Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Official portrait of Maris Lauri

Maris Lauri

Estonia · Official source

Records

89 records where Maris Lauri is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years

Law· SE641avaldatud riigiteatajas

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 28 May 2018

Eelnõuga tõhustatakse järelevalvet töövahendusteenust osutavatele ja renditööjõudu vahendavatele ettevõtjatele seatud teenuse osutamise nõude ja piirangute täitmise üle. Kehtiva seaduse alusel teeb järelevalvet ettevõtja üle Sotsiaalministeerium. Eelnõu järgi teeb edaspidi ettevõtjale seaduses seatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon. Eelnõuga muudetakse veel viit seadust: soolise võrdõiguslikkuse seadust, töölepingu seadust, töötervishoiu ja tööohutuse seadust, töötuskindlustuse seadust ja töövõimetoetuse seadust. Kuue seaduse muudatused on koondatud ühte eelnõusse, sest mitu muudatust on omavahel seotud või on sarnased. Peamiselt puudutavad muudatused töövahendusega tegelemist ja renditööjõu vahendamist.

Law· SE479avaldatud riigiteatajas

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 7 June 2017

Eelnõu sätestab äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise tingimused. Eelnõu eesmärk on kõrvaldada äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise tingimustest vastuolu põhiseaduse vastavate paragrahvidega. Eelnõu sätestab äriühingu juhi, kes on põhitöö kaotanud, töötuna arvelevõtmise tingimuste erisused, et võimaldada tal saada abi uue töö leidmisel ja töö otsimise ajal töötuskindlustushüvitist või töötutoetust. Töö kaotanud ja äriühinguga seotud isikute võrdse kohtlemise eesmärgil muudetakse eelnõuga ka FIE ja tema ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa töötuna arvelevõtmise tingimusi.

Question· Interpellation342asked

Rahapesu kohta

Estonia · Riigikogu · 23 March 2017

Law· SE407avaldatud riigiteatajas

Töövaidluse lahendamise seadus

Estonia · Riigikogu · 20 March 2017

Eelnõuga tagatakse lihtne, kiire, odav ning tõhus kohtuväline töövaidluse lahendamine. Kohtuväliseid töövaidlusi on seni lahendatud 1996. aasta septembrist kehtiva individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel, mille rakendamisel on praktikas ilmnenud mitmeid puudusi. Eelnõu näeb ette alternatiivsed töövaidluse lahendamise võimalused kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi näol. Kehtiv kord võimaldab avalduse läbivaatamist töövaidluskomisjoni (TVK) istungil, erandina võib avalduse lahendada poolte kohalolekuta vaid juhul, kui pooled üksteise nõudeid täies ulatuses tunnistavad. Lepitusmenetluse ning kompromissi võimalused töövaidluse lahendamisel puuduvad. Praktikas kompromissi sõlmimine küll toimub, kuid väljaspool töövaidlust, mille tulemusena ei ole tagatud täitedokumendi olemasolu. Eelnõu kohaselt saab töövaidluskomisjoni juhataja edaspidi ainuisikuliselt lahendada kuni 6400 euro suuruseid rahalisi nõudeid. Muudel juhtudel või poolte soovil, toimub asja lahendamine istungil kolmeliikmelise komisjoniga. Seadusest kaob senine TVK-sse pöördumise rahalise nõude 10 000 euro suurune piirmäär. Praegu saab 10 000 eurot ületava nõudega pöörduda üksnes kohtusse. Töövaidlusasja läbivaatamise tähtaeg pikeneb seniselt 30-lt kalendripäevalt 45-le. Muudatus tuleneb praktikast, kuna viimasel kahel aastal on keskmiseks töövaidluste läbivaatamise pikkuseks 36 päeva. Näiteks mõjutab töövaidluste läbivaatamise aega väljasõiduistungite korraldamine.

Question· Interpellation314asked

Koolivõrgu kohta

Estonia · Riigikogu · 15 February 2017

Law· SE239avaldatud riigiteatajas

Arenguseire seadus

Estonia · Riigikogu · 12 May 2016

Eelnõu näeb ette luua arenguseire läbiviimiseks Riigikogu Kantselei juurde Arenguseire Keskus. Eelnõu eesmärk on tagada Eesti pikaajaliste arengute mõistmiseks, võimalike ohtude ja võimaluste tuvastamiseks ning tegevusvariantide hindamiseks vajalike analüüside, uuringute ja muude tegevuste läbiviimine teaduslikult põhjendatud ja kvaliteetsel tasemel. Eelnõu käsitleb ka Eesti Arengufondi (EAF) investeerimistegevuse ümberkorraldamist. Tulenevalt sellest sisaldab eelnõu vajalikke muudatusi Eesti Arengufondi seaduses ning ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses (ETS). Täpsemalt puudutab see EAFi likvideerimist, EAF seaduse kehtetuks tunnistamist ning säilivate ülesannete sisu ja rakendamise kirjeldust uutes struktuurides.

Law· SE65avaldatud riigiteatajas

Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 16 July 2015

Eelnõu kaasajastab arvestusala õigusraamistikku ning viib selle kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Olulisemate teemadena käsitletakse eelnõus mikro- ja väikeettevõtja majandusaasta aruande lihtsustamist, mikro- ja väikeettevõtja ning keskmise suurusega ja suurettevõtja määratlemise kriteeriume. Eelnõu järgi on mikroettevõtja Eestis registreeritud äriühing, kelle varad on kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, kes ei ole käibemaksukohustuslane ning kus on üks osanik, kes on ka juhatuse liige. Väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 miljonit eurot, müügitulu 8 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest. Eelnõu kohaselt on mikroettevõtjal võimalus esitada majandusaasta aruanne, mis koosneb lühikesest bilansist, kasumiaruandest ja kuni kolmest lisast. Mikroettevõtja ei pea esitama tegevusaruannet. Väikeettevõtja võib esitada majandusaasta aruande, mis koosneb pikast ja detailsest bilansist, kasumiaruandest ning kuni üheksast lisast, millede täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised. Väikeettevõtja ei pea esitama tegevusaruannet. Eelnõus sätestatakse Euroopa Liidu õigusest tulenev nõue, et suurettevõtjast börsiettevõtja peab ühingujuhtimise aruandes kirjeldama juhtorganites rakendatavat mitmekesisuspoliitikat ning selle tulemusi. Samuti peab suurettevõtja, kes on avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv on üle 500, tegevusaruandes kirjeldama oma ärimudelit, oma tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist ning korruptsioonivastast võitlust käsitlevat riskijuhtimist ja selleks rakendatavat poliitikat ja selle tulemusi. Lisaks tehakse eelnõuga kaks muudatust tulumaksuseaduses. Eelnõuga vabastatakse tulumaksust Eesti valitsusasutuste ja muude riigiasutuste poolt EL institutsioonide ja asutuste juurde riiklike ekspertidena lähetatud ametnikele ja töötajatele nende institutsioonide ja asutuste poolt makstavad päevarahad, sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitised. Samuti sätestatakse, et tulumaksuga ei maksustata hüvitisi, mida makstakse kaitseväeteenistuse seaduse alusel rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud tegevväelasele ja teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud tegevväelasele või teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saamisega seoses tegevteenistusest vabastatud isikule täiendus- ja ümberõppekulu hüvitamiseks.

Law· SE22avaldatud riigiteatajas

Tolliseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 May 2015

Eelnõu lihtsustab füüsilisel isikul mitteärilise otstarbega kauba deklareerimist. Füüsiline isik võib mittekaubanduslikku kaupa (isiklikuks otstarbeks) alati deklareerida lihtsustatud tollideklaratsiooniga olenemata selle väärtusest või kaalust. Samuti antakse tollile õigus tuvastada kas kauba puhul on tegemist võltsinguga. Seaduse tasemel kehtestatakse TIR-märkmike kasutamise loa andmine ja kehtetuks tunnistamise kord. Eelnõu annab tolliametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide küsimuste üle otsustamise rahandusministri ning maksu- ja tolliameti peadirektori pädevusse.