Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Official portrait of Urve Tiidus

Urve Tiidus

Estonia · Official source

Records

134 records where Urve Tiidus is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years

Law· SE94avaldatud riigiteatajas

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid)

Estonia · Riigikogu · 14 October 2019

Eelnõu eesmärgiks on võimaldada EL-i õiguses sätestatud haldustrahvide kohaldamist väärteomenetluses, samuti pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaega. Eelnõuga täiendatakse karistusseadustiku üldosa nii, et see võimaldaks täita Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõudeid ja kohaldada konkreetsetes valdkondades (eeskätt finantssektor ja andmekaitse) teatud rikkumiste eest senisest oluliselt suurema rahatrahvi ülemmääraga väärteokaristusi.

Law· SE737avaldatud riigiteatajas

Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (elatise võlgnike survestamine)

Estonia · Riigikogu · 5 November 2018

Eelnõu näeb ette täiendavate meetmete rakendamise laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele. Kehtiva õiguse järgi on võimalik peatada elatise võlgnike õigusi ja lubasid (nt mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba, kalastuskaart), keelduda võlgnikule toetuse maksmisest (nt erametsaomanike toetus), nõuda kolmandalt isikult võlgniku eest tasutud raha arestimist või avalikustada võlgnike nimed. Need meetmed jõustusid 1. märtsil 2016. Eelnõu võimaldab täiendavalt tunnistada kehtetuks elatise võlgniku reisidokumendid (nt Eesti kodaniku pass, ajutine reisidokument, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus) ning keelata ka nende väljaandmine. Kuna ID-kaardi omamine on Eestis kohustuslik alates 15. eluaastast, ei saa seda elatise võlgnikul kehtetuks tunnistada ning piirata tema vaba liikumise õigust Euroopa Liidus. Küll aga piiraks meede elatise võlgniku õigust reisida Euroopa Liidust väljapoole. Kui kohtutäituril ei ole õnnestunud elatise võlgnikult kahe kuu jooksul elatist välja nõuda, saab kohtutäitur reisidokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja uue andmise keelamiseks pöörduda kohtusse. Eelnõu näeb ette võimaluse ühe meetmena rakendada elatisvõlgniku sõiduki loovutamist. Selleks soovitakse luua liiklusregistrisse lisamärge, mille alusel saab politsei võlgniku sõiduki kohtutäiturile üle anda. Eelnõu kohaselt kohustatakse kolmandaid isikuid (nt pangad, kasiinod, pandimajad jms), kellel on kohustus isikut tuvastada, keelduda elatise võlgnikule üle 5000 euro suurusest rahalise kohustuse täitmisest sularahas. Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2021.

Law· SE719avaldatud riigiteatajas

Tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 15 October 2018

Eelnõu muudab e-residentidele ning ka Eesti kodanikele välismaal notariaalset vormi nõudvate tehingute ja toimingute tegemise lihtsamaks. Eelnõuga luuakse uus notariaalse kaugtõestamise vorm, mis võimaldab notari ja kliendi vahel loodava videosilla vahendusel tõestada näiteks osaühingu osa võõrandamise ning pantimise tehinguid ning volikirju, samuti esitada abiellumis- ja lahutamisavaldusi ning pärimis- või pärandist loobumise avaldusi. Kaugtõestamise toimingute tegemisel tuvastatakse välisesinduses toimingus osaleja isikusamasus. Notari tasu kaugtõestamisel on eelnõus tavalise toiminguga võrreldes 20 eurot kõrgem. Välisesinduses tehtava toimingu eest on eelnõus ettenähtud riigilõiv 30 eurot. Eelnõuga võimaldatakse notaril selgesõnaliselt kinnitada ka digitaalallkirju. See hõlbustab digitaalselt allkirjastatud dokumentide (nt diplom, tunnistus, tõend, õiend, teatis vms) elektrooniliselt apostillimist.

Law· SE712avaldatud riigiteatajas

Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 October 2018

Eelnõu eesmärgiks on majandustegevuse soodustamine. Kehtiva seadusandluse kohaselt on Eesti mitteresidentidel raskusi Eestis äriühingu nimel pangakonto avamisega, mis on aga kehtiva õiguse kohaselt osaühingu tavamenetluses asutamise eelduseks. Eelnõu kohaselt on osaühingu asutamisel võimalik kasutada ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses asuvat kontot. Kehtiva õiguse kohaselt võib kasutada vaid Eestis asutatud pangas olevat arvelduskontot. Konto on vajalik selleks, et osaühingu asutamisel tuleb sinna kanda osakapitali rahaline sissemakse. Eelnõu ei oma mõju aktsiaseltsi asutamisele, mille asutamisel on jätkuvalt vaja avada ka väärtpaberikonto Eesti pangas. Muudatusega kaasneb võimalus teha ka osa- või aktsiakapitali suurendamiseks sissemakseid äriühingu eelmainitud pankades ja makseasutustes asuvale kontole. Eelnõu näeb ette vabastada riigilõivust ettevõtja e-posti aadressi äriregistrisse kandmine ja muutmine. Kehtiva korra järgi on vaja kande muutmisel tasuda 18 eurot riigilõivu.

Law· SE580avaldatud riigiteatajas

Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 22 January 2018

Eelnõuga luuakse väärteomenetluse seadustikku uus menetlusliik – lühimenetlus, mida rakendatakse kergete väärtegude puhul, kus inimeste elule ja varale otsest kahju ei teki. Selliste väärtegude puhul määratakse rahatrahv vastavalt konkreetsele rikkumisele maksimaalselt 80 eurot. Lühimenetluses menetletud rikkumisi karistusregistrisse ei kanta. Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2019.

Law· SE496avaldatud riigiteatajas

Halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 September 2017

Eelnõuga parandatakse menetlusabi kättesaadavust, vähendatakse kohtute ülekoormust ning luuakse võimalused võtta kasutusele lihtmenetlust. Lisaks soovitakse eelnõuga kõrvaldada kohtupraktikas menetluse regulatsioonis esile kerkinud puudused. Eelnõu parandab menetlusabi kättesaadavust inimestele, kes kuuluvad sotsiaalsetesse riskirühmadesse. Uue regulatsiooni järgi saab kohus paindlikumalt hinnata menetlusabi taotleja vajadust abi järgi. Kohus saab inimese osaliselt või täielikult vabastada kohtukulude kandmisest, mille alla kuulub nii riigilõivu, kautsjoni, menetlusdokumentide tõlkimise, aga ka määratud advokaadi õigusabikulud. Menetlusabi antakse, kui kohtukulud ületavad inimese kahekordse kuusissetuleku, millest on maha arvatud hädavajalikud kulud näiteks ülalpidamiskohustuse täitmiseks, mõistlikud kulutused eluasemele ning transpordile. Edaspidi saab kohus sissetulekust maha arvata ka muud vältimatud kulutused kuni 75 protsendi ulatuses kehtestatud kuu töötasu alammäärast. Kohtute ülekoormuse vähendamiseks piiritletakse kaebeõigust ja edasikaebeõigust. Kaebeõiguse ja edasikaebeõiguse piiritlemine puudutab kaebusi, mis on enamasti ajendatud kaebaja pahatahtlikkusest. Selliste kaebuste esitajateks on sageli vangid, kuid näiteks kaebeõiguse kuritarvitamiseks loetakse ka pidevalt sarnaste kaebustega kohtu poole pöördumist ehk n-ö sarikaebajaid, kes on samuti üldjuhul vangid. Selleks, et ei toimuks kaebeõiguse põhjendamatud piiramist, säilitatakse halduskohtutele ja ringkonnakohtutele kaalutlusõigus. Muudatuste tulemusena väheneb märkimisväärselt töö- ja ajakulu menetlustes, kus kaebaja poolt saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. Eelnõuga laiendatakse lihtmenetluse kasutamise võimalusi. Lihtmenetluse näol on tegemist vähem ressurssi nõudva menetlusliigiga võrreldes tavamenetlusega, kuna kohus võib asja läbi vaadata lihtsustatud korras, näiteks kuulata menetlusosalise ära telefoni teel, kalduda kõrvale dokumentide vorminõuetest, loobuda kohtuistungist. Olulisema muudatusena tõstetakse lihtmenetluse kohaldamise piirmäära 200 eurolt 1000 eurole. Alla piirmäära jääva varaliselt hinnatava hüve puhul on võimalik kohaldada lihtmenetlust. Plaanitavate muudatuste eesmärk on laiendada lihtmenetluse kasutamist halduskohtumenetluses.