Lepingu eesmärk on tagada isikutele ühest riigist teise liikumisel pensionikindlustus. Samuti määratakse kindlaks, kumma riigi õigust kohaldatakse nende isikute töötasult makstavate maksude suhtes, kes elavad ühes, aga töötavad teises riigis või on lähetatud tööle teise riiki.
Leping puudutab Eestis ja Valgevenes elavaid vanaduspensioniealisi isikuid, kes soovivad saada vanaduspensioni. Samuti tööeas isikuid ja lapsi, kes soovivad teises riigis saada oma sooduspensioni või toitjakaotuspensioni. Lisaks puudutab leping ka tööealisi isikuid, kes elavad ühes ja töötavad teises riigis (nt transpordiettevõtetes töötavad isikud, meremehed, ettevõtjad) või on lähetatud tööle teise riiki. Üldjuhul rakendatakse lepingupoole territooriumil töötava isiku suhtes selle riigi õigusakte, kus isik reaalselt töötab (erandid on nt laevapere liikmed).
Eelnõuga viiakse seadusesse muudatused, mis võimaldavad lapsevanematel senisest oluliselt paindlikumat vanemahüvitise kasutamist. Eelnõuga liidetakse rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. Luuakse paindlikud võimalused vanemahüvitise maksmist peatada ja taasalustada vastavalt isiku soovile ning mõlemal vanemal on võimalik saada vanemahüvitist samal ajal kahe kuu ulatuses. Samuti luuakse mitmed erisused lapsevanematele. Muudetakse lapsepuhkuse tingimusi ning laiendatakse lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust. Eelnõu muudatuste eesmärk on ühtlustada vanemapuhkuste süsteemi ning luua vanemahüvitiste skeemis rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks.
Eelnõuga võetakse üle ELi vastav direktiiv, millega kehtestatakse tingimused uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratluse alla. Kuna direktiivi nõuded on Eesti õigusesse varasemalt üle võetud, ei mõjuta muudatus meie praegust olukorda.
Eesti lisab uusi psühhoaktiivseid aineid narkootiliste ainete nimekirja jätkuvalt kiiremini kui see toimub Euroopa tasemel. Seaduses tuleb lihtsalt asendada aegunud viide direktiiviga kehtetuks tunnistatud nõukogu otsusele. Lisaks asendatakse ja täiendatakse seaduses viiteid ELi narkootikumide lähteaineid reguleerivatele õigusaktidele.
Eelnõu soodustab ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist, parandab kehtiva korra õigusselgust ning vähendab tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel.
Töötaja tervisekontrolli vajadus seotakse senisest selgemalt töökeskkonna riskidega. Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi nelja kuu jooksul tööle asumisest. Uue korra järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
Muudatusega kaotatakse tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest ja töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning esitada igal aastal töökeskkonnanõukogu tegevuse aastaaruanne. Lisaks ei pea tööandja tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm.
Eelnõu muudab vanemahüvitise skeemi paindlikkumaks, loob paremaid võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning soodustab hoolduskoormuse ühtlasemat jaotumist vanemate vahel. Eelnõu kohaselt pikeneb isapuhkus seniselt 10-lt päevalt 30-le ja isadele antakse täiendav 30-päevane õigus vanemahüvitisele: senisele 18 kuu pikkusele vanemahüvitise perioodile lisandub veel üks – spetsiaalselt isale mõeldud – kuu.
Paindlikumaks muutub ka vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine. Kui vanema tulu ühes kalendrikuus jääb alla 1544 euro, siis alates 2018. aasta 1. märtsist tema vanemahüvitist enam ei vähendata. Seni on hüvitise vähendamise sissetulekupiiriks olnud 470 eurot. Samuti saavad vanemad edaspidi ise otsustada, kas ja kuidas nad soovivad vanemahüvitise saamist lapse esimesel kolmel eluaastal peatada ja taasalustada.
Plaanis on muuta ka vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi – eelnõu järgi arvestatakse vanemahüvitist rasedusele eelnenud 12 kuu alusel. Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Uue toetuse eesmärk on võimaldada mitmike vanematel palgata laste eest hoolitsemiseks abiline perioodil, mil vanemad seda abi kõige enam vajavad.
Eelnõuga täiendatakse ravimiseadust uue sättega, mille kohaselt Ravimiamet võib tunnistada müügiloa kehtetuks, kui ravim ei ole Eestis kolme järjestikuse aasta jooksul müügiloa hoidjalt kättesaadav, välja arvatud, kui rahvatervise huvides on vajalik müügiluba kehtima jätta.