The purpose of the agreement is to ensure pension insurance for persons moving from one country to another. It is also determined which country's law applies to taxes paid on the wages of persons who live in one country but work in another country or are posted to work in another country.
The agreement concerns persons of retirement age living in Estonia and Belarus who wish to receive a retirement pension. Also persons of working age and children who wish to live in another country receive your preferential pension or survivor's pension. In addition, the agreement also concerns persons of working age who live in one country and work in another country (e.g. persons working in transport companies, seafarers, entrepreneurs) or are posted to work in another country. Generally, the legal acts of the country where the person actually works are applied to a person working in the territory of the contracting party (exceptions are, for example, members of the ship's crew).
The bill introduces amendments to the law, which allow parents to use the parental benefit significantly more flexibly than before. The bill adds maternity leave and maternity benefits to the system of parental leave and benefits. Flexible options are created to stop and restart the payment of parental allowance according to the person's wishes, and both parents can receive parental allowance at the same time for two months. Several are also created differences for parents. The conditions of parental leave will be changed and the right to receive adoption leave and benefits will be expanded. The purpose of the changes in the bill is to harmonize the parental leave system and to create more opportunities for reconciling work and family life in the parental benefits scheme.
The draft adopts the corresponding EU directive, which establishes conditions for the inclusion of new psychoactive substances under the definition of a drug. Since the requirements of the directive have already been transposed into Estonian law, the change does not affect our current situation.
Estonia continues to add new psychoactive substances to the list of narcotic substances faster than it happens at the European level. The law simply needs to replace the outdated reference to the repealed directive admitted to the Council's decision. In addition, the law replaces and supplements references to EU drug precursor legislation.
Eelnõu soodustab ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist, parandab kehtiva korra õigusselgust ning vähendab tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel.
Töötaja tervisekontrolli vajadus seotakse senisest selgemalt töökeskkonna riskidega. Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi nelja kuu jooksul tööle asumisest. Uue korra järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
Muudatusega kaotatakse tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest ja töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning esitada igal aastal töökeskkonnanõukogu tegevuse aastaaruanne. Lisaks ei pea tööandja tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm.
Eelnõu muudab vanemahüvitise skeemi paindlikkumaks, loob paremaid võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning soodustab hoolduskoormuse ühtlasemat jaotumist vanemate vahel. Eelnõu kohaselt pikeneb isapuhkus seniselt 10-lt päevalt 30-le ja isadele antakse täiendav 30-päevane õigus vanemahüvitisele: senisele 18 kuu pikkusele vanemahüvitise perioodile lisandub veel üks – spetsiaalselt isale mõeldud – kuu.
Paindlikumaks muutub ka vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine. Kui vanema tulu ühes kalendrikuus jääb alla 1544 euro, siis alates 2018. aasta 1. märtsist tema vanemahüvitist enam ei vähendata. Seni on hüvitise vähendamise sissetulekupiiriks olnud 470 eurot. Samuti saavad vanemad edaspidi ise otsustada, kas ja kuidas nad soovivad vanemahüvitise saamist lapse esimesel kolmel eluaastal peatada ja taasalustada.
Plaanis on muuta ka vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi – eelnõu järgi arvestatakse vanemahüvitist rasedusele eelnenud 12 kuu alusel. Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Uue toetuse eesmärk on võimaldada mitmike vanematel palgata laste eest hoolitsemiseks abiline perioodil, mil vanemad seda abi kõige enam vajavad.
Eelnõuga täiendatakse ravimiseadust uue sättega, mille kohaselt Ravimiamet võib tunnistada müügiloa kehtetuks, kui ravim ei ole Eestis kolme järjestikuse aasta jooksul müügiloa hoidjalt kättesaadav, välja arvatud, kui rahvatervise huvides on vajalik müügiluba kehtima jätta.