Law· SE988vastu voetud
Estonia · Riigikogu · 14 September 2026
Eelnõu eesmärk on tagada Eesti osalemine ÜRO avamere ehk BBNJ kokkuleppes, et aidata kaasa väljaspool riikide jurisdiktsiooni asuvate merealade elurikkuse kaitsele ja kestlikule kasutamisele. Selleks rakendatakse kokkuleppe sätteid ning osaletakse rahvusvahelises koostöös.
Bill· SE890menetlusse voetud
Estonia · Riigikogu · 16 April 2026
Eelnõu näeb ette metsaseaduses muudatused raievanuse kohta, millest alates lageraie on lubatud. Raievanuse sätted kehtestab puuliikide ja boniteediklasside kaupa valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Need on männi ja kõvalehtpuude lageraie korral 100–160 aastat; kuuse lageraie korral 70–120 aastat; kase ja sanglepa lageraie korral 70–80 aastat; haava lageraie korral 40–50 aastat.
Eelnõu eesmärk on muuta kehtivat olukord, kus seaduse sätted võimaldavad raiuda metsa rohkem, kui on metsade juurdekasv. Olukorra on põhjustanud varasemad seadusemuudatused, muuhulgas alandatud raievanused ning võimalus metsatöödel kohaldada diameetripõhist raiet. Tulemuseks on pikaajaline üleraiumine, mistõttu ei ole metsa- ja puidutööstus Eestis pikaajaliselt jätkusuutlik.
Law· SE861avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 26 March 2026
Eelnõuga viiakse riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu uuendatud õhukvaliteedi raamistikuga, vähendatakse väiksema keskkonnamõjuga ettevõtete halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust.
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse kehtivaid sätteid, teise paragrahviga täiendatakse keskkonnatasude seadust, kolmanda paragrahviga täiendatakse riigilõivuseadust ning neljandas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise aeg.
ELi direktiiviga kehtestatakse senisest rangemad õhukvaliteedi piirväärtused ning täpsustatakse nõudeid õhukvaliteedi seirele, andmete kättesaadavusele ja avalikkuse teavitamisele.
Eelnõu rakendamine aitab parandada Eesti elanike elukeskkonda, vähendada saastest tingitud tervisekahjusid ning täita Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaeesmärke. Eelnõu toob peamiselt kaasa uued nõuded riigile ning vähemal määral kohalikele omavalitsustele. Eelnõu võib tuua kaasa halduskoormuse suurenemise teatud ettevõtjate jaoks. Alates 2030. peavad käitajad järgima uusi õhukvaliteedi piirväärtusi, mistõttu tuleb ettevõtetel hinnata oma tegevuse vastavust õhukvaliteedi uutele piirväärtustele ja vajadusel rakendada meetmeid nende tagamiseks.
Seaduse muudatused puudutavad kohalike omavalitsuste rolli õhukvaliteedi parandamisel. Kui õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused on ületatud või on oht nende ületamiseks, peab kohalik omavalitsus koostama õhukvaliteedi parandamise kava või tegevuskava ja kaasama sellesse ka heiteallikate käitajad.
Seire ja andmete avalikustamiseks nähakse ette õhukvaliteedi indeks, mis põhineb Euroopa Keskkonnaameti metoodikal ja mida uuendatakse kord tunnis. Kuna olemasolevatele 1– 5 MWth põletusseadmetele hakkavad kehtima rangemad õhusaaste piirväärtused, toob see 449 katlamajale kaasa vajaduse muuta õhusaasteluba. Seoses sellega tehakse bürokraatiat vähendav muudatus, mis lubab väikestel katlamajadel minna õhusaasteloa taotlemiselt üle lihtsale registreeringule.
Resolution· OE852avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 18 March 2026
Eelnõu näeb ette kutsuda Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogust tagasi Riigikogu liige Anti Allas ning nimetada Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeks Riigikogu liige Diana Ingerainen.
Law· SE701avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõuga täpsustatakse SEVESO III direktiivist tulenevaid nõudeid ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele, lahendades Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse. Muudatused selgitavad avalikkuse, sh naaberettevõtete teavitamise kohustust, ametiasutuste (Päästeamet, TTJA) ülesandeid ning nende koostööd suurõnnetuste uurimisel. Sisulisi uusi nõudeid ei lisandu, kuid seadust muudetakse õiguslikult selgemaks. Direktiiviväliselt vähendatakse ettevõtete halduskoormust, nõudes edaspidi dokumentide esitamist ainult elektrooniliselt TTJA infosüsteemi kaudu. Seadus jõustub üldises korras.
Law· SE461avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 July 2024
Eelnõu peamine eesmärk on vähendada kadunud sõidukite hulka ja suunata kõik kasutuselt kõrvaldatud sõidukid nõuetekohasesse lammutusse.
Eelnõu on sisuliselt seotud mootorsõidukimaksu seadusega, millega maksustatakse ka peatatud registrikandega sõidukid, mida aga kehtiva regulatsiooni järgi ei ole teatud juhtudel võimalik registrist kustutada. Näiteks juhtudel, kui sõidukit enam ei eksisteeri või on see kadunud. Eelnõuga luuakse võimalus sellised sõidukid lihtsalt registrist kustutada, üleminekuperioodil on selliste sõidukite kustutamine registrist riigilõivuvaba. 2026. aastast tuleb selle eest tasuda 15 eurot riigilõivu ja alates 2027. aastast saab sellise sõiduki registrist kustutada analoogselt peatatud registrikandega sõidukitega, kuid sellisel juhul tuleb tasuda riigilõivu 800 eurot.
Alates 1. jaanuarist 2025 on plaanis ära jätta registrikande peatamise regulatsioon ehk automaatselt enam sõiduk registri mitteaktiivsesse ossa ei satu. See peab tekitama sõiduki omanikul motivatsiooni sõidukiga tegeleda ka selle mittekasutamisel. Omanikul tuleb otsustada, kas sõiduk võõrandada, viia lammutuskotta või kui on soov sõiduk millalgi uuesti kasutusele võtta, siis see ajutiselt registrist kustutada. Et ajutist kustutamist ei hakataks ära kasutama, kehtestatakse teatud juhtudel ajutise kustutamise pikendamisel kohustus tõendada sõiduki olemasolu.
Alates 1.11.2026 kustutakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on 1.7.2026 seisuga peatatud olnud kauem kui 7 aastat. Kui sõiduk on olemas, peab omanik selle kustutamise vältimiseks tegutsema. Lisaks luuakse transpordiametile registri korrastamiseks õigus registrist ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast või juriidilisest isikust omaniku registrist kustutamisest on möödunud vähemalt aasta.
Kuna ajutiselt kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks ja selle kasutamine liikluses ei ole lubatud, peaks see motiveerima sõiduki reaalseid kasutajaid/valdajaid registrikandeid kiiremini ajakohastama. Üle 35. aastastele vanasõidukitele luuakse võimalus olla ajutiselt kustutatud kogu vanasõidukiks tunnistamise perioodi vältel. Vanasõiduki staatust tuleb iga 12. aasta tagant uuendada.
Eelnõu kohaselt sanktsioneeritakse andmete varjamist, kui sõiduk on lastud registrist automaatselt kustutada, olles teadlik, et sõiduk tegelikult eksisteerib. Kui sõiduk on alles ja omaniku valduses, peab omanik tegema valiku, mida sõidukiga edaspidi teha soovib, kas siis sõiduki kasutusele võtma, ajutiselt registrist kustutama või andma sõiduki üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. Toimingu tegemata jätmise eest võidakse karistada füüsilist isikut kuni 100 trahviühikuga ning juriidilist isikut kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga.
Jäätmeseaduse eelnõus tuuakse sisse romusõiduki mõiste ja täpsustatakse selle kogumise ja vastuvõtmise nõudeid. Tuuakse selgelt välja, et romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega.
Bill· UA435uuesti arutamine
Estonia · Riigikogu · 13 May 2024
Eelnõuga sätestatakse põlevkivi kaevandamiseks antavate keskkonnalubade menetluste tähtajalise peatumise regulatsioon.
Muudatuse kohaselt peatuvad kuni 2026. aasta 1. jaanuarini põlevkivi kaevandamisloa andmise või muutmise, sealhulgas mäeeraldise laiendamise taotluse menetlused ning tagastatakse seaduse jõustumisest kuni 2026. aasta 1. jaanuarini esitatud kaevandamise loa saamiseks või loa muutmiseks, sealhulgas mäeeraldise laiendamiseks esitatud taotlused.
Kehtestatakse erand enne eelnõu jõustumist mäeeraldise laiendamiseks esitatud põlevkivi kaevandamise loa muutmise taotluste suhtes, kui taotlus on esitatud mäeeraldisega piirnevale alale ja loa kehtivusaega ei pikendata. Lisaks on erandiga lubatud kaevandamisloa muutmise taotlused, mille rahuldamisel ei suurendata muudetava kaevandamisloaga kaevandada lubatud põlevkivivaru kogust ega pikendata loa kehtivusaega. Kehtestatakse erand loa kehtivusaja pikendamisele, kui eesmärgiks on korrastamistööde lõpetamine. Lubade menetlemise peatumisega peatub ka juba algatatud keskkonnamõju hindamine.
Erandi kehtestamine mäeeraldise laiendamise taotlustele on põhjendatud, kuna sellisel juhul ei avata uusi kaevandusi ja kasutatakse ära mäeeraldisega piirneva ala maavaravaru, mille hilisem kaevandamine oleks perspektiivitu ja tõenäoliselt ka majanduslikult mittetasuv. Loa kehtivusaja pikendamine korrastamise eesmärgil kuni kaheks aastaks on vajalik seetõttu, et võimaldab korrastamise nõuetekohast läbiviimist, sealhulgas vähendab riski, et korrastamiskohustus jääb riigi kanda.
Resolution· OE50tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
Eelnõuga soovitakse teha Vabariigi Valitsusele ettepanekud, et loobuda plaanist mitte avada uusi põlevkivikaevandusi ning analüüsida täiendavalt põlevkivi väärindamise ja kasutamise võimalusi ning langetada otsused pärast analüüsi valmimist.