Eelnõuga muudetakse puudega lapse vanuse ülempiir 16 eluaastalt 18 eluaastale, mis tähendab, et puude raskusastet on edaspidi võimalik tuvastada lastel kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab 18. eluaastast. Sellega tagatakse laste võrdne kohtlemine, mis on ühtlasi arusaadavam ka vanemate jaoks, sest edaspidi on nii lastekaitseseaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses kui ka töövõimetoetuse seaduses laps alla 18-aastane isik. Muudatus on kooskõlas haridusseaduse muutmisega, millega muudetakse õppimiskohustuse iga kuni 18-aastaseks saamiseni.

Law· SE421avaldatud riigiteatajas

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine)

Estonia · Riigikogu · 29 April 2024

Seaduse muutmisega jätkatakse hooldusreformi elluviimist ja omastehooldajate koormuse vähendamist. Eelnõu kohaselt kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduses päeva- ja nädalahoiuteenuse regulatsioon ning sellega seoses täiendatakse ka käibemaksuseadust, rahvatervise seadust ja riigilõivuseadust, samuti muudetakse rahvastikuregistri seadust. Eelnõu kohaselt luuakse päeva- ja nädalahoiuteenus intellektipuudega inimestele, kes toetusvajaduselt on sarnased äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringset erihooldusteenust kasutavate inimestega, kuid kellel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus ja kes vajavad kas päevasel ajal või ka ajutiselt ööpäevaringset teenust. Seni on sihtrühm kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, mille eest on riigi poolt teenuseosutajale tasutud kõrgemas määras. Teenuse reguleerimisega seaduses luuakse selgus teenuse osutamisel nii teenusesaaja kui ka teenuseosutaja jaoks. Teenust saavatele isikutele tagatakse teenusele nõuete ja tingimuste kehtestamisega ühetaolise ja kvaliteetse teenuse osutamine. Teenusele juurdepääsu tagamise huvides täpsustatakse, et igapäevaelu toetamise puhul on kohustus tagada teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmine sellel kohaliku omavalitsuse üksusel (KOV), kus inimene rahvastikuregistri kohaselt elab. Elukoha registreerimisel luuakse erisus neile inimestele, kes viibivad ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu, selle asukoha KOV või kellel puudub erihooldekodu sulgemise järel rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress.

Question· Written question51asked

Kagu- Eesti piirivööndi elanike mobiilside ja internetiühenduste kohta

Estonia · Riigikogu · 16 November 2023

Law· SE295avaldatud riigiteatajas

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 25 September 2023

Eelnõuga on kavandatud muudatused viies seaduses. Sotsiaalhoolekande seaduses nähakse ette muudatus, mille kohaselt lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine inimestele, kes asuvad Eestisse elama pärast 2024. aasta 1. jaanuari. Praegu saab seda toetust 36 inimest. Sotsiaalhoolekande seaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses, ja riiklikus pensionikindlustuse seaduses nähakse ette põhimõte, et rahaliste hüvitiste väljamaksmisel on hüvitise andjal õigus kanda kõik hüvitised hüvitise saaja ühele arvelduskontole. Praeguse praktika järgi makstakse inimesele erinevaid hüvitisi erinevatele kontodele. Juhul, kui hüvitise saajale makstakse juba mõnda hüvitist panga arvelduskontole, ei hakka sotsiaalkindlustusamet (SKA) enam korraldama teiste hüvitiste, näiteks pensionite, posti teel kojukannet. Hüvitised laekuksid inimesele võrreldes kojukandega kuu lõikes varem. Kojukande võimalus täiesti ära ei kao ja näiteks pensionäril, kelle elukohas on pangateenus raskesti kättesaadav, on endiselt võimalik saada pensioni kojukandega. Hüvitiste kojukannet ja nende ühele arvelduskontole maksmise muudatused jõustuvad järgmisest aastast. Tagasipöörduja toetuse määramise lõpetamine jõustub 2029. aasta 1. aprillil.

Law· SE260avaldatud riigiteatajas

Sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise ja tulumaksuseaduse § 34 muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 September 2023

Eelnõu näeb ette anda tööandjale võimalus maksta haigestunud rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist ning kõrvaldada nii töötajate ebavõrdne kohtlemine. Rase töötaja või ametnik saab kehtiva õiguse alusel alates teisest haiguspäevast Tervisekassast haigushüvitist, mille suurus on 70% eelmise aasta kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksustatud tulust. Töötajale, kes ei ole rase, võib tööandja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) alusel maksta sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist teise kuni kaheksanda päeva eest kuni 100% eelneva kuue kuu keskmisest töötasust (sotsiaalmaksuseadus (SMS § 3 p 3). Kuna on tööandjaid, kes soovivad säilitada keskmise töötasu haiguse perioodil ka rasedal, siis on võrdse kohtlemise tagamiseks õiglane vabastada eelkirjeldatud vabatahtlik ja täiendav haigushüvitis sotsiaalmaksust. Selleks lisatakse SMS §-i 3 uus punkt 3¹, mis vabastab sotsiaalmaksust tööandja makstava haigushüvitise, mis ei ületa 30% raseda eelneva kuue kuu keskmisest töötasust ja mida on makstud alates töövõimetuse teisest päevast kuni kaheksanda päevani. Ülejäänud osa haigushüvitisest ehk 70% eelmise aasta kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksustatud tulust tasub Tervisekassa ravikindlustuse seaduse alusel. SMS §-i 3 lisatakse ka punkt 19, mille alusel vähendatakse raseda füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) sotsiaalmaksuga maksustatavat tulemit arvestusliku haigushüvitise võrra. Selle tulemusel laieneb tööandjatele kehtestatud haigushüvitise sotsiaalmaksusoodustus ka rasedatele FIE-dele.

Question· Other question2-5/14-52asked

OTRK: „Eesti inimarengu aruanne 2023“

Estonia · Riigikogu · 8 February 2023

Law· SE770avaldatud riigiteatajas

Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 9 January 2023

Eelnõuga muudetakse seaduse § 2 lõiget 2 viisil, et edaspidi ei sõltuks lapsele represseeritu staatuse andmise sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise sisulised põhjused. Edaspidi loetakse represseerituks asumisel sündinud lapsed, kes on sündinud 5 aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest alates, sõltumata sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise põhjused.