Seadusemuudatus annab kohaliku omavalitsuse üksustele võimaluse sekkuda olukordades, kus hooletu omaniku koer segab ja ohustab kohalikku kogukonda ning tegutseda ennetavalt, ootamata kuni on toimunud rünne. Muudatuse tulemusel on edaspidi selgemini sõnastatud omavalitsuse vastutus. Hetkel praktikas juhtub sageli nii, et kogukonna pöördumistega tegeleb nii kohaliku omavalitsuse üksus kui ka politsei, kuid kumbki ei oma piisavalt volitusi, et hooletut loomaomanikku korrale kutsuda. Seadusemuudatus parandab inimeste turvatunnet ja avalikku korda.
Muudatusel on positiivne mõju inimeste elu ja tervise kaitsele. Muudatustega võimaldatakse KOVis järelevalvega tegelevatel ametnikel korrakaitse erimeetmeid rakendades siseneda valdusesse, teha valduse läbivaatust, võtta vallasasi hoiule, korraldada selle müümine või hävitamine (agressiivse koera puhul nn magama panemine), mis kitsendavad omandi põhiõiguse kasutamist. Tegemist on siiski erandlikult kasutatavate meetmetega, mida rakendatakse vaid vahetu ohu tõrjumiseks, mis võib ohustada isiku elu või tervist.
Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute üldine hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel.
Praeguse seaduse järgi võivad kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti on seni olnud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste küsimuses äärmiselt liberaalne ja võimaldanud hääleõigust ka kolmandate riikide kodanikele ning kodakondsuseta isikutele, sõltumata sellest, kas Eesti kodanikud saavad neis riikides hääletada. Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja kontekstis on selline olukord Eestile julgeolekuohuks.
Valitsuse seaduse muudatusega saab justiitsministeeriumist justiits- ja digiministeerium. Ministeeriumile lähevad üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu valdkonna ülesanded. Muudatustega liiguvad uue nimega justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalasse digiühiskonnapoliitika, avalike e-teenuste, digiarengu ja küberturvalisuse, riigi infosüsteemide, kesksete võrgu- ja infosüsteemide ning side ja telekommunikatsiooniga seotud ülesanded. Samuti liiguvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alt justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalasse Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja Eesti Interneti Sihtasutus. Ümber korraldatakse ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevust. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumist liiguvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse ligipääsetavuse edendamine ja koordineerimine, maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise korraldamine ning maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine. Maa-amet liigub regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alla. Siseministeeriumi valitsemisala täieneb elanikkonna kaitse valdkonnaga. Eelnõu kohaselt muutuvad riigisekretäri ametikoha haridusnõuded. Riigisekretäriks sobivate inimeste ringi ei piirata üksnes inimestega, kellel on juriidiline kõrgharidus. Juriidilise kõrghariduse nõue kehtestati riigisekretärile 1995. aastal, kui riigisekretäri põhiülesanneteks oli õiguslik nõustamine, näiteks jälgimine, et õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega. 30 aastat hiljem on riigikantselei ülesanded oluliselt laiema ulatusega. Näiteks koordineerib riigikantselei kogu riigi strateegilist planeerimist ja ELi asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Valitsust ja peaministrit teenindav asutus analüüsib riigi julgeolekuolukorda, planeerib riigikaitset, töötab välja riigi kriisireguleerimise poliitikat. Riigisekretär on tippjuht, kelle roll tänapäeval eeldab ulatuslikke teadmisi mitte ainult õigusalal, vaid ka Euroopa Liidu, halduse, juhtimise, poliitika vallas. Õigusalaste ülesannete täitmisel saab riigisekretär toetuda riigikantselei õigusekspertidele. Seadus on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.
Eelnõu väljatöötamise ajend on vajadus üle võtta ELi vastav direktiiv, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks varasem direktiiv. Eesmärk on tugevdada ELi kodanike konsulaarkaitse koostööd kolmandates riikides, milles liikmesriik ise ei ole esindatud. ELi kodanikud saavad õiguse samasugusele kaitsele nagu on kolmandas riigis esindatud liikmesriikide kodanikel. Üks kaitseviisidest on tagasipöördumistunnistuse (ETD) väljastamine. See on ajutine reisidokument, mis võimaldab kodanikul naasta koju, juhul kui inimese dokumendid on kaotatud või varastatud. Eelnõuga kehtestatakse reeglid tagasipöördumistunnistuse väljastamise tingimustele ja ühtsele vormile. Lisaks hakatakse eelnõu kohaselt andma ETDd Eesti kodanikele ja välismaalastele, kes elavad siin elamisloa alusel ning kellel on välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti võtab riiki tagasi välislepingu alusel. Nendel juhtudel hakkab ETD asendama neile seni välja antud tagasipöördumistunnistust ja tagasipöördumise luba. Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa kui isikut tõendava dokumendi väljaandmine lõpetatakse.
Eelnõu kohaselt lühendatakse märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise üldist tähtaega 30 päevalt 15 päevani. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et vastata tuleb viivitamata, samuti säilib ametiasutustel võimalus pikendada pöördumistele vastamise tähtaega keerukate küsimuste korral kuni kahe kuuni. Üldist vastamistähtaega on võimalik lühendada tänu tehnoloogia ja asjaajamise arengule ning digitaalsetele töövahenditele. Muudatus aitab muuta avalikke teenuseid kiiremini kättesaadavaks. Muudatus puudutab eelkõige riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi ning muid avalik-õiguslikke asutusi. Juhul, kui teave puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarveliste vahendite kasutamist, peavad märgukirjale või selgitustaotlusele vastama ka mittetulundusühingud, sihtasutused, füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud.
Eelnõu esitajate hinnangul on põhjust muret tunda elektroonilise valimissüsteemi usaldatavuse pärast ka seetõttu, et sõjalised konfliktid maailmas on intensiivistumas, mis võib tekitada kasvanud vaenulikku huvi võltsida valimistulemusi Euroopa Liidu ja NATO piiririigis, nagu Eesti seda on. Eespool kirjeldatud vastuolusid arvestades soovivad eelnõu algatajad, et Riigikogu pöörduks esitatud eelnõuga Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu” poole, taotlemaks nende arvamust asjaolule, kas Eesti internetihääletuse süsteemi jätkuv kasutamine on õigustatud ja turvaline ka siis, kui eespool kirjeldatud vastuolud ei ole asjakohaselt lahendatud.
Eelnõu näeb ette tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel.
Praeguse seaduse järgi võivad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas.
Seletuskirjas märgitakse, et kolmandate riikide hääletamisõiguse Eesti kohalikel valimistel on julgeolekuküsimus ja seda eriti Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja kontekstis. Venemaa üheks liitlaseks selles agressioonis on ka Valgevene. Ei ole õige, et sellises olukorras võimaldab Eesti osaleda Venemaa ja Valgevene kodanikel oma kohalike omavalitsuste valimistel.
Käesolev eelnõu näeb küll ette kolmandate riikide hääletamisõiguse kehtetuks tunnistamise kohalikel valimistel, kuid võimaldab Eestis sõlmida sõbralike kolmandate riikide kahepoolseid lepinguid, mis annaksid vastastikuselt hääleõiguse kohalikel valimistel. Eelnõu kohaselt kuuluksid sellised lepingud ratifitseerimisele Riigikogu poolt.
Eelnõuga muudetakse välismaalaste seadust ja viiakse see ELi direktiiviga kooskõlla. Eelnõu eesmärk on soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel. Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et ELi sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda. Seaduse muutmisega täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega. Sinise kaardi taotlemiseks peab tööleping edaspidi olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks senise ühe aasta asemel. Direktiiviga viiakse kooskõlla sinise kaardi valdajale lubatud töötuks olemise aeg. Praegu võib sinise kaardi valdaja selle kehtivusajal olla töötu ühel korral kuni kolm kuud, edaspidi võib ta sinise kaardi kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.
Eelnõuga muudetakse elektroonilise hääletamise regulatsiooni. Korrastatakse õigusliku regulatsiooni, et tagada jätkuv avalikkuse usaldus valimistoimingute vastu. Eelnõuga luuakse õiguslik alus, et lisaks praegu kasutatavatele isikutuvastamise vahenditele saaks võtta kasutusele Smart-ID.
Eelnõuga täpsustatakse riigiasutuste vahelist pädevusjaotust rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel. Pädevatele asutustele antakse sanktsioonide rakendamiseks ja järelevalveks selged õiguslikud alused.
Eelnõuga luuakse riigisisene meede, et mõjutada ÜRO põhikirja artikli 2 lõikest 4 tulenevat relvastatud jõu kasutamise keeldu ja sõjapidamisnorme rikkunud riigi käitumist ja tegevust. Samuti isikuid hoiduma selliste õigusvastaste tegude otsesest või kaudsest toetamisest.
Eelnõuga sätestatakse võimalus kasutada riigi poolt Eesti jurisdiktsiooni all olevat rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara (konkreetsel juhul Venemaa isikute vara) rahvusvahelise õiguse vastaselt tekitatud kahjude hüvitamise ettemaksuna, juhul, kui õigusvastaselt kahju tekitanud riik ei hüvita seda kahju kannatanud riigile ning, kui isiku seos riigi õigusvastaste tegudega on piisavalt tõendatud.
Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 20 alusel eraldi uurimiskomisjon juhtunu kõigi asjaolude välja uurimiseks. Uurimiskomisjoni laiapõhjalisuse tagamiseks peaks sinna kuuluma üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist.
Muudetakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadust (KRAPS), nähes ette kõrgemad riigiteenijad, kelle palgale kehtestatakse kõrgeima palgamäära indekseerimise erisus 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini.
KRAPSi kohaselt on kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär 5200 eurot. Palgamäära indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mis saadakse 20% ulatuses tarbijahinnaindeksi aastase indeksi ja 80% ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu indeksist. Käesoleval aastal on palgamäära indeksi väärtus 1,139 ja indekseeritud kõrgeim palgamäär on 8318,19 eurot. KRAPSis ette nähtud konkreetse riigiteenija ametipalga saamiseks korrutatakse kõrgeim palgamäär läbi selle riigiteenija ametikohale ette nähtud koefitsiendiga, mis on vahemikus 0,25-1,0.
Eelnõu kohaselt vähendatakse peaministri, Riigikohtu liikmete (v-a Riigikohtu esimees), riigi peaprokuröri, ministrite, riigisekretäri, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palga kasvu nii, et kasv moodustaks 4 aastasel perioodil poole senise metoodika järgi arvutatud palga kasvust.
Ajutiselt vähendatud kõrgeima palgamäära indeks saadakse, kui liidetakse KRAPSi kohaselt arvutatud indeksile 1 ning jagatakse saadud tulemus kahega. 2024. aasta prognoositava palgaindeksi korral annaks selline tehe tulemuseks (1,110+1)= 2,110/2= 1,055 ehk kasv 5,5%, mis on täpselt poole võrra väiksem kasv võrreldes kehtiva KRAPSi järgse kasvuga. Indekseerimise järgne palgamäär on nimetatud riigiteenijate grupi kõrgeimaks palgamääraks ja igal aastal indekseeritakse eelmise aasta kõrgeimat palgamäära.
Ametipalga kasvu arvutamise metoodikat ei muudeta Riigikogu liikmetel, Vabariigi Presidendil, Riigikohtu esimehel, riigikontrolöril, õiguskantsleril ning Eesti Panga nõukogu liikmetel.
Eelnõuga kavandatud muudatused avaldavad mõju ka nende riigiteenijate palkadele, mis on seotud mõne KRAPSis nimetatud kõrgema riigiteenija ametipalgaga. Nendeks on kantslerid (seotud ministri ametipalgaga), prokurörid (seotud riigiprokuröri ametipalgaga), kohtunikuabid ja kohtujuristid (seotud esimese astme kohtuniku ametipalgaga), töövaidluskomisjoni juhatajad (seotud riikliku lepitaja ametipalgaga) ja riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed (seotud maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalgaga).
Eelnõukohane indekseerimise ajutine erisus kehtib kuni 31. märtsini 2028. aastal. Alates 1. aprillist 2028 taastub senine KRAPSi ametipalkade arvutamise kord. Prognoosi kohaselt tõuseb piiratud palgakasvuga riigiteenijate palk 2028. aasta 1. aprillil 17%. Seadus jõustumine on 2024. aasta 15. märtsil.
Seadust muudetakse, et tagasipöördumistunnistust ja Eestisse tagasipöördumise loa taotlejat oleks võimalik tuvastada videosilla kaudu. Juhul kui inimene on välismaal kaotanud oma reisidokumendi, see on aegunud, varastatud, hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks, on Eesti kodanikul ja määratlemata kodakondsusega isikul oluliselt lihtsam saada ajutist reisidokumenti. Praegu peab abivajaja tulema kohale Eesti välisesindusse või aukonsulaati. Seaduse muudatusega muutub Eesti konsulaarteenus kättesaadavamaks, mugavamaks ja e-riigile kohaseks. Isiku videokõne vahendusel tuvastamine on Eestis praeguseks juba levinud praktika. Seda pakuvad notarid alates jaanuarist 2020, mil käivitus kaugtõestamise teenus. Seletuskirjas märgitakse, et alates Ühendkuningriigi lahkumisest Euroopa Liidust 2020. aasta jaanuaris kahanes Euroopa Liidu konsulaarvõrgustik kogu maailmas. 24 riiki ei jäänud kohapeale ühegi Euroopa Liidu riigi, sealhulgas Eesti välisesindust. See tähendab, et nendes 24 riigis on konsulaarabi andmine äärmiselt raskendatud, kuna kohapeal pole ühtki konsulaarametnikku, kes reisidokumentidega hätta sattunud inimest aitaks. ELi tasandil ei ole siiani hakatud aktiivselt otsima ühist lahendust, kuidas neis riikides abi osutada. Seetõttu on oluline, et Eesti töötaks välja oma lahendusskeemi.
Soovitakse valitsuse otsust, et kõik okupatsioonivõimude punamonumendid, sh. Pronkssõdur, tuleb tervel Eesti territooriumil koheselt maha võtta. Otsus tuleb viivitamatult ellu viia.
The bill amends the regulations of the Security Agencies Act (JAS) in such a way that the list of security agencies is supplemented with the Defense Intelligence Center and the tasks of security agencies are corrected and specified accordingly
Eelnõu eesmärk on välistada Eestis kodakondsuse andmine ja taastamine isikutele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Leitakse, et inimestele, kes on tahtlikult ja korduvalt toime pannud kuritegusid ei peaks Eesti kodakondsust andma. Kodakondsuse seadus võeti vastu 1995. aastal ja seaduse algses versioonis oli keelatud Eesti kodakondsuse andmine või taastamine isikutele, kes on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid. 2006. aasta juunis Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsiooni ajal viidi kodakondsuse seadusesse säte, mis võimaldab anda erandkorras Eesti kodakondsust isikutele, kes on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid. Käesoleva eelnõuga soovitakse selle sätte kehtetuks tunnistamist. Käesoleva seaduse vastuvõtmiseks on vastavalt põhiseaduse paragrahvi 104 kohaselt vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Vabariigi President Alar Karis tegi Riigikogule ettepaneku nimetada Urmas Varblane Eesti Panga Nõukogu esimeheks alates 13. juunist 2023, seoses Eesti Panga Nõukogu esimehe Mart Laari ametivolituste lõppemisega 12. juunil.