Võlaõigusseadust täiendatakse sätetega, mis tagavad tarbijatele maksekontoga seotud põhimakseteenuste kättesaadavuse. See hõlmab näiteks maksekonto avamist, raha maksmist oma kontole, sularaha väljavõtmist, otsekorralduste, kreeditkorralduste ning maksekaarditehingute algatamist jne. Krediidiasutused võivad põhimakseteenuste eest nõuda üksnes mõistlikku tasu.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek viia läbi riigiasutuste krediit- ja deebetkaartide valdkonna süvaanalüüs ja auditeerimine, et selgitada välja maksevahendite andmise ja kasutamise probleemid, eesmärgiga välistada põhjendamatu või kergekäeline riiklike maksevahendite andmine. Samuti tehakse ettepanek töötada välja ühtne ja kõikidele riigiasutustele kohustuslik riigi maksevahendite andmise, haldamise ja kontrollimise süsteem ning võtta vastu selleks vajalik õigusakt, mis lähtub Euroopa Komisjoni poolt kasutatava ametnike pangakontodega seotud korporatiivsete krediitkaartide süsteemist ning sätestab deebetkaartide andmise erandjuhud.
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute maksustamise direktiivi muudatused, millega välistatakse ema- ja tütarühingu kasumijaotiste kuritarvitamine ning hübriidlaenude puhul tekkiv topelt-mittemaksustamine.
Tagatisfondi seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on tõsta hoiustajate kindlustunnet. Ehk teisisõnu on eesmärgiks suurendada hoiuste kaitse ulatust pankade võimalike maksejõuetuse tagajärgede eest.
Põhieesmärgiks on õiglasema maksusüsteemi kehtestamine, mis jõuliselt parandab madalapalgaliste majandusliku olukorda ja suurendab kokku ligi 85% palgasaajate sissetulekuid.
Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu peamiseks eesmärgiks on börsiemitendi halduskoormuse vähendamine. Eelnõu teine eesmärk on suurendada väärtpaberituru läbipaistvust.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja eelnõu, mis vabastaks tööandja 13-18 aastaste õpilasmalevas töötavatele noortele rahas makstava töötasu pealt tasutavast sotsiaalmaksust.
Eelnõu võimaldab investeerida pensionifondide vara börsil noteerimata väärtpaberitesse senise 10 protsendi asemel kuni 30 protsenti. Samuti võib muudatuse tulemusena pensionifond omandada ettevõtetes üle 10 protsendilist osalust ja kontrollosalusi. Kehtiva seaduse järgi ei või pensionifond omada üle 10 protsendi ühe ettevõtte aktsiatest.