Urve Tiidus

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu

Elektroonilise side seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 19 October 2026

Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kes tohivad raadiosidet piirata, samuti täpsustatakse olukordi, kus seda teha võib. Praegu kehtiv regulatsioon ei vasta enam julgeolekuolukorrale ja pärsib mh riigi droonitõrje võimalusi. Raadioside piiramine võib ajutiselt mõjutada mobiilsideteenuste kättesaadavust piirangu piirkonnas. Selle vältimiseks või mõju vähendamiseks peab raadiosidet piirava seadme kasutamiseks olema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) väljastatud sagedusluba, millele saab seada vajalikud tehnilised tingimused. Samas võib nende jaoks avalduda vähene ja ajutine mõju mobiilsideteenuste kättesaadavusele raadioside piiramise mõjupiirkonnas. Selliste riskide maandamiseks on loodud mehhanism, mis nõuab raadiosidet piirava seadme kasutamiseks sagedusluba. Selle väljastajaks on TTJA, kes kaalub sagedusloa andmisega seonduvaid riske ja seab nende maandamiseks sagedusloale vajalikud tehnilised tingimused. Sagedusloa taotlemine raadioside piiramiseks vabastatakse riigilõivust.

Seadme ohutuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 14 September 2026

Eelnõuga korrastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamise reegleid ja ühtlustatakse elektrialal töötavate inimeste pädevuse tõendamist. Isikuandmete puhul sätestatakse seaduses selgemalt, milliseid neist võib töödelda ja avalikustada ning kui kaua neid säilitatakse. Elektrialal minnakse 2031. aastaks täielikult üle kutsetunnistustele ja senised pädevustunnistused kaovad. Muudatus puudutab ligikaudu 2900 inimest, kes töötavad praegu elektrialal pädevustunnistuse alusel. See tähendab, et elektrik, kellel on kehtiv pädevustunnistus, saab seda kasutada selle kehtivusaja lõpuni, kuid edaspidi tuleb tal oma pädevuse tõendamiseks taotleda kutsetunnistust. Üleminekuks on ette nähtud viis aastat, mis annab inimestele piisavalt aega vajaliku koolituse läbimiseks ja kutseeksami tegemiseks. Kutsetunnistuse taotlemine maksab üldjuhul 100–350 eurot. Eesmärk on lõpetada kahe paralleelse süsteemi kasutamine ja muuta pädevuse tõendamine ühtsemaks ja selgemaks. Kõrgema taseme kutsete puhul pikeneb tunnistuse uuendamise periood senisega võrreldes kahe aasta võrra.

Meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 21 May 2026

Eelnõuga laiendatakse laevatatavatel veeteedel Politsei- ja Piirivalveameti järelevalve- ja menetluspädevust ulatuses, mis praegu on olemas Transpordiametil. Vajadus sellise menetlusõiguse laiendamise jaoks tuleneb jätkuvast veeliikluse mahu kasvust ja intensiivistumisest.

Liiklusseaduse muutmise seadus (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon)

Estonia · Riigikogu · 9 March 2026

Liiklusseadust täiendatakse sättega, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse kehtestada oma territooriumil renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarv. See muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel reguleerida linna või valla ruumi koormust ja liiklusohutust, vähendades seadmete liigset kontsentreeritust tiheasustusega piirkondades või kitsastel kõnniteedel. Näiteks võivad Tallinn või Tartu piirata rendiseadmete arvu vanalinna või koolide ümbruses. Eelnõuga muudetakse ka vanusepiiri kontrolli, juhtimisõiguse kontrolli ja kiivri kasutamisega seotud sätteid.

Geograafilise tähise kaitse seaduse, kaubamärgiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 9 February 2026

Seadust tuleb muuta, et rakendada ELi vastavat määrust, millega on loodud üle-euroopaline geograafiliste tähiste kaitse süsteem käsitöönduslikele ja tööstustoodetele. Määrusega laiendatakse seni toidu- ja joogitoodetele kehtinud päritolukaitse loogikat ka muudele toodetele, võimaldades kaitsta piirkonnaga seotud nime, kvaliteeti ja traditsioonilist oskusteavet kogu Euroopa Liidus. Geograafiline tähis viitab kindlast geograafilisest piirkonnast pärit tootele, mille omadused või maine on seotud nende päritoluga. Kaitstud tähist võivad kasutada kõik tootjad, kes tegutsevad määratletud piirkonnas ja vastavad kehtestatud nõuetele. Teistel tootjatel ei ole õigust tähist kasutada. Uus kord annab tootjatele võimaluse kaitsta käsitöönduslikke ja tööstustooteid ning nendega seotud traditsioonilist oskusteavet ühe taotlusega kogu Euroopa Liidus. See aitab tõsta toodete väärtust, hõlbustab nende turustamist välisturgudel ja hoiab ära nimetuste väärkasutuse. Tarbijatele loob geograafiline tähis selge ja usaldusväärse märgi toote päritolu ja kvaliteedi kohta, mis hõlbustab teadlike valikute tegemist. Euroopa tasandil hõlmab süsteem selliseid tuntud näiteid nagu Murano klaas, Donegali tviid, Limoges’i portselan, Solingeni söögiriistad ja Bolesławieci keraamika. Eestis loob eelnõu võimaluse kaitsta muu hulgas Muhu tikandit, Haapsalu ravimuda, Setu pitsi, Saaremaa sepatööd. Muudatused aitavad säilitada ja edendada piirkondlikke oskusi, toetada kohalikke meistreid ning luua ja hoida töökohti Euroopa eri piirkondades.

Riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 January 2026

Eelnõuga muudetakse hankemenetlused tõhusamaks ja kiiremaks ning vähendatakse nii hankijate töö- kui ka pakkujate halduskoormust. Oluliselt lihtsustatakse alla rahvusvahelist piirmäära jäävate riigihangete reegleid. Selleks kaotatakse senine kolmetasandiline piirmäärade süsteem, jättes alles vaid lihthanke ja rahvusvahelise piirmäära. Samuti tõstetakse lihthanke piirmäärade väärtusi, et viia need vastavusse muutunud majandusolukorraga. See muudatus vähendab oluliselt hankijate töökoormust. Riigihanke piirmäära kaotamine ja lihthankemenetluse laiendamine lihtsustab ligikaudu 49% kõikidest riigihangetest, mis statistiliselt tähendab üleminekut keskmiselt 87-päevaselt menetluselt oluliselt kiiremale, ligi 50-päevasele menetlusele. Piirmäärade tõstmisega kasvab ka nn väikeostude osakaal, mille puhul on menetlus veelgi lihtsam. Suuremahulised ja suurema riskiga lepingud jäävad endiselt rangema kontrolli alla. Administratiivset ressurssi hoitakse kokku just väiksemate hangete arvelt. Lisaks tehakse mitmeid väiksemaid, kuid olulise mõjuga muudatusi bürokraatia vähendamiseks. Näiteks antakse hankijale võimalus kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust või valida, milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid konkreetses hankes kohaldada. Riigikaitse valdkonnas riigihangete kiiremaks korraldamiseks lisatakse seadusesse täiendav alus väljakuulutamiseta menetluse korraldamiseks. Need muudatused vähendavad nii hankijate kui ka pakkujate jaoks toimingute arvu ja säästavad aega.

Riigivaraseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 December 2025

Seadust muudetakse, et tõhustada riigi osaluse valitsemist ning muuta nõukogude ja siseauditi regulatsioon paindlikumaks ja selgemaks. Ministeerium kui osaluse valitseja saab edaspidi ise valida ja tagasi kutsuda oma esindaja riigi äriühingu nõukogus ilma nimetamiskomitee ettepanekuta. See vähendab nimetamiskomitee töökoormust ja annab osaluse valitsejale suurema paindlikkuse. Väheneb nende sihtasutuste hulk, kus üks nõukogu liige tuleb nimetada rahandusministri ettepanekul 59-lt 20-le. See kohustus jääb ainult suurematele sihtasutustele. Oluliselt tõstetakse siseauditi kohustuse rakendumise lävendeid. Uus kohustus tekib, kui bilansimaht ületab 15 miljonit eurot või tulud 10 miljonit eurot. Siseaudiitorist saab loobuda vaid juhul, kui puudub auditikomitee kohustus ja kasutatakse riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja siseauditi üksust. Siseauditi kohustusega äriühingute arv tõuseb 18-lt 19-le, sihtasutuste arv väheneb 47-lt 20-le. Osaluse valitsejale antakse selgesõnaline õigus tutvuda nõukogu töö ja siseauditi dokumentidega, näiteks protokollide ja audititulemustega. See parandab riigiettevõtete juhtimise läbipaistvust ja järelevalvevõimalusi. Seletuskirjas märgitakse, et 31. juuli 2025 seisuga oli riigil osalus 27 äriühingus, sh 3 mitteaktiivset; 65 sihtasutuses ja 15 MTÜs.

Riigilõivuseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 25 September 2025

Eelnõu käsitleb riigihangete vaidlusi lahendava vaidlustuskomisjoni (VaKo) rahastust, eesmärgiga ajakohastada riigilõivumäärad. Praegused, 2007. aastast kehtivad lõivud katavad vaid ligikaudu 50 protsenti VaKo tööjõukuludest, samas on oluliselt kasvanud komisjoni töökoormus ja kulud. Riigihanke vaidlustamisel makstavaid riigilõive plaanitakse kahekordistada: alla rahvusvahelise piirmäära hangete puhul 640 eurolt 1280 eurole ja üle rahvusvahelise piirmäära hangete puhul 1280 eurolt 2560 eurole.

Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralise kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 September 2025

Eelnõuga ratifitseeritakse Ülemaailmse Postiliidu 2023. aastal Ar-Riyāḑis vastu võetud kaks välislepingut: üldeeskirjade neljas lisaprotokoll ja postikonventsiooni esimene lisaprotokoll. Muudatuste eesmärk on täpsustada UPU juhtorgani rolli, tõsta eelarve piirmäära ning kohandada postiteenuseid paremini e-kaubanduse vajadustega, eelkõige jälgitavuse osas. Tegemist on peamiselt tehniliste ja organisatsioonisiseste muudatustega, mille mõju lõppkasutajale on väike.

Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 June 2025

Eelnõu kohaselt ühineb Eesti 2021. aastal Pariisis koostatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga, millega muudetakse seni tegutsenud valdkondlik ühendus valitsusvaheliseks organisatsiooniks. Ühinemine annab Eestile täisliikme staatuse ja võimaldab osaleda organisatsiooni otsustusprotsessides ja töögruppides.

Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 19 May 2025

Eelnõu näeb ette ehitusseadustiku muutmist nii, et igas uues või põhjalikult uuendatavas kortermajas peab olema kiire interneti ühenduse jaoks vajalik taristu juba ette nähtud. See tähendab, et arendajad peavad paigaldama piisavalt laiad valguskaabli kõrid, et sidevõrku saaks pakkuda rohkem kui üks ettevõte. Oluline uuendus on ka ühtsete riiklike digitaalsete teabepunktide loomine, mille kaudu edastatakse taristu ja kavandatavate ehitustööde infot. Eestis täidavad seda rolli ehitisregister ja maakatastri kitsenduste kaart. See muudatus parandab info kättesaadavust sideettevõtjatele, kes soovivad võrku laiendada, ja aitab vältida tarbetuid kaevetöid või dubleerivat taristut. Muudatuse eesmärk on avada kiire interneti turg kõigile teenusepakkujatele, suurendada konkurentsi ning pakkuda inimestele paremaid ja taskukohasemaid internetiteenuseid. Samuti aitab see vältida olukordi, kus hilisem taristu rajamine muutuks keeruliseks või kulukaks. Eelnõu toetab Euroopa Liidu gigabititaristu määruse täitmist, mille eesmärk on lihtsustada sidevõrkude kasutuselevõttu kogu Euroopas. Määrus paneb rõhku olemasoleva taristu ühiskasutusele ja uue taristu tõhusamale rajamisele, et kiirendada kiire interneti levikut ja vähendada selle kulusid. Gigabititaristu määrus jõustus 11. mail 2024 ning seda hakatakse rakendama alates 12. novembrist 2025. Eesti kohandab oma õigusruumi, et tagada määruse nõuete õigeaegne ja tulemuslik rakendamine.

Vedelkütuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 14 April 2025

Eelnõu näeb ette viia seadus kooskõlla ELi kestlike lennukikütuste määrusega ning tagada otsekohalduva määruse nõuetekohane täitmine Eestis. ELi kestlike lennukikütuste määruse eesmärgiks on soodustada kestlike lennukikütuste tootmisvõimaluste avardamist ning vältida ELi lennutranspordituru killustumist, võimalikke konkurentsimoonutusi ettevõtjate vahel ja ebaausaid tankimisvõtteid. ELi kestlike lennukikütuste määrust kohaldatakse järk-järgult üleminekuajaga, suurt osa üleminekuaja sätteid hakati kohaldama 1. jaanuarist 2025. Selleks täpsustatakse seaduses kestlike lennukikütuste tarnimist ja aruandlust käsitlevaid nõudeid, määratakse pädevad asutused ning nähakse ette järelevalve ja vastutusega seotud normid. Kestlikud lennukikütused on taastuvenergia direktiivi kohased lennukikütused, mis on kas sünteetilised lennukikütused, lennukite biokütused või ringlusse võetud süsiniku põhised lennukikütused. Kestlike lennukikütuste hulka kuuluvad vedelad alternatiivkütused, mis on võrdväärsed tavapärase lennukikütusega ning sobivad kasutamiseks tänapäeval kasutuses olevates õhusõidukimootorites.

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada liiklusseaduse muutmise eelnõu, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse piirata või keelata renditavate kergliikurite ja pisimopeedide kasutamist“

Estonia · Riigikogu · 8 April 2025

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek algatada vastavasisuline eelnõu renditavate kergliikurite ja pisimopeedide kasutamise kohta.

Liiklusseaduse muutmise seadus (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon)

Estonia · Riigikogu · 7 April 2025

Tänased regulatsioonid ei võimalda kohalikel omavalitsustel piisaval määral kergliikurite ja pisimopeedide liiklust reguleerida ega kehtestada kohalikke piiranguid või lisatingimusi rendiettevõtetele. Kehtiva seaduse järgi saavad kohalikud omavalitsused reguleerida vaid kiirust, asukohta ja parkimist. Seaduses puuduvad ranged nõuded kasutaja vanuse ja juhtimisõiguse kontrollimiseks, mis on eriti problemaatiline alaealiste puhul. Tulemuseks on sagenenud liiklusõnnetused, mis põhjustavad tervisekahjusid ja suurendavad Tervisekassa koormust.

Liiklusseaduse täiendamise seadus

Estonia · Riigikogu · 7 April 2025

Eelnõu eesmärgiks on täiendada liiklusseadust kahe uue punktiga, millega antakse kohalikele omavalitsustele õigus kehtestada maksimaalse arvu sõidukeid, mida ettevõte võib tema territooriumil kasutusse anda ja kehtestada vanusepiirangu, millest nooremale isikule ei ole lubatud ettevõtte poolt sõidukit kasutusse anda. Eelnõuga laiendatakse kohalike omavalitsuste võimalusi reguleerida linnaruumis kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste jagamist ja kasutamist turvalisemal ja kontrollitumal viisil. See aitab kaasa paremale liiklusohutusele ja avaliku ruumi mõistlikule ja turvalisele kasutusele.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 25 September 2023

Eelnõu eesmärk on piirata kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigust ainult Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanikega. Kehtiv seadus võimaldab kohalikel valimistel hääletada ka neil alalistel elanikel, kes on mõne muu riigi kodanikud või kellel puudub üldse kodakondsus.

Välismaalaste seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 May 2023

Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja avalike toetajate elamislubade tühistamiseks ning välistada sellistele inimestele ka uute elamislubade ja viisade andmine.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 May 2023

Eelnõu eesmärk on anda kohalike omavalitsuste volikogude liikmele õigus pöörduda oma õiguste rikkumisel halduskohtusse.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 May 2023

Eelnõu eesmärk on välistada juhtumid, kus kohalikud volikogud hakkavad esimese asjana pärast valimisi arutama ja otsustama oma esimeeste töötasude tõstmist ja ka valitavate linnapeade ning vallavanemate palkade suurendamist samale koosseisule. Ei peeta õigeks, et kohaliku omavalitsuse volikogu arutab ja otsustab enda valitavate volikogu esimeeste, aseesimeeste, linnapeade ja vallavanemate ning -valitsuse liikmete palkade suurendamist. Seetõttu näeb eelnõu ette, et volikogu esimehe ja aseesimehe, samuti linnapea, vallavanema ja palgaliste valitsuse liikmete töötasu ja hüvitist saab suurendada vaid järgmise volikogu koosseisu kohta.

Välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 April 2023

Välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud, et vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolu maaks, kuna see pärsib tehnoloogilist arengut ning surub alla Eesti töötajate palgataset. Teiseks eesmärgiks on Eesti ülikoolide ingliskeelestumise peatamine Eesti maksumaksja kulul ja ülikoolide õppekvaliteedi toetamine, samuti välistamine, et ülikoolid muutuksid nn migratsioonipumbaks ehk hüppelauaks, mille kaudu kolmandate riikide kodanikud saavad võimaluse tulla Euroopa Liitu. Kolmandaks eesmärgiks on täita Eesti põhiseadust, mille kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Põhiseaduse täitmist ohustab suuremahuline immigratsioon, mille mõistlik reguleerimine ongi eelnõu peamiseks eesmärgiks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 15 December 2022

Eelnõu näeb ette anda isikutele uus võimalus teistmisavalduse esitamiseks, kui kuni 1. jaanuarini 2006. aastal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel keeldus Riigikohus teistmisavaldusele menetlusluba andmast, aga 1. jaanuaril 2006. aastal jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikus esineb seaduslik alus teistmisavalduse esitamiseks.

Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine)

Estonia · Riigikogu · 7 November 2022

Tehnoloogia areng ning vajadus tagada tõhus järelevalve relvade ja nende omanike üle on loonud nõudluse ajakohase, turvalise ja kasutajakeskse relvade ja relvaomanike andmete töötlemise tehnoloogia järele. Kuritegevuse ennetamise ja võimalike lisanduvate kasutusalade tõttu on vaja pidevalt ajakohastada ka relvavaldkonnas (elektroonilise) järelevalve teostamiseks vajalikke lahendusi.

Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (äriühingute piiriülene liikumine)

Estonia · Riigikogu · 10 October 2022

Eelnõuga võetakse üle direktiiv (EL) 2019/2121, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega. Osaühingute ja aktsiaseltside piiriülene ühinemine on võimalik ka kehtiva äriseadustiku kohaselt, eelnõuga muudetakse selle võimaluse tingimusi. Uute võimalustena lisatakse piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine Eesti äriregistrisse kantud osaühingutele ja aktsiaseltsidele. Piiriüleses liikumises ei ole võimalik osaleda muudel äriühingutel, sealhulgas tulundusühistul, samuti likvideerimisel oleval äriühingul, kui on alustatud tema varade jaotamist, samuti siis, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus. Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb piiriülesesse ühinemisse, jagunemisse ja ümberkujundamisse kaasata äriühingu töötajad. Piiriülene liikumine, nii kehtivas äriseadustikus olemas olev piiriülene ühinemine kui lisatavad jagunemine ja ümberkujundamine, muutuvad senisest õiguskindlamaks. Täiendatakse puudutatud isikute (osanikud, aktsionärid, võlausaldajad, töötajad) huvide kaitse norme ja täieneb registripidaja kontrollikohustus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisel. Registripidaja peab senisest laiemalt jälgima piiriülese liikumise motiive, lisandub ka kohustus teha tõendi väljaandmisel koostööd teise asjaomaste asutustega, minimeerimaks piiriülese liikumise kasutamist pahatahtlikel või kuritegelikel eesmärkidel.