Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Official portrait of Andres Metsoja

Andres Metsoja

Estonia · Official source

Records

135 records where Andres Metsoja is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years

Resolution· OE774i lugemine lopetatud

Riigikogu otsus „Metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitamine“

Estonia · Riigikogu · 19 January 2023

Arengukava seab peaeesmärgiks Eesti metsanduse kestlikkuse. Selleks tuleb metsanduses tagada metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse püsimise ning kohanemine kliimamuutuste mõjuga. Metsasektor peab olema majanduslikult konkurentsivõimeline. Metsanduspoliitika peab olema kaasav ning arvestama sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega. Arengukava koostamisel on keskne roll olnud mitmel juhtkogul, keskkonnaministeeriumi metsandusnõukogul, arengukava algatamiseks moodustatud töörühmal, rahva esindajatest koosnenud metsakogul, huvirühmadel, samuti muul tagasisidel. Arengukava annab põhjaliku ülevaate metsanduse olukorrast. Eesti metsamaa pindala on 2,3 miljonit hektarit, mis moodustab üle poole kogu Eesti maismaa (koos siseveekogudega) pindalast. Eesti metsamaa pindala on järjepidevalt suurenenud peamiselt endiste põllumajanduslike maade varal. Viimasel kümnendil on suurenenud ka looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal. 2021 a andmeil on riigimetsamaa 1,08 miljonist hektarist nüüdseks range kaitse all rohkem kui kolmandik ning kogu Eesti metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 17,5 protsenti. Metsa majandamine tähendab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset. Metsade uuendamiseks kasutatakse uuendusraieid, mis jagunevad lage- ning turberaieteks. Uuendusraietele on seadusega pandud mitmeid piiranguid, näiteks raievanus, langi maksimaalne pindala, säilik- ja seemnepuude jätmine jm, et toetada ennekõike elurikkuse säilimist. Uuendusraiete mahud annavad suurema osa kogu aastasest raiemahust, aga raietele seatud tingimustega saab riik kaudselt neid mahtusid suunata. Erametsade uuendamine sõltub metsaseadusega määratud kohustuse järgimisest, et uuendusraiega raiutud puistud uuendataks õigel ajal, erametsaomanikule tehtud tulumaksuseaduse erisusest, metsa uuendamise toetustest ja metsapuutaimede kättesaadavusest turul. Metsaseaduse kohaselt koostatakse metsanduse suunamiseks iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava, milles määratakse metsanduse arengueesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid. Käesolev arengukava on kolmas järjestikune metsanduse arengudokument ja on jätkuks „Eesti metsanduse arengukavale 2011–2020“.

Law· SE745avaldatud riigiteatajas

Maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 14 November 2022

Muudetakse maapõueseadust ning tehakse sellega seoses muudatused ka keskkonnatasude seaduses ja halduskoostöö seaduses. Maavarade komisjon hakkab lisaks Keskkonnaministeeriumi valdkonnale nõustama ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonda. Kehtiva seadusega võrreldes laiendatakse võimalust taotleda lisaks põlevkivile ka teiste maavarade passiivse varu määramist aktiivseks varuks. Maavaravarude aktiivseks ümberhindamine toob kaasa maavarade varustuskindluse suurenemise, sest kaevandada saab ainult aktiivsena arvel olevat varu. Samuti aitab ümberhindamine kaasa maavarade säästvale kasutamisele, näiteks juhtudel kui varem mäetehnilistel põhjustel passiivsena arvel olnud varu kaevandamiseks leitakse sobiv lahendus ja maavara saab aktiivseks ümberhindamise järel kasutusele võtta. Nähakse ette, et fosforiidi ja metallitoorme uuringuloa saamisel on eesõigus riigil.

Law· SE709avaldatud riigiteatajas

Veeseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 10 October 2022

Eelnõu kohaselt tehakse muudatused veeseaduses, et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2020/2184/EL olmevee kvaliteedi kohta (tähtaeg 12. jaanuar 2023. a). Üle võetakse kogu veevarustusahela riskihindamise ja riskijuhtimise põhine käsitlus, uuendatakse joogivee kvaliteedinäitajaid, parandatakse elanike juurdepääsu joogiveele ja selle käitlusega seotud teabele ning seatakse miinimumnõuded joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele ja veepuhastuskemikaalidele. Eelnõu eesmärk on vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Lisaks on eelnõu eesmärk kasvatada tarbijates usaldust kraanivee vastu, et vähendada plasti tootmist, jäätmeteket ja seeläbi säästa keskkonda. Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 12. jaanuaril.

Law· SE665avaldatud riigiteatajas

Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 September 2022

Eelnõuga muudetakse jäätmeseadust, pakendiseadust ja tubakaseadust, et vältida ja vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale ja võtta üle vastav ELi vastav direktiiv. Direktiivist tulenevad muudatused puudutavad ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist. Muutmise eesmärk on vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale. Eelnõu järgi keelatakse lasta turule nii ühekordselt kasutatavaid plasttooteid kui ka oksüdantide toimel lagunevaid plastist tooteid. Keeld hõlmab: vatitikuvarsi, söögiriistu, taldrikuid, kõrsi, joogisegamispulki, õhupallide varsi, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendeid ning topse. Eelnõuga nähakse ette, kuidas vähendada ühekordsete plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aastaks. Näiteks on alates 1. jaanuarist 2024 avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumise nõudeid. 2029. aastaks tuleb saavutada kaalupõhiselt 90 protsendi ulatuses ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumine. Samuti nähakse ette teadlikkuse suurendamise abinõud, et motiveerida tarbijaid vastutustundlikult käituma ja vähendama ühekordsetest plasttoodetest tekkivat prügi.