Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Official portrait of Andres Metsoja

Andres Metsoja

Estonia · Official source

Records

135 records where Andres Metsoja is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years

Law· SE523avaldatud riigiteatajas

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus

Estonia · Riigikogu · 24 January 2022

Eelnõu sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeerimise, korraldamise ja kasutamise alused, riigi, vee-ettevõtja, kohaliku omavalitsuse ning tarbija õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve ja vastutuse nõuete rikkumise eest. Eelnõuga sätestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVVK ) teenuse hinna mõistlikkuse põhimõtted ja selle kujundamise alused. Uudsena on sätestatud ohtlike ainete ohjamise kord, et tagada ohtlike ainete ülevaade nende tekkekohast kuni puhastamiseni. Täiendatud on ka lepingu rikkumisest tulenevaid lepingu peatamise ja lõpetamise aluseid, ÜVVK teenuse osutamise jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning ÜVVK teenuse hinna vaidlustamise aluseid. Eelnõu näeb ette tagada tarbijale kvaliteedinõuetele vastava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga. Oluline on ÜVVK teenuse osutamine tarbijale taskukohase hinnaga, tagades samal ajal teenuse järjepidevuse, jätkusuutlikkuse ja teenuse osutamise kvaliteedi.

Bill· SE483tagasi lykatud

Looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 10 November 2021

Eelnõuga kujundatakse ümber loodusväärtuste kaitse veekogu rannal ja kaldal, leevendatakse seniseid looduskaitseseadusest tulenevaid omandipiiranguid, vähendatakse piirangute hulka ja ulatust kahjustamata selle juures oluliste loodusväärtuste või -ressursside kaitset. Kehtiv looduskaitseseadus näeb kaitstavate loodusobjektide ja kaitstavate looma- ja taimeliikide isendi kaitse kõrval ette veel eraldiseisvad ja konkreetsest loodusväärtustest mittesõltuvad omandipiirangud rannal ja kaldal. Eelnõu näeb ette omandipiirangute korrastamise, et igal omandipiirangul veekogu rannal või kaldal oleks konkreetne põhjendus, mis tugineb oluliste loodusväärtuste kaitsele vastavalt looduskaitseseadusele, vee kaitsele vastavalt veeseadusele või ruumilise arengu põhimõtetele vastavalt planeerimisseadusele. Ühtlasi koondatakse senine looduskaitseseaduses sisaldunud veekogu ranna või kalda ehituskeeluvööndi regulatsioon veeseadusesse, kuna selliste piirangute peamine eesmärk on seotud vee kaitsega. Selliselt tagatakse suurem õigusselgus, õigusnormide korduste vältimine ja ühtlasi omandipiirangute proportsionaalsus ja eesmärgipärasus. Omandipiirangute leevendamisega tagatakse laiemalt isikute omandiõigust, tõstetakse veekogu äärsete kinnisasjade atraktiivsust ja kasutatavust ning luuakse eeldusi majanduse ja maapiirkondade arenguks, kahjustamata samas olulisi loodusväärtusi või -ressursse.

Law· SE381avaldatud riigiteatajas

Veeseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 3 May 2021

Eelnõuga vähendatakse bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust, samuti täpsustatakse veekogu mõistet ning muudetakse selgemaks nitraaditundlikul alal sätestatud piirangud. Lisaks tehakse muudatusi sätetes, milleks on tekkinud seoses veeseaduse rakendamisega. Veeseadusest jäetakse välja vedelsõnniku laotamisplaani esitamise kohustus, mis puudutas umbes 40 Eesti suuremat piimakarja- ja seakasvatajat. Ära jääb ka veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus, mida peavad veekaitsevööndis karjatamiseks esitama üle 10 loomühiku loomi karjatavad loomakasvatajad (10 loomühikut on näiteks 17 lihaveist, 48 lammast või kitse). Selgitusena tuuakse, et Keskkonnaametile esitatakse aastas umbes 300 teatist veekaitsevööndis karjatamise kohta. Muudatus ei mõjuta keskkonda negatiivselt, kuna veeseaduse teiste sätetega on kehtestatud vedelsõnniku väetisena kasutamise ja veekaitsevööndis karjatamise nõuded, lisaks kantakse andmed ka põlluraamatusse ja riigil on andmed olemas. Samuti täpsustatakse suure reostuskoormusega reoveekogumisaladel (tavapäraselt üle 2000 tarbijaga) reovee kogumismahutite kasutamise võimalusi. Muudatuse kohaselt võib sellistel aladel kasutada ka lekkekindlaid kogumismahuteid, kui nii saab keskkond kaitstud samaväärselt ühiskanalisatsiooni kasutamisega. Seega võib muudatuse kohaselt ühiskanalisatsiooni jätta üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalale rajamata juhul, kui sellest ei oleks keskkonnale tulu või selle rajamine oleks liiga kulukas. Muudatusega võetakse üle direktiiv, mis on praeguses seaduses üle võetud miinimumist rangemalt. Seletuskirjas märgitakse, et kehtivas seaduses sätestatud veekogu termini definitsioon on põhjustanud seadusest erinevaid arusaamu ning seeläbi seaduse ebaühtlast rakendamist. Veekogu terminiga seonduvad nii loakohustus kui ka mitmesugused tegevuspiirangud. Eelnõu täpsustab veekogu terminit. Muudatuse eesmärk on tekitada mõistest senisest ühtlasem arusaamine ning seeläbi tagada seaduse ühetaoline rakendamine. Seaduse jõustumisel ei nõuta enam veekogu korrashoiu eesmärgil veekogust sette eemaldamiseks veeloa taotlemist, vaid piisab Keskkonnaametist registreeringu küsimisest. Võrreldes veeloa taotlemisega on registreeringu menetlus lihtsam. Samuti täpsustatakse, et süvendamiseks ei loeta setendi eemaldamist, kui seda tehakse maaparandussüsteemi rajatistel hoiutööde või rekonstrueerimise käigus kuni esialgse ehitusprojektiga määratud veekogu sügavuseni.

Resolution· OE263avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis"

Estonia · Riigikogu · 14 October 2020

Eelnõu näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis 2021. aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni 75 kaitseväelaseni.

Resolution· OE211avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel"

Estonia · Riigikogu · 8 June 2020

Eelnõu võimaldab panustada kuni viie kaitseväelasega Ammerika Ühendriikide juhitavasse operatsiooni Sentinel. Ameerika Ühendriigid tegid 2019. aasta suvel algatuse luua rahvusvaheline merejulgeoleku koalitsioon IMSC (International Maritime Security Construct), mille eesmärk on tagada meresõiduvabadus ja laevade turvalisus Hormuzi väinas ning edendada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda. Selle saavutamiseks on IMSC käivitanud operatsiooni Sentinel Hormuzi väina piirkonnas. Hormuzi väin ühendab Pärsia ja Omaani lahte ning eraldab Araabia poolsaart Iraanist, seda läbivad olulised naftatransiitteed. Alates suvest 2019 on Iraan suurendanud oma tegevust Hormuzi väina piirkonnas, sealhulgas korraldanud rahvusvahelistes vetes agressiivseid intsidente alustega ja hõivanud laevu. Eesti prioriteet on rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinevad rahvusvahelised suhted, kaasa arvatud meresõiduvabaduse tagamine. Operatsioonil osalemisega annab Eesti oma panuse Lähis-Ida piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku suurendamisse. Eesti panustaks 2020. aasta sügisest ühe staabiohvitseriga operatsiooni peakorteris Bahreinis. Operatsioonil Sentinel osalemisega jätkab Eesti väga head kahepoolset koostööd rahvusvaheliste operatsioonide vallas strateegiliste partnerite Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigiga.

Law· SE152avaldatud riigiteatajas

Kaitseväe korralduse seaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 26 February 2020

Riigikohus tunnistas 2019. aasta 19. detsembri otsusega kohtuasjas nr 5-19-38 Riigikogus 29. mail 2019 vastu võetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust (KKS), andes Kaitseväele täiendavad õigused taustakontrolli ülesande eesmärgipäraseks täitmiseks ja inimallikaluure volituse rakendamiseks. Lisaks nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks. Muudatuste eesmärk tervikuna on suurendada kaitseväeluure efektiivsust Kaitseväe julgeoleku tagamisel ja ohtude ennetamisel nii Kaitseväe personali kui ka Kaitseväega koostöösse kaasatavate isikute valikul otseste ja Kaitseväe julgeolekuala ohustavate asjaolude väljaselgitamisel. Eelnõuga kehtestatakse isiku varjatud jälgimisest teavitamata jätmise põhjendatuse põhiseaduspärane regulatsioon. Eelnõus lähtutakse asjalust, et mida intensiivsem on isikuandmete varjatud töötlemise toiminguga isiku põhiõigustesse sekkumine, seda konkreetsemad ja tõhusamad peavad olema menetluslikud garantiid, mis tagavad teavitamiskohustuse täitmise.Eelnõuga täiendatakse õiguskantsleri seadust, mille järgi õiguskantsler vähemalt iga kahe aasta tagant teostab järelevalvet Kaitseväe üle, eelkõige isiku toimingust teavitamata jätmise põhjendatuse üle.

Resolution· OE73avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis"

Estonia · Riigikogu · 10 September 2019

Eelnõu võimaldab jätkata Malis panustamist Prantsusmaa sõjalisse operatsiooni Barkhane. Ühtlasi suurendatakse Eesti kaitseväelaste arvu kuni 95 kaitseväelaseni. Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas. Lisaks eeltoodule aitab panustamine operatsiooni Barkhane süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel, panustades oma üksustega liitlaste suuremasse kohalolekusse Balti riikides, sealhulgas Eestis. Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud iseseisev rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli piirkonnas (Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger, Tšaad) ning Prantsusmaa suurim sõjaline välisoperatsioon (isikkoosseis 4500). Operatsiooni strateegiline eesmärk on Saheli piirkonnast lähtuvate üleilmsete aga eelkõige Euroopa suunaliste probleemide (terrorism, immigratsioon) ohjamine. Operatsiooni lõppeesmärk on stabiliseerida sõjaliste operatsioonidega olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab piirkonna riikide võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada. Samuti toetab operatsioon Barkhane regiooni riikide valitsusi siseriikliku stabiilsuse loomisel. Koostöö operatsiooni Barkhane raames on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd. Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on tõstnud üksuste koostegutsemisvõimet. Tulenevalt senisest heast koostööst on Prantsusmaa teinud Eestile ettepaneku suurendada Eesti panust operatsiooni Barkhane ning alustada ühiselt erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel. Sarnane koostööettepanek on tehtud ka teistele riikidele, kaasaarvatud Põhjamaadele. Lisaks soovib Eesti operatsiooni Barkhane raames tegutsevat jalaväerühma täiendada lisavõimetega selliselt, et üksus saaks oma ülesandeid väekaitse raames iseseisvalt ellu viia.

Bill· SE789tagasi lykatud

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine)

Estonia · Riigikogu · 14 January 2019

Eelnõuga tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse eesmärgiga ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI). KeA ja KKI ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Soovitus keskkonnavaldkonna ühendameti loomiseks on tehtud ka riigiülesannete analüüsis. KeA ja KKI ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse ning pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemaajalises perspektiivis. Loodav amet jääb täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone.

Bill· SE710tagasi lykatud

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine)

Estonia · Riigikogu · 8 October 2018

Eelnõuga tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse eesmärgiga ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI). KeA ja KKI ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse ning pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemaajalises perspektiivis. Ühendasutus liidab KeA ja KKI põhifunktsioonid, seejuures jäävad mõlema asutuse põhiülesanded senisel kujul kehtima. Ühendasutuse nimena jääb kasutusse Keskkonnaamet, mis on piisavalt üldine, et katta asutuse kõigi ülesannete ulatust ja olemust.

Law· SE643avaldatud riigiteatajas

Veeseadus

Estonia · Riigikogu · 28 May 2018

Eelnõu on koostatud keskkonnaõiguse korrastamise raames, samas soovitakse seadusesse sisse viia mõningad sisulised muudatused. Näiteks on kavandatud muudatused veelubade andmisel ja veekeskkonna jaoks piiratud ohuga tegevuse registreerimisel, mis vähendavad paberimajandust ning kiirendavad otsuste vastuvõtmist. Praktikas on ilmnenud, et mitmed tegevused ei ole veekeskkonnale sedavõrd ohtlikud, et nende tegemiseks oleks vaja veeluba. Samas on keskkonnaametil vaja sellist tegevust suunata, et vältida nende kumuleeruvat mõju veekeskkonnale. Sellised väiksema mõjuga tegevused tuleb edaspidi veeloa taotlemise asemel registreerida Keskkonnaametis. Näiteks nõuab registreeringut veekogusse 5-100 kuupmeetri tahkete ainete või maasoojussüsteemi paigutamine. Täpsustatakse veekogu mõistet. Veekoguna ei käsitleta kalakasvanduse tiike või basseine, sademevee kogumise süsteeme ja muid kindlal eesmärgil rajatud sarnaseid ehitisi. Sellistel rajatistel ei ole kaitsevööndeid, kuid endiselt kehtivad neile üldised veekaitsenõuded. Mereuuringuteks sätestatakse välisriigi laevadele uuringulubade andmise regulatsioon. See on vajalik, sest hetkel kohaldab välisministeerium selliste lubade taotlemisele ÜRO mereõiguse konventsiooni sätteid, mis on väga üldsõnalised. Edaspidi annab lubasid Keskkonnaministeerium. Sotsiaalministeeriumi ettepanekul tuuakse eelnõusse rahvatervise seaduses olnud joogivett, mineraalvett ja suplusvett reguleerivad sätted. Ühtse regulatsiooni alla koondatakse ka seni eraldi seadustes olnud veeproovivõtjate ja joogivee proovivõtjate kohta esitatavad nõuded. Eelnõus on täpsustatud riikliku järelevalvega seotud sätteid ja ajakohastatud väärteokoosseise. Näiteks suurendatakse juriidiliste isikute karistusmäärasid, mis kasvab praeguselt maksimaalmääralt 32 000 eurolt 400 000 euroni.

Law· SE491avaldatud riigiteatajas

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 September 2017

Eelnõuga tagatakse seaduse ettenähtud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine ja nende kajastamine selleks moodustatud andmekogus, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega registreeritud riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA). Eelnõuga tagatakse ka Euroopa Liidu õiguse ja seaduses kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine, analüüsimine ja edastamine kehtestatud volitusnormide alusel. Kutselise kalapüügi registrisse kogutavaid andmeid saavad kasutada nii andmete esitajad, kalapüügi korraldamise ja järelvalvega seotud ametkonnad, kalavarusid uurivad teadlased ja muud huvigrupid. Pärast kutselise kalapüügi registri nõuetekohast registreerimist RIHA-s ning seoses muude riiklike registrite ja andmekogudega kutselise kalapüügi registri jaoks vajalike liidestusvõimaluste kasutamisega lihtsustub andmete kättesaadavus ja väheneb kodanike halduskoormus. Eelnõu muudab kalalaevade registri vaba püügivõimsuse kasutamise selgemaks ja tõhusamaks. Kutselise kalapüügiga tegeleval isikul tekib võimalus kiiremini leida püügil kasutatava kalalaeva registreerimiseks vajalik piiratud püügivõimsus, kuna vaba püügivõimsust omavatel ettevõtetel väheneb võimalus vaba püügivõimsust piiramatult enda omandis hoida. Seega lüheneb teatud juhtudel ooteaeg kalalaeva kalalaevade registrisse kandmiseks. Väheneb võimalus teha fiktiivseid tehinguid kalalaevade registris vaba aeguva püügivõimsuse konkreetse ettevõtja käes hoidmise aja pikendamiseks.

Law· SE464avaldatud riigiteatajas

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 15 May 2017

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle mitu Euroopa Liidu õigusakti. Seadusesse lisatakse karistussätted meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heite seire ja aruandlusnõuete mittetäitmise osas. Nimelt peavad kõikide suurte laevade omanikud alates 2018. aasta 1. jaanuarist seirama oma reisidel süsinikdioksiidi heidet ning selle kohta kord aastas aru andma. Täpsustatakse ka fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside käitlemisega seotud regulatsiooni. F-gaasid on tööstuslikud kemikaalid, mida kasutatakse näiteks külma- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades ja tuletõrjeseadmetes. F-gaase sisaldavate seadmete omanike jaoks luuakse seaduse muudatusega võimalus hoiustada enda juures seadmetest kokku kogutud F-gaasi sisaldavat mahutit, kui see tegevus on registreeritud FOKA registris. Lisatakse ka säte, et alates 1. jaanuarist 2017 on F-gaasi sisaldavate seadmete käitlemislubade omajate avalik nimekiri üle viidud majandustegevuse registrisse (MTR), varasemalt oli see nimekiri leitav Keskkonnaameti veebilehelt. Lisaks kehtestatakse ELi F-gaaside määruse rakendamiseks vastutussätted ehk väärteokoosseisud, mis siiani Eesti õiguses puudusid või vajasid parandamist. Atmosfääriõhu kaitse seadust täiendatakse sättega, mis võimaldab kasvuhoonegaaside heitkogusega kauplemise tuludest antud toetusi tagasi nõuda. Muudatuse tingis asjaolu, et toetuse andjal ei ole olnud seni võimalik toetuse tagasinõudmise otsuseid sundtäitmisele suunata. Ühtlasi võetakse eelnõuga osaliselt üle direktiiv keskmise võimsusega põletusseadmete õhuheitmete reguleerimise kohta, millega seoses täpsustatakse õhusaasteloaga seotud andmete säilitamise ja esitamise nõudeid, nimelt tuleb edaspidi andmeid säilitada senise 5 aasta asemel 6 aastat.

Law· SE452avaldatud riigiteatajas

Kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 4 May 2017

Eelnõuga tõhustatakse harrastuskalapüügiga seotud aruandlust ning täpsustatakse seadust Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks, mis on vajalik kalalaevade kaptenite rikkumiste punktisüsteemi paremaks toimimiseks. Samuti tehakse kehtivas seaduses redaktsioonilisi ning rakendamise praktikast tulenevaid parandusi. Edaspidi ei karistata kalastuskaardi alusel püüdvaid harrastuskalureid püügiandmete esitamata jätmise eest väärteomenetluse korras. Kalastuskaart on vajalik kui harrastuspüügil kasutatakse suurema mõjuga püügivahendeid, näiteks nakkevõrku või õngejada, samuti kui püük toimub spinninguga forelli- või lõhejõgedel. Kehtestatakse reegel, kui harrastuskalapüüdja on jätnud püügiandmed tähtaegadeks esitamata, ei väljastata talle kalastuskaarti. Seni on kehtinud sarnane reegel eeltingimusega, et inimene peab olema eelnevalt karistatud vastava rikkumise eest. Kuna püügiandmete põhjal antakse hinnang varu olukorrale ning jaotatakse kalapüügivõimalusi, siis on täpsete püügiandmete saamine oluline. Seletuskirjas märgitakse, et käesoleval ajal jätab keskmiselt 40 protsenti kalastuskaardi omanikest andmed esitamata. Aastas antakse välja umbes 17500 kalastuskaarti.

Law· SE443avaldatud riigiteatajas

Keskkonnaseire seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 May 2017

Eelnõu sätestab, et riikliku keskkonnaseire kaudu kogutavaid andmeid hoitakse ja töödeldakse edaspidi keskkonnaseire andmekogus, mille asutab keskkonnaminister. Eelnõuga hoitakse kokku aega seireandmete koondamisel ja kättesaadavaks tegemisel ning tagatakse informeeritumad otsused ja usaldusväärsemad hinnangud keskkonnaseisundi kohta tänu. Keskkonnaseire on meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire, õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikmere seire, elustiku mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire.

Resolution· OE425tagasi lykatud

Riigikogu otsus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ muutmiseks"

Estonia · Riigikogu · 13 April 2017

Valitsusele tehakse ettepanek töötada välja muudatused „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ tekstis ja teistes Eesti metsandust reguleerivates õigusaktides eesmärgiga piirata raiemaht Eestis 10 miljoni tihumeetriga aastas. Seejuures tuleb reguleeriva raiemahuna esimeses järjekorras ette näha riigimetsas kasvav mets. Samuti soovitakse tagada metsade säästva majandamise põhimõtte järgimine, mille alusel ei tohi metsa raiuda rohkem, kui on selle juurdekasv arvestatuna puuliikide kaupa.

Bill· SE291tagasi lykatud

Looduskaitseseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 20 September 2016

Looduse kaitsmise huvides seatakse looduskaitseseaduse alusel erinevaid tegevuste piiranguid maaomanikele. Maaomanikul on vastava piirangu kohaselt õigus saada riigilt kompensatsiooni. Eelnõu eesmärk on tagada, et olulise avaliku huvi ilmnemisel eraomandile seatavad olulised piirangud kompenseeritakse. Püüdleme selle poole, et üldiste huvide ja üksikisiku õiguste vahel oleks õiglane tasakaal. Üksikisiku omandipõhiõiguse riivamisel suuremas ulatuses, kui seda õigustab talumiskohutus üldistes huvides, tuleb omandipõhiõiguse riive talumise eest maksta õiglast hüvitist. Eelnõus esitatud muudatused on suunatud sellele, et eramaid ei saaks täiendavalt kaitse alla võtta seni, kuni oluliste piirangute eest riigi poolt pakutav kompensatsioon on tõepoolest tõhus. Sätestatakse, et eramaid saaks edaspidi kaitse alla võtta ainult siis, kui eramaade riigile omandamiseks esitatud avalduste järjekorras on vähem kui 50 kinnistut. Selline lahendus ei muuda seaduses juba sätestatud loodusobjekti kaitse alla võtmise protseduure ega muuda ka eraomandile seatavate oluliste piirangute hüvitamise põhimõtteid. Seadusega lisatakse ainult regulatsioon puhuks, kui senise regulatsiooni rakendamine ei ole tõhus. Riigimaadel jätkub loodusväärtuste kaitse alla võtmine samamoodi kui varem.

Law· SE233avaldatud riigiteatajas

Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 May 2016

Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu täpsustab loodusvara kasutusõiguse tasude rakendamise põhimõtteid ja tõstab selgemalt esile riigile kuuluvate loodusvarade väärtusest lähtuva tasu. Eelnõus eristatakse energeetilise kasutusega maavarade nagu põlevkivi ja turvas keskkonnatasude kehtestamise aluseid teistest maavaradest, mida kasutatakse ehituses. Põlevkivi ja turba tasustamise alus on eelnõu kohaselt nende energiatoodete või asendustoodete turuväärtus. See võimaldab valitsusel kehtestada energiatoote turuväärtusest sõltuva süsteemi energeetiliste maavarade eest riigitulu võtmiseks. Energiatoodete hind on viimastel aastatel olnud väga muutlik. Nafta maailmaturu hind oli aastatel 2012 kuni 2014 väga kõrge, mis tõi kaasa ka kõrge riigitulu põlevkivisektorist. Kuna riigitulu võtmine oli sätestatud iga aasta jaoks ette, ei võtnud riik nendel aastatel enda ressursi eest kogu võimalikku tulu. Paaril viimasel aastal on aga energiakandjate hinnatase langenud väga madalale. Riigi jaoks on seetõttu muutunud oluliseks, et nendest maavaradest riigitulu võtmise süsteem võimaldaks turuolukorraga piisavalt arvestada. Sel põhjusel on analüüsitud, kuidas omavahel siduda ressursitasu kogumise süsteem turuhinnaga. Lisaks vähendatakse seaduses põlevkivi ja turba keskkonnatasude alammäära alates juulist 2015 tasemeni, mille eesmärk on kohalikus piirkonnas kaevandamisega kaasneva häiringu kompenseerimine. See laekub kohalikule omavalitsusele. Ülejäänud osa laekub riigieelarvesse, selle tase kehtestatakse riigitulu saamiseks, mille ulatuses on valitsusel võimalik turuhinnast sõltuvat süsteemi rakendada. Lisaks tunnistatakse eelnõuga tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2016 kehtetuks välisõhu saastetasude suurendatud koefitsientide kasutamine valitud piirkondades.

Law· SE76avaldatud riigiteatajas

Veeseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 18 August 2015

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE) väljatöötamise tingisid Euroopa Liidu tasandil toimunud muudatused veekeskkonna ohtlike ainete käsitlemisel. Eelnõukohase seadusega täpsustatakse ohtlikke aineid käsitlevaid õigusakte, sh pinnaveekogumi keemilise seisundi definitsiooni, tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad ohtlike ainete nimistute 1 ja 2 kehtestamist, ja õigusakt, mis käsitleb ohtliku aine lubatava heite piirkoguseid tooraine- või toodanguühiku kohta. Eelnõukohase seadusega muudetakse veeseadusega antavaid volitusnorme, et keskkonnaministri määrusega võtta üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2013/39/EL, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega (edaspidi direktiiv 2013/39/EL).

Bill· SE56i lugemine lopetatud

Jahiseaduse §-ga 10¹ täiendamise ja püsiasustusega väikesaarte seaduse § 5 lõike 1 täiendamise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 June 2015

Eelnõu (56 SE) eesmärk on anda väikesaarte kogukondadele võimalus kaasa rääkida jahipidamise korraldamisel ning viia regulatsioon kooskõlla ajalooliste traditsioonide ja loodusressursside säästliku kasutamise põhimõtetega. Erisuste andmisega väikesaarte kogukondadele soovitakse suurendada väljavaateid tundliku loodusrikkuse säilimiseks, loodusressursside heaperemehelikuks kasutamiseks, kogukonnasiseste kontrollmehhanismide käivitamiseks.