises the entire system of notary fees, the biggest change concerns the payment of company operations and fees related to real estate transactions.
Since the fee rates have not been updated for years, many notaries already find it difficult to cover the costs related to service provision and office management. It primarily concerns areas where the value of real estate transactions is lower. If running a notary office is not economically sustainable enough, it becomes difficult to find new notaries to replace those who leave the office.
Bill· SE911menetlusse voetud
Estonia · Riigikogu · 13 May 2026
The bill envisages giving motorcycles the right to use shared vehicle lanes in order to make traffic management smoother, safer and more efficient.
Law· SE835avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 26 February 2026
The draft establishes a mandatory sign in front of the area of use of the automatic traffic monitoring system.
Currently, there is no uniform and binding obligation arising from the law to inform road users about speed measurement using the automatic traffic monitoring system. This has led to situations where speeding is done covertly, which undermines the sense of justice and reduces confidence in law enforcement. The purpose of the bill is to ensure traffic supervision transparency, proactiveness and legality. The main purpose of speed measurement is not to punish, but to improve road safety and encourage law-abiding behavior.
Bill· AE802avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 20 January 2026
Law· SE728avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 23 September 2025
The main goal of the bill is to update the regulations in the field of gambling, including increasing the reliability and transparency of the business environment of gambling operators in Estonia with the aim of improving gambling tax revenue to increase the financing of sports and culture. Supplementing the requirements established as a prerequisite for the granting of an activity license for the organization of gambling directly supports the achievement of the stated goal.
Law· SE684avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 June 2025
The purpose of the draft is to make the process of electing the president smoother, more inclusive and more transparent to the public. The deadlines for the submission of candidates for registration are changed, stating that the submission of candidates begins at 9:00 a.m. on the twelfth day and ends at 6:00 p.m. on the ninth day before the day of the first round of voting. The purpose of the change is to ensure a sufficient and pre-planned time period for the submission of candidates, which creates an opportunity for candidates for introduction before voting. An earlier and clearer time frame allows the introduction of candidates to be organized in a systematic and transparent manner, giving voters and the public the opportunity to get to know the positions of the candidates in more detail. It also helps to avoid a situation where candidates are presented immediately before the vote, leaving insufficient time for their introduction and substantive analysis. Remains valid in case of extraordinary elections of the President of the Republic the current deadline for submitting candidates for registration (starts on the fourth day at 9:00 a.m. and ends on the second day at 6:00 p.m. before the day of the first round of voting). Secondly, the procedure for introducing the candidates before the voting rounds is established. Before the first and second round of voting in the Riigikogu and before the first round of voting in the Electoral College, the candidates are introduced in the order of their submission for registration. Each candidate has the right to hold up to a ten-minute presentation.
Bill· AE564avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 14 January 2025
Law· SE536avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 7 November 2024
Eelnõu eesmärk on kehtestada kodakondsustsensus ehk näha ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.
Seletuskirjas märgitakse, et põhiseaduslike väärtuste ja demokraatliku õigusruumi kaitsmiseks määratleme selgemalt, milliste riikide kodanikel ja Eestis püsivalt elavatel kodakondsuseta isikutel on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Põhiseaduse muudatus annab hääleõiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta isikutele, kellel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi.
Eelnõu algatamise õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 161 lõige 1, mille kohaselt on õigus algatada põhiseaduse muutmist vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Põhiseaduse § 163 kohaselt saab põhiseadust muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahel on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahel vähemalt üks kuu.
Bill· AE521avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 26 September 2024
Bill· AE1015saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 16 September 2026
Avalduse eelnõus kinnitatakse Eesti vankumatut toetust Ukraina võidule Venemaa agressioonisõjas ning rõhutatakse, et Ukraina võit ja Venemaa strateegiline lüüasaamine on vältimatu eeldus püsiva õiglase rahu ja julgeoleku tagamiseks Euroopas.
Eelnõu kohaselt kutsub Riigikogu liitlasi ja partnereid läheneva talve ja Venemaa süveneva õhuterrori tingimustes üles seadma prioriteediks õhutõrjesüsteemide ja -rakettide tarned Ukrainale ning toonitab, et võidu tagamiseks tuleb toetada Ukraina kaitsetööstusliku baasi tugevdamist ja riigi majandusliku suutlikkuse tagamist pikaajalise finantsabi kaudu.
Eelnõuga kutsutakse riike üles tagama Ukrainale kriitilised varud saabuvaks talveks. Samuti toetatakse eelnõus majandusliku surve tugevdamist Venemaale ning peetakse vajalikuks sanktsioonide tõhusamat jõustamist ja nende rikkujate vastutusele võtmist.
Riigikogu mõistab eelnõus hukka Venemaa toime pandava terrori, sealhulgas sabotaaži, küberrünnakud, süütamised, mõrvad ja muu vägivaldse tegevuse Euroopa riikides, ning kutsub liitlasi Venemaa riiklikule terrorile ühiselt vastu astuma. Riigikogu mõistab eelnõu kohaselt hukka ka Venemaa Riigiduuma „valimiste“ korraldamise ja läbiviimise 20. septembril ajutiselt okupeeritud aladel kui Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse jämeda rikkumise.
Eelnõus rõhutab Riigikogu jätkuvat toetust Ukraina liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga, pidades samas tähtsaks Ukraina poliitilist ühtsust, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja vajalike reformide jätkamist. Samuti rõhutatakse korruptsioonivastase võitluse, demokraatlike institutsioonide tugevdamise ning opositsiooni õiguste ja poliitilise pluralismi austamise tähtsust.
Riigikogu kutsub eelnõus lõpule viima rahvusvahelise agressioonikuriteo eritribunali ja agressiooni kompensatsioonimehhanismide loomise ning toonitab, et püsiv rahu Euroopas ei saa sündida agressiooni premeerimise ega mõjusfääride taastamise kaudu. „Õiglane ja kestev rahu eeldab Ukraina suveräänsuse säilitamist ja territoriaalse terviklikkuse taastamist ning usaldusväärseid julgeolekutagatisi, mis hoiavad ära Venemaa Föderatsiooni uue agressiooni,“ seisab eelnõus.