Eelnõuga kehtestatakse uus tööturumeetmete seaduse terviktekst, millega ajakohastatakse ja korrastatakse tööturuteenuste osutamise õigusruumi.
Eelnõuga muudetakse tööturuteenuste osutamise õigusruum selgemaks ja läbipaistvamaks, välditakse dubleerimist ja ebaefektiivsust, võimaldades samas kiiresti reageerida vajalike tööturuteenustega tööturu muutustele ja sihtrühmade vajadustele. Sama eesmärgiga tööturuteenused ja tööturutoetused grupeeritakse eelnõus tööturumeetmeteks ning töötutumeetmete loetelu on seaduses lõplik. Eelnõus sätestatakse tööturumeetmete rakendamise üldised põhimõtted ning piiritletakse meetmeid saama õigustatud sihtrühmad. Konkreetsete tööturuteenuste ja -toetuste tingimused reguleeritakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavas THP-s. Selliselt on tagatud, et sihtrühmade jaoks on seaduse tasandil senisest selgem, millist liiki tööturumeetmeteid Töötukassa pakub ning millistele meetmetele on erinevatel sihtrühmadel õigus. Erinevatele meetmetele on õigus Töötukassas arvel olevatel töötutel, töötajatel ja tööandjatel, aga ka isikutel, kes ei tööta ega ole töötuna Töötukassas arvel, kuid pöörduvad Töötukassa poole tööturumeetme saamiseks.
Eelnõuga ei kavandata sisulisi muudatusi sihtrühma õigustes ega kohustustes ega tööturuteenuste ja tööturutoetuste sisus ega kättesaadavuses.
Lisaks ühendatakse eelnõu kohaselt praegused töötuskindlustuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu üheks Töötukassa andmekoguks. Võrreldes kehtiva olukorraga, kus kõik kolm andmekogu on sätestatud erinevates õigusaktides, suureneb oluliselt õigusselgus nii Töötukassa kui vastutava töötleja kui ka laiemalt andmesubjektide ja andmesaajate jaoks. Ühtse andmekogu loomine lihtsustab tulevikus andmekogu arenduste tegemist, suurendab arenduskiirust ning võimaldab eelduslikult vähendada arenduskulusid.
Eelnõu näeb ette kehtestada lesepensioni määramine isikule, kes on vanaduspensionieas ning kelle abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on vanaduspensioni ajaks surnud. Lesepension määratakse eluks ajaks ning võrdub surnud abikaasa arvutatud pensionile. Lesepensionit ei määrata, kui see on isiku enda pensionist väiksem. Lesepensioni taotlemise korra ja esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Eelnõuga sätestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform üleminekuperioodiga: alates seaduse jõustumisest saab juurde töötada vähemalt pool nõutavast soodusstaažist. Kui sooduspensioni määramiseks on staažinõue 12 aastat ja 6 kuud või väiksem, saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 31. detsembrini 2030, ning eespool nimetatust pikema staažinõude korral saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 31. detsembrini 2036. a. Tegemist on pikaajalise üleminekuga, mis võimaldab inimestel õiguskindluse eesmärgil juurde omandada sooduspensioni määramiseks puuduolev staaž või olukorraga kohaneda ja valmistuda vajaduse korral karjääripöördeks. Erandina kehtestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide puhul pikem üleminekuperiood nendele isikutele, kes töötavad all- ja pealmaa mäetöödel põlevkivi kaevandamise, töötlemise või rikastamise alal. Sel juhul arvestatakse soodusstaaži kuni 2049. aasta 31. detsembrini. Alates 2050. aasta 1. jaanuarist põlevkivi kaevandamise, põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tootmisalal, tööl, kutsealal või ametikohal töötamist soodusstaaži hulka ei arvestata.
Pension määratakse kehtiva seaduse alusel juhul, kui inimesel on täidetud pensioni saamiseks kõik seadustes sätestatud nõuded – soodusstaaž, mida omandatakse ja arvestatakse kuni eelnimetatud tähtaegadeni, üldstaaž ning sooduspensionile õigust andev vanus jm. Nendel inimestel, kellel on soodusstaaž juba eelnevalt omandatud, ei ole vaja täiendavat staaži juurde teenida ning neile määratakse pension, kui neil on selle määramiseks kõik nõuded täidetud.
Eelnõuga tunnistatakse meditsiiniseadme seaduses kehtetuks sätted, mis alates 26. maist kuuluvad ELi määruste reguleerimisalasse, kuna ELi õigusega on loodud meditsiiniseadmete regulatsiooni uus raamistik ja kehtetuks tunnistatud valdkonda seni reguleerinud direktiivid. ELi määrustega on kehtestatud meditsiiniseadmete suhtes ELis ühtlustatud ja senisest rangemad kvaliteedi- ja ohutusnõuded, et lahendada selliste seadmetega seotud üldisi ohutusprobleeme. Eelnõus esitatud muudatuste eesmärk on täpsustada ettevõtjate, meditsiiniseadme kasutajate ja Terviseameti õigusi ja ülesandeid ELi määruste rakendamisel.
Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad meditsiiniseadme kasutajaid (tavakasutajad ja professionaalsed kasutajad), ettevõtjaid (sponsorid, tootjad ja nende volitatud esindajad, importijad ja levitajad) ja riigiasutusi (Terviseamet ja Ravimiamet). Eelnõuga lisatakse levitajatele kohustus teatada meditsiiniseadmete süsteemi, protseduuripaketi või suurema riskiga in vitro diagnostikameditsiiniseadme esmakordsest levitamisest Eestis, millega kaasneb ettevõtjatele täiendav halduskoormus, kuid aitab saavutada parema turuülevaate Eesti turul olevatest meditsiiniseadmetest ning tõhustada turujärelevalvet, et Terviseamet saaks tuvastada Eesti turul nõuetele mittevastavaid (sh võltsitud või ohtlikke) meditsiiniseadmeid ja need vajadusel turult eemaldada.
Eelnõuga kehtestatakse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsioon alates 1. juulist 2023.
Seni peamiselt teenuse saaja ja tema ülalpidajate kanda olevas teenuse katmises hakkab edaspidi osalema avalik sektor. Kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) katab teenust saama õigustatud isiku teenuskoha maksumusest kvalifitseeritud hooldustöötajate kulud ja teenuse saaja tasub majutuse- ja toitlustuskulud ja muud teenuseosutamisega seotud kulud.
KOVi suureneva kohustuse leevendamiseks muudetakse KOVile laekuva tulumaksu määra selliselt, et tulumaksu jaotamisel hakatakse alates 1. jaanuarist 2024 arvesse võtma ka riikliku pensioni tulusid. Üleminekuajal 2023. aastal jaotatakse meetmeks ette nähtud vahendid kohalike omavalitsuste vahel läbi riigieelarve toetusfondi. Riigieelarve täiendav kulu kokku on prognoositult 2023. aastal 40 miljonit eurot ning 2024. aastal 57 miljonit eurot, mis võimaldab võimaldavad KOVidel ka kodus elamist toetavate teenuste arendamist ja pakkumise suurendamist.
Eelnõuga muudetakse seaduse sätteid, millega Eestis keelustatakse ravimid, mille osas ei ole viidud läbi genotoksilisuse ega kartsinogeensuse uuringuid, et kaitsta inimesi võimalike geneetikat mõjutavate ja vähki tekitavate tagajärgede eest.
Eelnõuga luuakse töötuskindlustushüvitis, mille maksmise pikkus sõltub sellest, kuidas Eesti majandusel ja tööturul läheb.
Praegu sõltub hüvitise maksmise periood nii majanduslanguse kui ka majanduskasvu ajal üksnes kindlustatu tööstaažist ja hüvitist makstakse staaži pikkusest sõltuvalt 180, 270 või 360 päeva. Selline süsteem on vähese paindlikkusega, mis pakub nõrka kaitset majanduslanguse ajal ning tugevat kaitset majanduse kasvu faasis.
Kui majandus ei ole tõusu- ega langusfaasis, pikeneb nimetatud kindlustatutel hüvitise maksmise periood 60 päeva. Halvas majanduslikus olukorras, kui tööpuudus on kõrge ja töö leidmine keeruline, pikeneb hüvitise maksmise periood maksimaalselt 120 päeva võrra.
Alla viie aastase kindlustusstaažiga inimestel jääb hüvitise saamiseks nõutav kindlustusstaaž samaks (hüvitist makstakse 180 kalendripäeva) ja tavapärase tööpuuduse korral hüvitise maksmise periood ei pikene. Majandusolukorra halvenedes pikeneb hüvitise maksmise periood kõrge tööpuuduse olukorras ka neile 60 kalendripäeva võrra.
Eelnõu näeb ette muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 1. jaanuarist 2023 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et erakorraliselt suurendatakse pensionide baasosa ja tõstetakse rahvapensioni määra 20 euro asemel 50 euro võrra, et toetada vanaduspensionäride, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensioni saavate inimeste, järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride toimetulekut ning majanduslikku heaolu.
Eelnõuga muudetakse sujuvamaks Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, farmatseutide ja proviisorite tööle asumist oma erialal. Eelnõu kohaselt vabastatakse nad rahvusvahelise kaitse saamisel üheks aastaks riigilõivu tasumise kohustusest Terviseameti registrisse registreerimisel ja kutsekvalifikatsiooni läbivaatamisel. Nii luuakse sõjapõgenikele võimalus jätkata oma erialase tööga ja vältida olukorda, kus see võiks takerduda rahapuuduse taha.
Praegu peab välisriigis omandatud kutsega tervishoiutöötaja, proviisor või farmatseut tasuma registreerimise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 195 eurot. Lisaks tuleb sama palju tasuda ka kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest.
Kavandatud muudatust on planeeritud rakendada tagasiulatuvalt alates 24. veebruarist 2022, kui Venemaa relvajõud alustasid laiaulatuslikku sõjategevust Ukrainas.
Eelnõu näeb ette viia alates 1. juulist psühhiaatrilise sundravi rahastamine riigieelarvest Eesti Haigekassasse ja ravi lisada rahastatavate tervishoiuteenuste loetellu.
Haigekassa kontrollib lepingu alusel juba praegu kõiki psühhiaatrilise sundravi ja vältimatu psühhiaatrilise abi eest esitatud raviarveid ning tasub ka ravikindlustamata inimeste vältimatu psühhiaatrilise abi, sh tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamise eest tervishoiuteenuse osutajatele. Tervishoiuteenuste rahastamise ühtlustamiseks lisatakse ka kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi teenus Haigekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste hulka.
Eelnõuga nähakse esmakordselt ette pikaajalise hoolduse mõiste. Pikaajaline hooldus tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid.
Pikaajalise hoolduse süsteemi muudatuste esimesse etappi kuulub ka perekonnaseaduse muutmine eesmärgiga vabastada teise astme sugulased ülalpidamiskohustustest ehk edaspidi ei ole lapselaps kohustatud oma vanavanema hoolduse eest tasuma.
Eelnõuga nähakse ette kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuse õigus omal algatusel välja selgitada keskmise, raske ja sügava puude raskusastmega täisealise isiku abivajadus. KOV-i üksus võib omal algatusel välja selgitada keskmise või raske puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse ning KOV-i üksus peab omal algatusel välja selgitama sügava puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse. Muudatuse tulemusel on puudega inimestele paremini ja terviklikumalt tagatud vajalik abi nii riigi kui kohaliku omavalitsuse poolt.
Lastekaitseseaduse muutmise üks eesmärk on luua KOV-ile õigus saada terviklik ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on taotletud puude raskusastet, et selgitada välja nende laste ja perede täiendav abivajadus. Varasemad analüüsid näitavad, et puudega lastel on raskusi vajaliku abi ja teenusteni jõudmisel ning tihti ei tea lapsevanem, kuhu enda murega peaks pöörduma.
Muudatuse tulemusena saab KOV proaktiivselt perede poole pöörduda, pakkudes vajadusel abi ja toetavaid teenuseid, mis ennetavad abivajaduse süvenemist. Loodava süsteemi eesmärk on suurendada puudega inimeste abi saamise võimalusi ning parandada nende toimetulekut, pakkudes neile ennetavalt nõustamist ja tuge. Kuigi loodav süsteem võimaldab KOV-il puudega inimesega kui potentsiaalselt haavatavama sihtrühmaga proaktiivselt ühendust võtta, vastutab inimene oma heaolu tagamise eest eeskätt ise ja seetõttu on inimesel õigus abi vastuvõtmisest keelduda.
Eelnõus on lisaks mitmeid muudatusi, mis puudutavad näiteks erihoolekandeteenuseid, KOV sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooni, üldhooldusteenuse viibimiskoha regulatsiooni, toimetulekutoetust, seksuaalselt väärkoheldud lapsi, asendushooldust, üksi elava pensionäri toetust, vanaduspensioniealiste inimeste puude määramist.