Eelnõu eesmärk on tõkestada ebaseaduslikku sisserännet kolmandatest riikidest Euroopa Liidu riikidesse. Möödunud suvel ja alanud sügisel on see probleem jõudnud teravalt ka Lätisse, Leedusse ja Poolasse, kuhu üle Valgevene piiri on hakanud saabuma suurearvuliselt ebaseaduslikke sisserändajaid. Kuigi Eestil puudub ühine piir Valgevenega ei saa Eesti suhtuda toimunusse ükskõikselt, sest meie ajutine kontrolljoon on faktiliselt ka Euroopa Liidu välispiir ja meie piirinaabriks on agressiivne Venemaa, kes mõni aasta tagasi organiseeris ebaseaduslikku rännet Vene-Norra piiril. Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek ebaseadusliku rände tõkestamiseks ehitada Kagu-Eestis ajutisele kontrolljoonele kiirkorras füüsiline tõke ning näha selleks ette vahendid 2022. aasta riigieelarves ja järgnevate aastate riigieelarve strateegias.

Question· Other question2-6/14-22asked

Umbusaldusavaldus peaminister Kaja Kallasele

Estonia · Riigikogu · 15 June 2021

Question· Other question2-6/14-21asked

Umbusaldusavaldus kaitseminister Kalle Laanetile

Estonia · Riigikogu · 8 June 2021

Question· Interpellation82asked

Taluarhitektuuri väärtustamise ja kaitse kohta

Estonia · Riigikogu · 31 May 2021

Question· Interpellation61asked

Demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Euroopa Liidus

Estonia · Riigikogu · 15 March 2021

Law· SE351avaldatud riigiteatajas

Karistusseadustiku muutmise seadus (mittesularahalised maksevahendid)

Estonia · Riigikogu · 15 March 2021

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. a direktiiv (EL) 2019/713, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2001/413/JSK. Selleks, et direktiiv riigisisesesse õigusesse üle võtta ja tagada karistusseadustiku kooskõla direktiiviga, tõstetakse KarS § 201 (Omastamine) lõikes 1 sätestatud karistuse ülemmäära ühelt aastalt kahele.

Question· Interpellation60asked

KUMU-s avatud näituse „Erinevuste esteetika“ kohta

Estonia · Riigikogu · 11 March 2021

Resolution· OE288tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses“

Estonia · Riigikogu · 18 November 2020

Küsida 2021.aasta 18. aprillil korraldataval rahvahääletusel Eesti Vabariigi kodanike seisukohta, kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks.

Bill· SE249tagasi lykatud

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 28 September 2020

Eelnõuga täpsustatakse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses rahvahääletuse korraldamise tingimusi, et tagada regulatsiooni vastavus põhiseadusega. Seletuskirjas märgitakse, et kaob võimalus panna seaduseelnõusid rahvahääletusele muu riigieluküsimusena. Sellega tagatakse põhiseaduses sätestatud nõude täitmine, et rahvahääletusele pandud seaduseelnõu tagasilükkamisel korraldatakse Riigikogu erakorralised valimised.

Bill· AE140avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus "Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest"

Estonia · Riigikogu · 30 January 2020

Riigikogu avaldus on ajendatud Venemaa Föderatsiooni võimude provokatiivsetest sõnavõttudest seoses Teise maailmasõja puhkemisega, ajalooliste faktide võltsimisest oma suurriikliku ideoloogia huvides ja selleks korraldatud agressiivsetest meediakampaaniatest. Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide õigustamisega loob Venemaa Föderatsioon endale pinnast agressiivse välispoliitika jätkamiseks naaberriikide ja kogu läänemaailma suunas. Riigikogu avalduses taunitakse Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu ning õigustada Teise maailmasõja eel kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingut ja selle salaprotokolle. Seejuures püütakse lääneriike näidata peamiste süüdlastena sõja puhkemises, eelkõige Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga kahe agressori vahel jaotatud Poolat. Riigikogu avaldus kutsub Vabariigi Valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist ja rõhutab vajadust lülitada Eesti koolide õppeprogrammidesse totalitaarsete režiimide kuritegusid ja demokraatiat ähvardanud ohte käsitlevad teemad. Avalduses meenutatakse 14. veebruaril 2012. aastal heaks kiidetud Riigikogu avaldust, milles mõisteti hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning isikud, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusvastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast.