Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Official portrait of Leo Kunnas

Leo Kunnas

Estonia · Official source

Records

115 records where Leo Kunnas is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years

Resolution· OE317avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel"

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Eelnõu võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab Vabariigi Valitsus Riigikogu otsuse piires. Eelnõu eesmärk on tagada Eesti võimekus kiiresti ja paindlikult lähetada Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, sest konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis panustama rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab 2024. aastal Eestil võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).

Resolution· OE687avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2022

Vabariigi Valitsus teeb ettepaneku võimaldada kasutada kuni 100 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab valitsus Riigikogu otsuse piires. Otsus tagab Eesti võimekuse kiiresti ja paindlikult lähetada Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda vastavalt vajadusele. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis panustama rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve.

Resolution· OE694avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2022

ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal. ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning toetanud meie rolli ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste jätkuv osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Law· SE623avaldatud riigiteatajas

Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 16 May 2022

Eelnõuga korrastatakse kaitseväeteenistuse sätteid. Eelnõu muudatustega reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides, sätestatakse väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ja luuakse asendusteenistusele reservteenistus. Eelnõuga lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ja senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside ameti (KRA) ja Kaitseväe poolt määratud arstidele. Eelnõu näeb ette, et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad KRA ja Kaitseväe poolt määratud arstid vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääsu keelata. Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise järelevalve tõhustamiseks täpsustatakse, et kaitseväeteenistusvälistel inimestel ei ole õigust kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke kasutada, välja arvatud juhul kui see on õigusaktidega lubatud. Samuti keelatakse kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide valmistamine ilma Kaitseväe loata. Eelnõuga laiendatakse asendusteenistuse kontseptsiooni ning muudetakse asendusteenistuse mõistet. Uues loodavas süsteemis jaguneb asendusteenistus kolmeks: esmane asendusteenistus, mida varasemalt mõisteti üldise asendusteenistusena; reservasendusteenistus ning erakorraline reservasendusteenistus. Asutustel tekib võimalus kutsuda pärast esmase asendusteenistuse läbimist isik uuesti reservasendusteenistusse asutuse või isiku väljaõppes osalemisele või erakorralisse reservasendusteenistusse, mis toimub eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kus asendusteenistuja teeb tööd selle asutuse hüvanguks. Asendusteenistujale makstakse esmase asendusteenistuse läbimisel igakuist toetust, mille suuruseks on töötasu alammäär, praegu 654 eurot. Reservasendusteenistusel ja erakorralisel reservasendusteenistusel osalemise toetuse hüvitab täies ulatuses reservasendusteenistuse ja erakorralise reservasendusteenistuse toimumiskoha asutus. Väljamakseid teeb ka edaspidi KRA. Eelnõuga korrastatakse samuti tegevväelaste palgatingimusi teisele ametikohale nimetamisel ja ületunnitöö hüvitamisel, ressursimahuka koolituse kulu hüvitamist ning lihtsustakse muid tegevväelastega seotud personalitoiminguid. Riigikaitseseadusest tuuakse kaitseväeteenistust puudutavad sätted üle kaitseväeteenistuse seadusesse, millega seoses on vaja täiendada maksukorralduse seadust, relvaseadust, sotsiaalmaksuseadust ja tulumaksuseadust.