Eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse KiKoS regulatsioone arvestades usuliste ühenduste mitmekesistumist ning tänaseks oluliselt muutunud julgeolekuolukorda maailmas. Senine seaduse terviktekst on vastu võetud 2002. aastal.
Eelnõu abil soovitakse välistada usuorganisatsiooni ärakasutamist vaenu või vägivalla õhutamiseks mõne teise riigi, rahvuse, usu või kultuuri- või väärtusruumi vastu.
Eesti riik seisab usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib. Usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik aga arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust. Seetõttu sõnastatakse eelnõus normid, mis piiravad Eestis terroristlike või ekstremistlike ideoloogiate levikut usuühenduste kaudu.
Eelnõuga täpsustatakse usulise ühenduse ja usuühingu tegevusele seatud nõudeid ning välistatakse juhindumine välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest, kui see kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale, toetab sõjalist agressiooni või kutsub üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale. Eelnõu järgi täpsustatakse ka nõudeid usulise ühenduse põhikirjale.
Muudatused on planeeritud jõustuma üldises korras. Rakendussättega antakse usulistele ühendustele ja usuühingutele kahekuuline tähtaeg põhikirja, juhatuse koosseisu ja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks.
Eelnõu keskendub peamiselt kohtumenetluse muutmisele otstarbekohasemaks, lihtsamaks ja paindlikumaks. Olulisemaid muudatused:
1. Sätestatakse omaksvõtt faktiliste asjaolude tuvastatuks lugemise alusena.
2. Täpsustatakse kaitsja vahetamist käsitlevaid sätteid ja kohtule antakse võimalus määrata asenduskaitsja ka sellisele isikule, kel küll on kaitsja, kuid kes kaitsjaid vahetades või väga hõivatud kaitsjat palgates menetlust venitaks.
3. Laiendatakse kohtuliku arutamise võimalusi olukorras, kus süüdistatav kohtust kõrvale hoiab.
4. Piiratakse määruskaebuste esitamise võimalust neis olukordades, kus määrust saab tõhusalt vaidlustada ka kriminaalasja lõpplahendi peale kaevates, kui määruskaebemenetlus kriminaalasja menetlemist põhjendamatult venitaks.
5. Täpsustatakse, kuidas peaks käima kohtumenetluse poolte vahel tõendite kättesaadavaks tegemine, et vähendada üllatusi menetluses.
6. Vaidlused tõendi lubatavuse üle tuuakse kohtulikku eelmenetlusse, et vähendada igaks juhuks liiaselt tõendite esitamist.
7. Täpsustatakse ristküsitluse reegleid, et vältida vaidlusi küsitlusjärjekorra üle ja muuta ristküsitlus sujuvamaks.
8. Kohtule antakse võimalus sekkuda esemeliste tõendite avaldamise protsessi, kui pool on tõendi avaldamiseks valinud ilmselgelt ebaotstarbeka viisi.
9. Pooltele antakse võimalus kohtuasjas enne kohtuvaidlusi esitada kohtule kirjalikke seisukohti, mida ei ole vaja kohtus suuliselt ette lugeda.
10. Avardatakse võimalusi tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse kriminaalasjas läbi vaatamata jätmiseks ja tsiviilkohtumenetlusse suunamiseks, et vältida olukordi, kus süüküsimuse lahendamine takerdub keeruliste ja mahukate või selgelt põhjendamatute tsiviilvaidluste taha, mida kannatanu saaks lahendada ka muus menetluses.
11. Korrastatakse lühimenetluse reegleid, et vältida iseenesest lühimenetluseks sobivate asjade sattumist üldmenetlusse.
Eelnõu eesmärgiks on menetlusabi kättesaadavuse parandamine tsiviilkohtumenetluses. Riigikogu toetas 06.06.2024 õiguskantsleri 03.05.2024.a. ettepanekut tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhiseadusega kooskõlasse viimiseks ja tegi riigikogu kodu ja töökorra seaduse § 152 kohaselt õiguskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi regulatsiooni põhiseadusega kooskõlasse viimiseks osas, kus kehtiv seadus ei võimalda menetlusabi andmisel arvesse võtta isiku sisuliselt vältimatuid kulutusi toidule, ravimitele, side ja hügieenitarvetele. Eelnõuga püütakse see probleem lahendada.
Eelnõu peamine eesmärk on muuta sanktsioonirikkumiste menetlus tõhusamaks. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Euroopa Liit on kehtestanud 13 sanktsioonipaketti seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Euroopa Liidu kehtestatud piiravate meetmete rakendamise küsimus, mh asutuste pädevuse küsimus, tuleb lahendada riigisiseselt. Eelnõu on seotud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1226, 24.04.2024 (edaspidi direktiiv), mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/1673. Eelnõus on silmas peetud direktiivis sätestatud miinimumnõudeid Euroopa Liidu piiravate meetmetega kehtestatud kauba sisse- või väljaveo keelu ja strateegilise kauba rikkumiste kriminaliseerimisele.
Eelnõu eesmärk on anda isikutele uus võimalus teistmisavalduse esitamiseks. Kuni 1. jaanuarini 2006. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel keeldus Riigikohus teistmisavaldusele menetlusluba andmast seaduses vastava aluse puudumise tõttu, samas kui 1. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikus on seaduslik alus teistmisavalduse esitamiseks ette nähtud. Isikute erinev kohtlemine kuupäevast sõltuvalt ei ole põhjendatud.
Eelnõuga tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, Finantsinspektsiooni seadusesse, isikuandmete kaitse seadusesse, riigilõivuseadusesse, tarbijakaitseseadusesse, tsiviilseadustiku üldosa seadusesse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadusesse muudatused seoses ELi direktiivi, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks varasema direktiivi ülevõtmine. Direktiivi ja seega ka eelnõu üldine eesmärk on suurendada tarbijate usaldust, edendada ausat konkurentsi ja luua siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsemad võimalused.
Eelnõuga luuakse kollektiivse esindushagi menetlus, mida on võimalik kasutada juhtudel, kui ettevõtja poolne õigusnormide rikkumine on kahjustanud või võib kahjustada tarbijate või andmesubjektide kollektiivseid huve. Näiteks võib kollektiivse esindushagi menetlus olla otstarbekas olukordades, kus paljudele tarbijatele individuaalselt ettevõtja sama rikkumise tulemusena tekkinud kahju on piisavalt väike, et üksiktarbijal puuduks huvi iseseisvalt oma nõude kohtumenetluses maksmapanemiseks. Menetlus kujundatakse selliselt, et esindushagi lahendamisel kindlaksmääratud õiguskaitsevahendi kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks ei pea tarbija ise algatama täitemenetlust, vaid seda teeb pädev üksus, kes esitas kohtule kollektiivse esindushagi.
Direktiiv on üles ehitatud Eesti jaoks uudsele kontseptsioonile, mille kohaselt on kohtumenetluses menetlustoimingute tegemise pädevusega menetlusosaliseks pädevad üksused ja mitte kahju kannatanud tarbijad.
Riigisiseste kollektiivsete esindushagide esitamise õigus antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Finantsinspektsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt peetavasse nimekirja kantud pädevatele üksustele, samuti kohtu poolt ad hoc korras menetlusse lubatavatele pädevatele üksustele. Piiriülese kollektiivse esindushagi saab esitada üksnes selline pädev üksus, mis on eelnevalt nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi poolt ja kantud pädevate üksuste nimekirja, mille teeb kättesaadavaks Euroopa Komisjon.