Records
Bill· SE958saadetud ii lugemisele
Estonia · Riigikogu · 17 June 2026
Riigikogu võttis 2025. aasta 4. juunil vastu jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse. Taganemine eelnimetatud jalaväemiine keelustavast Ottawa konventsioonist jõustus Eesti jaoks konventsiooni artikli 20 kohaselt 2025. aasta 27. detsembril.
Läänemere piirkonna riikidest taganesid lisaks Eestile Ottawa konventsioonist Poola, Leedu, Läti ja Soome. Seejuures on riigikaitsekomisjoni andmetel Soome käesoleva aasta sügisest käivitamas jalaväemiinide tootmist. Ühtlasi ei ole NATO liikmesriik Ameerika Ühendriigid, kelle üksused on Eesti territooriumil, ühinenud Ottawa konventsiooniga.
Strateegilise kauba seaduse § 5 lõike 1 punkti 4 kohaselt on keelatud jalaväemiinide vedu ja nendega seotud teenus, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik väljaõppe või nende hävitamise eesmärgil. See strateegilise kauba seaduse säte ei ole kooskõlas Eesti eesmärgiga, mille kohaselt Riigikogu taganes 2025. aasta 4. juunil vastuvõetud seaduse alusel jalaväemiine keelustavast Ottawa konventsioonist. Nimelt selgitas jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse eelnõu (642 SE) seletuskiri muu hulgas järgmist: „Kuna halvenenud julgeolekuolukorras on oluline tagada Eesti kaitseväele suurem paindlikkus ja vabadus valida vajadusel lisarelvasüsteeme ja -lahendusi, arvestades meie vastu suunatud ohu iseloomu ja potentsiaalse vastase käitumist.“ Eeltoodule täienduseks lisame asjaolu, et välistada ei saa ka näiteks Soomest läbi Eesti territooriumi korraldatavat jalaväemiinide vedu eelnimetatud Läänemere piirkonna riikidesse.
Law· SE897saadetud vabariigi presidendile
Estonia · Riigikogu · 4 May 2026
Muudatusega täpsustatakse seaduses kasutatavaid mõisteid, võrgu- ja infosüsteemide turvameetmete rakendamise ulatust ning muudetakse riiklikku ja haldusjärelevalvet puudutavaid sätteid.
Law· SE825avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 16 February 2026
Eelnõust lähtuvalt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused oskama alates 2027. aasta algusest vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, peab ta tegema kohustuslikus korras B1-keeletaseme eksami. Eelnõu näeb ette, et kui kutsealune ei soorita B1-tasemel eksamit, peab ta läbima ühe aasta jooksul Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning tegema eksami uuesti. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik. Tasemeeksamile mitteilmumisel või keelekursustel mõjuva põhjuseta mitteosalemisel nähakse Kaitseressursside Ametile ette õigus rakendada kutsealuse suhtes kaitseväeteenistuse seaduse kohaseid haldussunnimeetmeid.
Eelnõus sätestatud nõue on vajalik, et minimeerida keeleoskamatuse tõttu tekkida võivaid eluohtlikke olukordi, sest alla B1-tasemel eestikeele oskusega ajateenija ei suuda omandada relvade, laskemoona või lõhkeaine ohutusega seotud informatsiooni. Senine praktika on näidanud, et napi keeleoskusega ajateenija ei pruugi ka kogu sõjaväelise väljaõppe jaoks olulist materjali päriselt omandada, vaid osa sellest võib jääda mehaanilise, ilma tegeliku arusaamiseta päheõppimise tasemele. Puuduliku keeleoskusega ajateenija ei pruugi aru saada sõduri ellujäämiseks vajalikest suunistest ja käskudest.
Law· SE392avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 4 March 2024
Eelnõu eesmärk on õiguslikult lahendada ohuteavituse kasutamine sõjaväelisel väljaõppel, täpsemalt õppekogunemisel, suurõppusel ja lisaõppekogunemisel. Täiendav seaduslik alus on vajalik selleks, et tagada isikuandmete kaitse, millega määratletakse kõik juhud, mille puhul on olemas õiguslik alus saata ohuteavitus. Õppekogunemiste lisamisega ei muutu regulatsioon sisuliselt, vaid täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks paremini valmistuda ka juhul, kui õppus korraldatakse eesmärgiga valmistada ette riigi sõjalist kaitset.
Teise olulise muudatuse eesmärk on võimaldada sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks harjutada teatud reaalseid võimeid, näiteks pioneerisildade paigaldamist jõgedele ja nende eemaldamist. Eelnõuga luuakse õiguslik alus, et Keskkonnaamet saaks anda Kaitseväele nõusoleku kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit ning ehituskeeluvööndit õppekogunemise läbiviimiseks.
Kolmanda muudatuse eesmärk on võimaldada ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitada ehitist, mis tagab riigikaitse eesmärgi, samuti võimaldada riigikaitse tagamiseks omandatava veekoguäärse ehitisega kinnisasja omanikule pakkuda kinnisasja vahetust samaväärse kinnisasja vastu.
Law· SE138avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 28 January 2020
Eelnõuga võimaldatakse valitsusel kehtestada sidevõrkudes kasutatava tehnoloogia kooskõlastamise nõue, et tagada seeläbi sidevõrkude kõrge turvalisuse tase.
Seletuskirjas märgitakse, et võrkude kvaliteedi kindlustamiseks, küberrünnakute mõju minimeerimiseks ja poliitiliste manipulatsioonide vältimiseks tuleb tagada, et sidevõrkude rajamine ning nende vahendusel sideteenuste osutamine toimuks turvalise tehnoloogia abil ning usaldusväärse partneri poolt.
Bill· SE121i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 17 December 2019
Riigikaitsekomisjoni liikmele seatakse kohustus esitada julgeolekukontrolli läbiviimise eelduseks olevad dokumendid kahe kuu jooksul alates tema määramisest riigikaitsekomisjoni liikmeks. Kui saadik ei järgi eelnõus ettenähtud kahekuulist tähtaega, määratakse tema asemele uus riigikaitsekomisjoni liige seaduses ettenähtud korras.
Law· SE654avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 6 June 2018
Eelnõuga viiakse seadus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega muudetakse nõukogu vastavat direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (tulirelvadirektiiv). Eelnõuga lisatakse seaduse kohaldamisalasse hoiatus-, signaal- ja akustilised relvad, millele seni reegleid kehtestatud ei ole. Kavandatavad seaduse muudatused võimaldavad kooskõlas ELis kehtivate nõuetega käidelda, sh valmistada, parandada jne, ka Eestis selliseid relvi. ELis kehtestatakse 2018. aasta septembrist sellistele relvadele ühtsed tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tulirelvade ja nende osade markeerimisele ELis ühtsed nõuded. Selleks, et ka Eesti ettevõtjad saaksid relvi valmistada või nõuetekohaselt markeerituna müüa, on oluline seadust vastava regulatsiooniga täiendada.
Eelnõuga täpsustatakse tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise nõudeid. Lisaks riigisisestele nõuetele tuleb alates 14. septembrist 2018. aastal turule lastavate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimisel arvestada Euroopa Komisjoni kehtestatud tehniliste nõuetega
Law· SE438avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 20 April 2017
Eelnõu kohaselt on riigikaitseseadus eriseaduseks ja selles sätestatakse riigikaitse valdkonna arengukava menetlemise erisus. Valdkonna arengukava all peetakse silmas riigikaitse arengukava.
Law· SE209avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 April 2016
Eelnõu eesmärgiks on sätestada riigikaitseseaduses Vabariigi Valitsuse kohustus teavitada kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest lisaks Riigikogule ka Vabariigi Presidenti.
Law· SE182avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 February 2016
Eelnõu kohaselt ei otsusta üldmandaadi alusel konkreetsel sõjalisel operatsioonil osalemist enam kaitseminister ja välisminister, vaid selle otsuse peab tegema Vabariigi Valitsus. Otsuse langetamisel ei pea valitsus mitte ainult ära kuulama Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamust, vaid selle arvamuse ka oma otsuse langetamisel arvesse võtma.
Law· SE719avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 16 September 2014
Law· SE597avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 February 2014
Resolution· OE377avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 11 February 2013
Resolution· OE225avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 30 April 2012