Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

other · Estonia

Õnne Pillak

Members

  • No memberships ingested for this organization yet.

Records

Bill· SE962i lugemine lopetatud

Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamine)

Estonia · Riigikogu · 17 June 2026

Eelnõuga muudetakse Kaitseliidu seadust (RT I, 03.02.2026, 10; edaspidi KaLS) ja kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 03.02.2026, 17; edaspidi KVTS), et luua selge õiguslik alus NATO liikmesriigi kodanikest Kaitseliidu liikmete (edaspidi: NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liige) paindlikumaks kaasamiseks riigikaitsesse. KaLS muudatused ühtlustavad kaitseväelise vormiriietuse kandmise aluse Kaitseliidu liikmetele ning laiendavad toetajaliikmete kaasamist KaLS § 4 lõigetes 2 ja 31 sätestatud ülesannete täitmisse. KVTS muudatused võimaldavad üle 18-aastasel NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmel vabatahtlikult võtta kaitseväekohustuse, kui ta on andnud kaitseväelase tõotuse (KVTS § 10), ning võimaldavad ta nimetada Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale.

Bill· AE763avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus „Tiibeti laste kaitseks"

Estonia · Riigikogu · 19 November 2025

Avalduses mõistetakse hukka Hiina assimilatsioonipoliitika ja Tiibeti internaatkoolisüsteemi, mille eesmärk on kaotada tiibetlaste ja teiste vähemuste, näiteks uiguuride erinevad keelelised, kultuurilised ja usulised traditsioonid, nõutakse Tiibetis lastele kehtestatud internaatkoolisüsteemi ja perekondade lahutamise tava viivitamatut kaotamist, nagu rõhutasid ÜRO eksperdid 2023. aasta veebruaris ja kutsutakse lisaks Hiina ametivõime üles lubama luua Tiibeti erakoole. Avaldus kutsub riike ja Euroopa Liidu komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles nõudma, et Hiina valitsus väljastaks Euroopa diplomaatidele viisad, et külastada internaatkoole kogu Tiibetis ning lubaks sõltumatutel ajakirjanikel ja rahvusvahelistel vaatlejatel piirkonda siseneda.

Law· SE536avaldatud riigiteatajas

Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 7 November 2024

Eelnõu eesmärk on kehtestada kodakondsustsensus ehk näha ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad. Seletuskirjas märgitakse, et põhiseaduslike väärtuste ja demokraatliku õigusruumi kaitsmiseks määratleme selgemalt, milliste riikide kodanikel ja Eestis püsivalt elavatel kodakondsuseta isikutel on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Põhiseaduse muudatus annab hääleõiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta isikutele, kellel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi. Eelnõu algatamise õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 161 lõige 1, mille kohaselt on õigus algatada põhiseaduse muutmist vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Põhiseaduse § 163 kohaselt saab põhiseadust muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahel on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahel vähemalt üks kuu.

Resolution· OE431avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine"

Estonia · Riigikogu · 8 May 2024

Otsuse eelnõu võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Eelnõu kohaselt langetab Riigikogu põhimõttelise otsuse, kas lubada Eestis tuumaenergiat toota või mitte. Eelnõu põhineb eeskätt tuumaenergia töörühma aastatel 2021–2023 tehtud analüüsil, mille järelduseks on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav. Eelnõu esitanud Riigikogu liikmed toetavad tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. See hõlmab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamist ning vajadusel kehtivate õigusaktide muutmist ja täiendamist, tuumaenergia ohutut kasutamist reguleeriva asutuse loomist ning valdkondlike pädevuste arendamist.

Bill· AE375avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus „Venemaa poolt küüditatud laste tagasitoomiseks Ukrainasse"

Estonia · Riigikogu · 7 February 2024

Eelnõu mõistab hukka Venemaa tahtliku, süsteemse ja rahvusvahelise õiguse vastase Ukraina laste küüditamine ning nõuab laste vabastamist ja nende turvalise tagasipöördumise tagamist Ukrainasse. Saadikud juhivad eelnõus tähelepanu, et tahtlik ja süsteemne laste küüditamine Ukrainast Venemaale ja Valgevenesse on rahvusvahelise õiguse kohaselt sõjakuritegu ja genotsiid. Nende sõnul on Venemaa ja Valgevene eesmärk hävitada ukraina rahvus ja identiteet, seejuures tappes, haavates, traumeerides ning ümber asustades Ukraina lapsi. Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal alustatud agressioonisõja kestel on Ukraina aladelt Venemaale viidud sadu tuhandeid lapsi. Riigikogu nõuab eelnõu kohaselt Venemaalt ja Valgevenelt Ukrainast küüditatud laste vabastamist ja nende Ukrainasse turvalise tagasipöördumise tagamist ning kutsub kõiki riike üles aitama kaasa laste Ukrainasse naasmisele ja tegema selle nimel koostööd. Eelnõu kohaselt avaldab Riigikogu toetust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi väljapakutud 10-punktilisele rahuplaanile, mille osa on Venemaale ja Valgevenesse küüditatute tagasitoomine, ning tunnustab laste tagasitoomisele keskendunud rahvusvahelise koalitsiooni loomist. Samuti tunnustab Riigikogu eelnõus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust karistamatusega võitlemisel, iseäranis mullu märtsis väljastatud vahistamismäärusi Venemaa Föderatsiooni presidendi ja Venemaa laste õiguste voliniku kohta Ukraina laste ebaseadusliku deporteerimise ja ümberasustamise süüdistuses.

Bill· AE355avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus „Iisraeli rahva ja riigi toetuseks"

Estonia · Riigikogu · 13 December 2023

Eelnõu kohaselt avaldab Riigikogu Iisraeli riigile, rahvale ja terrorirünnakus hukkunute omastele kaastunnet ning tunnustab pantvangide vabastamiseks tehtud jõupingutusi, mille tulemusel on osa pantvange õnnestunud vabastada. Samuti kinnitab parlament eelnõus, et Iisraeli riigil on õigus ja kohustus ennast kaitsta kuni Hamasi terrorirünnakute lõppemise, kõigi pantvangide vabastamise ning 7. oktoobri veresauna kavandajate ja läbiviijate tabamiseni, et terror Iisraeli ja tema rahva vastu ei korduks. Riigikogu avaldab eelnõu kohaselt lootust, et Iisrael saavutab sõjalistes ja terrorismivastastes tegevustes Gaza sektoris kiiret edu, ning märgib, et nii Iisraeli tuleviku kui ka piirkonna rahu huvides on äärmiselt oluline vältida käimasolevates tegevustes tsiviilohvreid ja järgida üldist rahvusvahelist humanitaarõigust. Eelnõu järgi taunib parlament igasugust vägivalda tsiviilelanike suhtes ükskõik kelle poolt ja ükskõik millistele õigustustele tuginedes ning kutsub Iisraeli valitsust ja kõiki konflikti osapooli üles tegema kõik endast oleneva Gaza sektori humanitaarkriisi leevendamiseks.

Bill· AE228avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus „Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eest vastutusele võtmisest"

Estonia · Riigikogu · 5 June 2023

Riigikogu avalduses nõutakse Ukraina vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja pidajate isiklikule vastutusele võtmist ning rõhutatakse, et Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu, kui kõige jõhkram agressiooniakt Euroopas teisest maailmasõjast saadik, nõuab adekvaatset õiguslikku reaktsiooni. Riigikogu avalduses kutsutakse üles tõstatama rahvusvahelise eritribunali loomise küsimus kõigil kahepoolsetel kohtumistel teiste riikide valitsustega, kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Eesti Vabariik on liige, ja kõigil rahvusvahelistel foorumitel, kus Eesti Vabariik osaleb ning tugevdama koostööd Ukraina valitsusega agressioonikuriteo uurimisel ja kurjategijate kohtu alla toomisel.

Bill· AE717avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest"

Estonia · Riigikogu · 11 October 2022

Avalduses on kirjas: „Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust. Tuumarelvaga ähvardav Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Tuletades meelde käesoleva aasta 23. veebruaril vastuvõetud Riigikogu avaldust, on agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu. Arvestades käesoleva aasta 21. aprillil vastuvõetud Riigikogu avaldust, milles Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu tunnistati rahvusvaheliseks kuriteoks ning tsiviilelanike vastu suunatud massilised julmused genotsiidiks Ukraina rahva vastu, toetab Riigikogu toimepandud sõja- ja genotsiidikuritegude väljaselgitamist ja uurimist ning nende sooritajate vastutusele võtmist.“

Bill· AE333avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus "Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal"

Estonia · Riigikogu · 10 February 2021

Riigikogu rõhutab avalduses, et Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on seatud kaitsma liikmesriikide huvisid rahvusvahelistes suhetes, lähtudes meie ühistest demokraatlikest väärtustest. Riigikogu on veendunud, et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet. Riigikogu toonitab, et suhetes Venemaaga on rasketest teemadest rääkides eriti oluline säilitada selgus ja põhimõttekindlus ning Euroopa Liidu institutsioonid peavad tegema tõsiseid järeldusi hiljutisest Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Moskva visiidist, mis ei vastanud neile nõuetele. Riigikogu kutsub üles Euroopa Liidu liikmesriike ajakohastama Venemaa-suunalist poliitikat, võttes arvesse viimaste aastate autoritaarsed arengud Venemaal ja tema agressiivsed välispoliitilised suundumused. Riigikogu on arvamusel, et Venemaa-poliitika kujundamisel peab Euroopa Liit tegema tihedat koostööd Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja teiste demokraatliku läänemaailma riikidega. Riigikogu on arvamusel, et Venemaaga peetava sisulise ja üksteisest lugupidava dialoogi eelduseks on rahvusvaheliselt võetud kohustuste täitmine Venemaa poolt ja naaberriikide territoriaalset terviklikkust lõhkuvast agressiivsest välispoliitikast loobumine. Riigikogu tuletab meelde Venemaa poolt 1996. aastal Euroopa Nõukogu liikmeks astumisel võetud kohustusi, sealhulgas kohustust kaitsta demokraatiat ja õigusriiki, täita Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning tagada oma kodanikele inimõigused ning meediavabadus. Riigikogu mõistab hukka Venemaa jõustruktuuride vägivalla oma kodanike suhtes, kes on avaldanud meelt korruptsiooni vastu ja nõudnud põhiseaduslike kodanikuvabaduste tagamist. Riigikogu nõuab Venemaa linnades toimunud rahumeelsetel meeleavaldustel vahistatud või oma meelsuse avaldamise eest kinnipeetute, sealhulgas Aleksei Navalnõi ja teiste poliitvangide vabastamist. Riigikogu kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles rahvusvahelisel tasemel karmistama sanktsioone eesmärgiga avaldada reaalset mõju Venemaale rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamiseks. Riigikogu kutsub avalduses üles Euroopa Liidu liikmesriike toetama ja kaitsma kodanikuühiskonda Venemaal.

Bill· AE1015avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks"

Estonia · Riigikogu · 16 September 2026

Avalduse eelnõus kinnitatakse Eesti vankumatut toetust Ukraina võidule Venemaa agressioonisõjas ning rõhutatakse, et Ukraina võit ja Venemaa strateegiline lüüasaamine on vältimatu eeldus püsiva õiglase rahu ja julgeoleku tagamiseks Euroopas. Eelnõu kohaselt kutsub Riigikogu liitlasi ja partnereid läheneva talve ja Venemaa süveneva õhuterrori tingimustes üles seadma prioriteediks õhutõrjesüsteemide ja -rakettide tarned Ukrainale ning toonitab, et võidu tagamiseks tuleb toetada Ukraina kaitsetööstusliku baasi tugevdamist ja riigi majandusliku suutlikkuse tagamist pikaajalise finantsabi kaudu. Eelnõuga kutsutakse riike üles tagama Ukrainale kriitilised varud saabuvaks talveks. Samuti toetatakse eelnõus majandusliku surve tugevdamist Venemaale ning peetakse vajalikuks sanktsioonide tõhusamat jõustamist ja nende rikkujate vastutusele võtmist. Riigikogu mõistab eelnõus hukka Venemaa toime pandava terrori, sealhulgas sabotaaži, küberrünnakud, süütamised, mõrvad ja muu vägivaldse tegevuse Euroopa riikides, ning kutsub liitlasi Venemaa riiklikule terrorile ühiselt vastu astuma. Riigikogu mõistab eelnõu kohaselt hukka ka Venemaa Riigiduuma „valimiste“ korraldamise ja läbiviimise 20. septembril ajutiselt okupeeritud aladel kui Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse jämeda rikkumise. Eelnõus rõhutab Riigikogu jätkuvat toetust Ukraina liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga, pidades samas tähtsaks Ukraina poliitilist ühtsust, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja vajalike reformide jätkamist. Samuti rõhutatakse korruptsioonivastase võitluse, demokraatlike institutsioonide tugevdamise ning opositsiooni õiguste ja poliitilise pluralismi austamise tähtsust. Riigikogu kutsub eelnõus lõpule viima rahvusvahelise agressioonikuriteo eritribunali ja agressiooni kompensatsioonimehhanismide loomise ning toonitab, et püsiv rahu Euroopas ei saa sündida agressiooni premeerimise ega mõjusfääride taastamise kaudu. „Õiglane ja kestev rahu eeldab Ukraina suveräänsuse säilitamist ja territoriaalse terviklikkuse taastamist ning usaldusväärseid julgeolekutagatisi, mis hoiavad ära Venemaa Föderatsiooni uue agressiooni,“ seisab eelnõus.

Bill· AE1065menetlusse voetud

Riigikogu avaldus „Eesti Vabariigi põhiseadusliku järjepidevuse kinnitamisest"

Estonia · Riigikogu · 19 October 2026

Eelnõu eesmärk on taaskinnitada Eesti Vabariigi riiklikku ja põhiseaduslikku järjepidevust ning selgitada selle tähendust Riigikogu varasemate ajaloolis-poliitiliste avalduste tõlgendamisel. Eesti Vabariik on sama riik, mis kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Okupatsioonid takistasid Eesti riigil oma võimu teostada, kuid ei lõpetanud tema õiguslikku olemasolu. 1991. aastal taastati selle riigi faktiline iseseisvus ning 1992. aasta põhiseaduse alusel asusid Eestis tegevusse uued põhiseaduslikud riigiorganid. Eelnõu esitamise vahetu ajend on Riigikogu 30. septembri 2026. aasta avaldus „Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal“. Eelnõu esitajad peavad vajalikuks sõnaselgelt kinnitada, et selles avalduses antud hinnangutest ei saa järeldada Eesti Vabariigi järjepidevuse katkemist, 1938. aastal jõustunud põhiseaduse kehtetust ega selle alusel tegutsenud riigiorganite õigusliku aluse puudumist. Täpsustus on vajalik, sest Riigikogu avaldustel on kaal Eesti riigi ametlike seisukohtade väljendamisel. Ajaloolise riigivalitsemise või riigijuhtide tegevuse hindamine ja riigi õigusliku olemasolu kinnitamine puudutavad erinevaid küsimusi. Neid tuleb käsitleda täpselt, et poliitilist hinnangut ühele ajajärgule ei kasutataks Eesti riikluse, okupatsiooni õigusvastasuse või iseseisvuse taastamise õiguslike aluste vaidlustamiseks.