Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Official portrait of Anti Poolamets

Anti Poolamets

Estonia · Official source

Records

177 records where Anti Poolamets is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years

Bill· SE747i lugemine lopetatud

Vangistusseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 14 November 2022

Eelnõu eesmärk on võimaldada üleminekut digitaalsele asjaajamiskorrale (samuti kohtumenetlustele) ning laiendada vanglas kinni peetavate isikute võimalusi taasühiskonnastavateks tegevusteks (interneti kasutamise võimaluste laiendamine, mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine avavangla kinnipeetavatele, samuti lühiajalise väljasõidu ajaks mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine, lühiajaliste kokkusaamiste laiem võimaldamine, sh telesilla vahendusel). Selliseid õigusi ja kohustusi reguleerivad sätted on püsinud suuresti muutumatuna, kuid arvestades ühiskonna arengut, on otstarbekas liikuda vastavalt võimalustele üle digitaalsele asjaajamisele ka vanglas ning avardada kinnipeetavate võimalusi tehnoloogia kasutamiseks. Eelnõuga vähendatakse seaduses sätestatud maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia VangS-i sätted kooskõlla rahvusvaheliste soovitustega, nähakse ette sissenõudmisele kuuluvate nõuete kinnipidamine vahistatu isikuarvele kantava raha arvelt ja muudetakse kriminaalhooldusaluse joobe tuvastamise dokument otsetäidetavaks, et vähendada tarbetut töökoormust. Vangistusseadust on aja jooksul muudetud peamiselt mõnda konkreetsesse valdkonda kuuluvate (nt arestimajade ülevõtmine) või üksikküsimuste lahendamiseks, kuid praeguse eelnõuga lahendatakse mitmeid praktikas tõusetunud probleeme, mis puudutavad läbivalt kogu seadust (sh ühtlustatakse läbivalt mõistekasutust ja tehakse seaduse tekstis muid tehnilisi täpsustusi). Krminaalhooldusseaduse muudatus hõlbustab ekspertiisikulude sissenõudmist kriminaalhooldusaluselt, kaotades vajaduse tarbetu tsiviilkohtumenetluse järele, milles üksnes kinnitatakse joobe tuvastamise dokumendi olemasolu ning kohustatakse isikut ekspertiisikulud hüvitama. KarS-i muudatusega muudetakse karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse.

Law· SE622avaldatud riigiteatajas

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine)

Estonia · Riigikogu · 16 May 2022

Eelnõu muudatused parandavad kohtute ja haldusasutuste vahelist koostööd ning lihtsustavad lahendite täitmist piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades, samuti muutub sujuvamaks ELi vastava määruse kohaldamine. Kohaldatav määrus (Brüssel IIb) on ELi otsekohalduv õigusakt, mis reguleerib kohtualluvuse kontrollimist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud asjades ning sellistes vaidlustes tehtud kohtulahendite tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist. Eelnõuga pannakse paika, et Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet (SKA) täidavad keskasutustena kohaldatavas määruses ette nähtud kohustusi. Ministeeriumi vastutada jäävad kohtute ja kohtulahendite tunnustamise ja täitmisega, samuti rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvad ülesanded. SKA vastutada jäävad lastekaitsealane rahvusvaheline koostöö ja laste teisest liikmesriigist Eestisse paigutamisega seonduv. Eelnõuga kaotatakse last puudutavas asjas lapse ärakuulamise vanusepiir ning sätestatakse, et kohus peab last puudutavas asjas isiklikult lapse ära kuulama, kui laps on suuteline seisukohti omama. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kohtul ära kuulata vähemalt 10-aastane laps. Kohus võib siiski loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest, kui laps on hiljuti ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides. Kui lapsele ei ole antud võimalust olla ära kuulatud, siis ei pruugi teised liikmesriigid seda lahendit kohaldatava määruse alusel tunnustada. Eelnõuga sätestatakse täpsem kord, kuidas toimub teisest liikmesriigist Eestisse lapse paigutamiseks nõusoleku andmise menetlus ning koostöö SKA ja eri asutuste vahel vajaliku teabe kogumiseks ja vahetamiseks. Brüssel IIb määruse alusel on lapse paigutamiseks teise liikmesriiki alati vaja teise riigi eelnevat nõusolekut, välja arvatud juhul, kui laps paigutatakse oma vanema juurde. Eelnõuga määratakse Harju Maakohtu ja Viru Maakohtu erialluvus lapseröövi asjades. Kuna lapseröövi juhtumeid on vähe, möödunud aastal viis menetlust, tagab kohtunike spetsialiseerumine lapse tagastamise menetluse lõpuleviimise võimalikult kiiresti. Samuti pannakse paika, et Brüssel IIb määruse alusel väljastavad abieluasjades, vanemlikku vastutust käsitlevates asjades ja lapse tagastamist käsitlevates asjades tehtud lahendite kohta tõendeid kohtud. Kohtud väljastavad lisaks tõendeid mittetäidetavuse ja piirangute kohta. Eelnõuga täpsustatakse ka Brüssel IIb määruses ettenähtud taotluste ja avalduste esitamise ning vaidlustamise korda.

Law· SE573avaldatud riigiteatajas

Korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 4 April 2022

Eelnõuga luuakse lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjoni asemele uus, ühine valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjon nimetusega „Ennetusnõukogu“. Vajadus ühise koordineerimise ja ühtse suuna seadmise järele tuleneb sellest, et Eestis on õigusrikkumiste ja riskikäitumise ennetuse elluviimine asutuste vahel killustatud ja ressurssi paigutatakse ennekõike riskikäitumise tagajärgedega tegelemisse. Samuti on ühise valitsuskomisjoni vajadus tekkinud sellest, et praeguses kolmes valitsuskomisjonis on kattuvaid liikmeid kolmandiku ulatuses (eelkõige ministrite ja asutuste juhtide näol). Uue nõukogu eesmärk on juhtida valdkonnaülest ennetust, sh kujundada eesmärgipärast ennetuspoliitikat ning korraldada eri ministeeriumide ja teiste partnerite ennetusalast koostööd. Ennetusnõukogu sihiks on strateegiliselt tähtsustada, seada suundi ja koordineerida valdkonnaüleseid tegevusi narko-, kriminaal- ja lastekaitsepoliitika korraldamisel, sh andes valitsusele nende teemade kohta nõu. Valdkonnaüleses koostöös liigutakse edasi pikemaajalise mõju saavutamise eesmärgil, et laste ja noorte riskikäitumist ennetada ja vähendada eri asutuste koostöös.