Law· SE734avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 7 November 2022
Eelnõuga korrastatakse keskkonnakasutust reguleerivate keskkonnakaitselubade süsteemi, muutes keskkonnaseadustiku üldosa seadust, atmosfääriõhu kaitse seadust, jahiseadust, jäätmeseadust, keskkonnatasude seadust, keskkonnavastutuse seadust, maapõueseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust.
Muudatuste eesmärk on tagada keskkonnakaitse parimal võimalikul tasemel. Eelnõuga võimaldatakse Keskkonnaametil oma ressursse paremini juhtida. Eelnõuga suurendatakse Keskkonnaameti töö tõhusust ja optimeeritakse keskkonnaotsuste protsesse. Eelnõus kirjeldatud seaduste muutmine on oluline, et tagada Keskkonnaametile ressursisääst, toetada rohepöördega seotud pikaajaliste strateegiate täitmist ning tagada väikese halduskoormuse ja bürokraatiaga teenus keskkonnakaitselubade süsteemi korrastamise kaudu.
Eelnõuga muudetakse keskkonnakaitseloa omamise kohustust teatud tegevuste puhul, leevendatakse ebaproportsionaalselt koormavaid nõudeid arvestades tegevuste võimalikku keskkonnamõju. Lubade menetlemine muutub tõhusamaks ja kiiremaks, et taotlejad saaksid tagasisidet mõistliku aja jooksul. Eelnõu kehtestamine aitab seega kaasa halduskoormuse vähendamisele.
Lisaks sätestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, et kui menetluse kiirem läbiviimine on vajalik ennetamaks elutähtsa teenuse katkemise ohtu, siis selliste tegevuste korral ei kohaldata edaspidi keskkonnaloa menetlusele avatud menetluse sätteid. Keskkonnaloa muutmise vajadus, ennetamaks elutähtsa teenuse katkemise ohtu, on täna juba ilmnenud ebastabiilsuste tõttu energiaturul. Selleks, et ohtu ennetada, on vajalik paljudel elektri- ja soojatootjatel ennetada kütteperioodil saabuda võivaid riske ning lisaks maagaasile võtta kasutusele võimalikke teisi turul saada olevaid alternatiivseid kütuseid. Kuna keskkonnaloa menetluse tavapärane protsess on aeganõudev, on vajalik elutähtsa teenuse katkemise ohu ennetamiseks näha seaduses ette võimalus viia loamenetlus läbi kiiremini.
Bill· SE756i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 15 November 2018
The draft stipulates that in the case of failure to comply with the injunction, the maximum amount of coercive money applicable to legal entities is 5,120 euros. For natural persons, the previous maximum amount of 640 euros will remain in effect.
The explanatory letter states that the purpose of the draft is to improve the implementation of the Language Act, to motivate the heads of institutions and entrepreneurs positively, in order to contribute more to the learning of the Estonian language by employees. The bill would enable the Language Inspection to be more effective supervise the implementation of the Language Act.
Resolution· OE682tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 10 September 2018
Bill· SE666tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 14 June 2018
The bill provides for raising the corresponding coercive money ceiling from 640 euros to 6,400 euros, so that the Language Inspectorate has the opportunity to better and more effectively carry out the activities assigned to it. The draft aims to improve the implementation of the Language Act, to positively motivate the heads of institutions and entrepreneurs, in order to contribute more to the learning of the Estonian language by employees.
Law· SE534avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 6 November 2017
Eelnõu näeb ette spordikohtunikele kuluhüvitise maksmise võimaluse, mis antakse spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonile või spordikooli pidajale. Kuluhüvitise maksmine peab olema seotud spordialaliidu või maakonna spordiliidu või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse kalenderplaanis kajastatud võistlustel vabatahtlikuna tegutseva spordikohtunikuga. Arvestuslikku kuluhüvitise määraks on kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest. Kuluhüvitise saamiseks peab isik olema spordialaliidu poolt atesteeritud või alla 20-aastane ning isik tohi saada samal võistlusel spordikohtunikuna tegutsemise eest töötasu või võlaõigusliku lepingu alusel makstavat tasu.
Law· SE520avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 27 September 2017
Eelnõu loob aluse riigi osalemiseks eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmiseks.
Eelnõuga tagatakse erakoolidele tegevustoetus kohaliku omavalitsuse üksuste keskmisel tasemel ja luuakse jätkusuutlik erakoolide rahastamise kava 2020+. Eelnõu ei puuduta eraüldhariduskooli pidajatele riigieelarvest eraldatava haridustoetuse andmise printsiipe õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude, samuti muude kooli õppekava täitmiseks ja kooli pidamiseks vajalike kulude osas. Samuti on jätkuvalt kohaliku omavalitsuse üksusel õigus vabatahtlikult eraüldhariduskoolide pidajaid tegevuskulude katmisel toetada.
Eelnõu järgi on toetust tegevuskulude katmiseks riigieelarvest võimalik eraüldhariduskoolil taotleda, kui on täidetud järgmised nõuded: kool on tegutsenud vähemalt neli aastat ja kooli tegutsemiseks on antud tähtajatu tegevusluba vähemalt ühe kooliastme osas; koolis ei ole õppemaksu või õppemaks ei ole ühegi õpilase jaoks kuus suurem kui 25 protsenti töötasu alammäärast; kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda; kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud; koolil puudub maksuvõlg riigi ees või on maksuvõla tasumine ajatatud ning kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb, on andnud nõusoleku tegevuskulutoetuse eraldamiseks. Nimetatud nõuete täitmisel saab eelnõu järgi toetust taotleda alates 2018. a 1. jaanuarist. Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu, kuid mitte rohkem kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud piirmäär. Toetust ei eraldata nõuete mittetäitmisel või kui Haridus- ja Teadusministeeriumil on tekkinud kahtlus, et erakooli asutamisega asendatakse kohaliku omavalitsuse kohustust võimaldada oma haldusterritooriumil elavatele õpilastele hariduse kättesaadavus. Kui kohalik omavalitsus, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb, ei ole andnud nõusolekut tegevuskulutoetuse eraldamiseks, on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus erandkorras toetus siiski määrata juhul, kui see on vajalik hariduse mitmekesisuse tagamiseks. Samuti on valdkonna eest vastutaval ministril õigus toetus tagasi nõuda, kui toetust on eraldatud ebaõigete andmete alusel.
Kehtiva erakooliseaduse kohaselt eraldatakse eraüldhariduskoolidele tegevuskulude toetust 2019. aasta 31. detsembrini. Toetuse suurus on 75 protsenti selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli keskmisest tegevuskulust 2016. aastal. Eelnõu kohaselt jääb senine regulatsioon kehtima, samuti nähakse ette üleminekusätted neljaaastase tegutsemisnõude, tähtajatu tegevusloa, kohaliku omavalitsuse nõusoleku nõude ning õppemaksu lae kohaldamiseks.
Question· Other question2-5/22asked
Estonia · Riigikogu · 13 September 2017
Resolution· OE353avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 14 December 2016
Otsuse eelnõuga nimetatakse Eesti Rahvusraamatukogu nõukokku Riigikogu liikmed Barbi Pilvre ja Toomas Väinaste.
Barbi Pilvre saab rahvusraamatukogu nõukogu liikmeks Mark Soosaare asemele, kes lahkus Riigikogust. Toomas Väinaste asub nõukogu liikmeks Aadu Musta asemele.