Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

other · Estonia

Sven Sester

Members

  • No memberships ingested for this organization yet.

Records

Bill· AE717avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest"

Estonia · Riigikogu · 11 October 2022

Avalduses on kirjas: „Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust. Tuumarelvaga ähvardav Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Tuletades meelde käesoleva aasta 23. veebruaril vastuvõetud Riigikogu avaldust, on agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu. Arvestades käesoleva aasta 21. aprillil vastuvõetud Riigikogu avaldust, milles Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu tunnistati rahvusvaheliseks kuriteoks ning tsiviilelanike vastu suunatud massilised julmused genotsiidiks Ukraina rahva vastu, toetab Riigikogu toimepandud sõja- ja genotsiidikuritegude väljaselgitamist ja uurimist ning nende sooritajate vastutusele võtmist.“

Bill· SE619ii lugemine katkestatud

Perehüvitiste seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 May 2022

Eelnõu näeb ette tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni, eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi on lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus. Eelnõuga tõstetakse kolme kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus, varasema 300 euro asemel ning seitsme ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni, varasema 400 euro asemel. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene. Eelnõuga muudetakse lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi, mille kohaselt hakkab lasterikka pere toetus vähenema pere kolme kõige noorema alaealise lapse täisealiseks saamisel. Senise süsteemi asemel, kus lasterikka pere toetus kadus esimese lapse täisealiseks saamisel, hakatakse lasterikka pere toetust maksma täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm või enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt 1/3 võrra.

Bill· AE526tagasi lykatud

Riigikogu avaldus "Eesti rahvuslike huvide kohta kliimapaketi "Eesmärk 55" läbirääkimistel"

Estonia · Riigikogu · 26 January 2022

Eesmärk 55 kliimapakett omab laiaulatuslikku mõju Eesti ettevõtluse konkurentsivõimele, tarbijatele, koduomanikele ning töötajatele. Seetõttu on tähtis, et oleks olemas selgus selle paketi tegelike mõjude kohta. Arvestades paketi määratult suurt mõju, on oluline, et just Riigikogu avalduse tasemel antakse poliitiline käsitlus, millistest põhimõtetest lähtudes Eesti Vabariik läbirääkimistel oma positsioone nimetatud ettepaneku suhtes käsitleb. Valitsuse positsioonidele mandaadi andmine ELi asjade komisjoni tasemel pole piisav. Avalduse eelnõus on Eesti rahvuslike huvide osas rõhutatud vajadust mõjuanalüüsi järele ning pandud ette esialgsed positsioonid, mis algatajate meelest toetavad meie rahvuslikke huvisid selle küsimuse käsitlemisel.

Bill· AE501avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus "Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks"

Estonia · Riigikogu · 15 December 2021

Riigikogu avalduses kutsutakse kõiki riike üles tingimusteta toetama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Ühtlasi rõhutatakse, et Ukraina liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides on Ukraina ja nende organisatsioonide otsus ning kolmandatel riikidel puudub nendes küsimustes sõnaõigus.

Bill· SE463tagasi lykatud

Keeleseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 29 September 2021

Eelnõu näeb ette, et võimaldada Keeleinspektsioonil paremini ja tulemuslikumalt teostada talle ülesandeks pandud tegevusi ja samaaegselt motiveerida juriidilisi isikuid nõudma oma töötajatelt eesti keele oskust, soovitakse vastava sunniraha ülemmäära juriidiliste isikute puhul tõsta 640 eurolt 6400 euroni.

Bill· AE333avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus "Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal"

Estonia · Riigikogu · 10 February 2021

Riigikogu rõhutab avalduses, et Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on seatud kaitsma liikmesriikide huvisid rahvusvahelistes suhetes, lähtudes meie ühistest demokraatlikest väärtustest. Riigikogu on veendunud, et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet. Riigikogu toonitab, et suhetes Venemaaga on rasketest teemadest rääkides eriti oluline säilitada selgus ja põhimõttekindlus ning Euroopa Liidu institutsioonid peavad tegema tõsiseid järeldusi hiljutisest Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Moskva visiidist, mis ei vastanud neile nõuetele. Riigikogu kutsub üles Euroopa Liidu liikmesriike ajakohastama Venemaa-suunalist poliitikat, võttes arvesse viimaste aastate autoritaarsed arengud Venemaal ja tema agressiivsed välispoliitilised suundumused. Riigikogu on arvamusel, et Venemaa-poliitika kujundamisel peab Euroopa Liit tegema tihedat koostööd Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja teiste demokraatliku läänemaailma riikidega. Riigikogu on arvamusel, et Venemaaga peetava sisulise ja üksteisest lugupidava dialoogi eelduseks on rahvusvaheliselt võetud kohustuste täitmine Venemaa poolt ja naaberriikide territoriaalset terviklikkust lõhkuvast agressiivsest välispoliitikast loobumine. Riigikogu tuletab meelde Venemaa poolt 1996. aastal Euroopa Nõukogu liikmeks astumisel võetud kohustusi, sealhulgas kohustust kaitsta demokraatiat ja õigusriiki, täita Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning tagada oma kodanikele inimõigused ning meediavabadus. Riigikogu mõistab hukka Venemaa jõustruktuuride vägivalla oma kodanike suhtes, kes on avaldanud meelt korruptsiooni vastu ja nõudnud põhiseaduslike kodanikuvabaduste tagamist. Riigikogu nõuab Venemaa linnades toimunud rahumeelsetel meeleavaldustel vahistatud või oma meelsuse avaldamise eest kinnipeetute, sealhulgas Aleksei Navalnõi ja teiste poliitvangide vabastamist. Riigikogu kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles rahvusvahelisel tasemel karmistama sanktsioone eesmärgiga avaldada reaalset mõju Venemaale rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamiseks. Riigikogu kutsub avalduses üles Euroopa Liidu liikmesriike toetama ja kaitsma kodanikuühiskonda Venemaal.

Bill· SE789tagasi lykatud

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine)

Estonia · Riigikogu · 14 January 2019

Eelnõuga tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse eesmärgiga ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI). KeA ja KKI ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Soovitus keskkonnavaldkonna ühendameti loomiseks on tehtud ka riigiülesannete analüüsis. KeA ja KKI ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse ning pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemaajalises perspektiivis. Loodav amet jääb täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone.