Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv, mis parandab tarbijakaitset.
Võrreldes praegusega on uues direktiivis laienenud pakettreisi mõiste, mis arvestab ka reisiteenuste lepingute sõlmimist internetis. Kui seni tähendas pakettreis peamiselt reisiettevõtja enda koostatud ja ühtse hinnaga pakutud reisi terviklahendust, siis edaspidi on tegemist pakettreisiga ka juhul, kui ühest müügikohast on samaks reisiks valitud vähemalt kaks reisiteenust sama broneerimise käigus. Samuti kui reisiteenuste kogumit pakutakse ühtse või koguhinnaga või kui seda reklaamitakse pakettreisi või sarnase nimetuse all. Pakettreisiks loetakse ka sellist reisiteenuste kogumit, mida on võimalik osta kinkekaardi vms alusel või mida valitakse eraldi ettevõtjatelt seotud internetipõhiste broneerimistoimingute kaudu. Seejuures kohalduvad samad nõuded ka näiteks majutusettevõtetele, autorendiettevõtetele ja reisijaveoettevõtetele, kes reisijale selliseid reisiteenuste kogumeid pakuvad. See tähendab näiteks, et kui reisija saab reisijaveoettevõttes sama broneerimise käigus lisaks transporditeenusele valida ka giidiga ekskursiooni, siis ka see on käsitletav pakettreisina ja reisikorraldaja võtab vastutuse kogu lepingu eest kõigi selles sisalduvate teenuste osas. Pakettreisi korraldaja peab oma kohustuste katteks omama tagatist, mis võimaldab tema maksejõuetuse korral reisijad kodumaale tagasi toimetada ning tagastada makstud reisitasu.
Eelnõu muudab alkoholiseaduses alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja alkoholimüügil ostja vanuse kindlakstegemist reguleerivaid sätteid. Seadust täiendatakse sätetega riikliku järelevalve tegemise tõhustamiseks ja seaduse nõuete kontrollimiseks kontrolltehinguga, et tagada alaealisele kehtestatud alkoholimüügi keelunõude senisest parem täitmine.
Eelnõu muudab reklaamiseaduse alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendab kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustab sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil ning tervisehoiatusele esitatavaid reklaaminõudeid.
Eelnõu loob võimaluse karistada kriminaalkorras kihlveopettuste toimepanijaid.
Kihlveopettuseks on näiteks juhtum, kus sportlased panustavad eelnevalt kokku lepitud tulemusele, näiteks vastaste võidule ja üritavad meelega kaotada. Tulenevalt kohtupraktikast saab täna selliste pettuste eest karistada üksnes väärteo korras.
Eelnõuga tehakse muudatus väärteo koosseisus ja sätestatakse, et väärteo koosseis rakendub vaid neil juhtudel, kui sellega ei panda ühtlasi toime karistusseadustikus sätestatud kelmuse koosseisu.
Lisaks taastatakse eelnõuga Eesti lipu all rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostavatel laevadel võimalus korraldada oma pardal kuni 1000 euro suuruse võidufondiga loteriisid sagedamini kui üks kord nädalas.
Samuti keelatakse eelnõuga totod, mille tulemus sõltub loterii tulemustest.
Eelnõu kehtestab regulatsiooni akrediteerimise ja mõõtja erialase pädevuse hindamise eest võetavate tasude osas. Teenuse eest võetavate tasudega finantseeritakse teenuse osutaja olemasolu ja toimimist. Muudatustes sisaldub regulatsioon akrediteerimisasutuse teenuste tasude struktuuri ja mõningate tasudega seonduvate oluliste tüüptingimuste kohta.
Seadusega kõrvaldatakse õiguslik puudus, sest kohustusliku akrediteerimise eest võetavad tasud oli seaduse asemel sätestanud seda teenust osutav eraõiguslik isik. Teadupärast on tegemist avalik-õigusliku teenuse ja tasuga, st selle tasu kehtestamine peab olema ära sätestatud kas seaduses või antud volitusnorm. Akrediteerimise tasumäärade ja ka tasustruktuuri puhul on arvestatud hetkel SA Eesti Akrediteerimiskeskuse 2014. aastast rakendatud hinnakirjaga. Aastatasud võivad edaspidi muutuma hakata sõltuvalt klientide arvu ja SA Eesti Akrediteerimiskeskus üldkulude muutumise tõttu
Eelnõu näeb ette kokkuleppevedude osutamiseks vajaliku regulatsiooni. Eelnõuga tagatakse kokkuleppevedude turvalisus ja usaldusväärsus. Kehtestatakse vastavad minimaalsed nõuded kokkuleppevedude teostajatele ja elektroonilistele kokkuleppevedude süsteemile. Eelnõu koostamisel on arvestatud, et kokkuleppeveod peaksid toimuma võimalikult suures ulatuses ilma riikliku sekkumiseta ja vastavalt turutingimustele.
Kokkuleppevedude regulatsiooni toomine ühistranspordiseadusesse on põhjendatud asjaoluga, et hetkel tulenevad piirangud kokkuleppevedude teostamisele ühistranspordiseadusest. Samuti viitab autoveoseadus, et sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Samas ei näe käesolev eelnõu ette, et kokkuleppeveod oleksid käsitletavad ühistranspordina või sellega samastatud.
Paralleelselt kokkuleppevedude seadustamisega lihtsustab eelnõu taksojuhtidele seatud nõudeid, delegeerib vastutust ja järelevalvet rohkem taksoveo korraldajale. Eelnõu avab ka taksoteenuse turu konkurentsile, mis on vähem seotud nõuetega, mille täitmine ja järelevalve on ka praktikas osutunud äärmiselt problemaatiliseks.
Eelnõu täpsustab meresõiduohutuse-alaseid nõudeid. Täpsustatakse laevaõnnetuste liigitamist, ohutusjuurdluse kohaldamisala, vastavat koostööd ning ohutusjuurdluse korraldaja õigusi ja kohustusi tulenevalt EL-i vastavast direktiivist. Samuti täpsustatakse väikelaevadele ja jettide turujärelevalvet. Muudatuste põhirõhk on laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi korral ohutusjuurdluse keskuse (OJK) läbiviidava juurdluse eristamiseks veeteede ameti poolt läbi viidavast juurdlusest. Eelnõu näeb ette väga raskete laevaõnnetuste puhul alati OJK ohutusjuurdluse korraldamise. Veeteede ameti juurdlus käivitub siis, kui juhtum ei kuulu ohutusjuurdluse keskusele või kui OJK-l pole otstarbekas ohutusjuurdlust läbi viia. Veeteede ametile antakse õigus põhjendatud huvi korral uurida igasuguseid väikelaevadega toimunud õnnetusi, kui see aitab vältida õnnetusi tulevikus.
Eelnõu täpsustab laevaõnnetuse definitsiooni: edaspidi loetakse laevaõnnetuseks ka näiteks isiku kadunuks jäämist laevalt ning laeva eeldatavat hukku. Veeteede ameti turujärelevalve pädevust laiendatakse väikelaevadelt ka jettidele. Maanteeametilt võetakse nimetatud järelevalvepädevus ära, kuna neil puudub vastav kompetents ning praktika.
Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Maris Lauri ja Jevgeni Ossinovski ning avalikkuse ja üldsuse esindajad Sven Papp ja Mart Einasto. Seadusest tulenevalt nimetab Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul viis nõukogu liiget tähtajaga kuni neli aastat. Kaks liiget on Riigikogu liikmed ning kolm ettevõtluse ja üldsuse esindajad. Ettevõtluse esindajana jätkab Arengufondi nõukogu esimees Ville Jehe, kelle volitused kehtivad 2017. aasta 13. maini. Arengufondi nõukogu on kokku üheksaliikmeline. Kaks nõukogu liiget nimetab ka rektorite nõukogu avalik-õiguslike ülikoolide nõukogude liikmete hulgast, kelleks on hetkel Andres Keevallik ja Volli Kalm. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Eelnõu näeb ette ühinemise Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri (European Space Agency ehk ESA) asutamise konventsiooniga ning Eesti ja ESA vahelise Eesti ühinemist ESA asutamise konventsiooniga käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise.
ESA liikmeks saamine toob tulu nii ettevõtjatele kui ka teadus- ja arendusasutustele, seda nii ESA suunatud hangete kaudu kui ka ESA avalikes pakkumiskutsetes võitjaks osutumisel. Lisaks otsesele tulule tõstab ESA tegevuses osalemine ettevõtete tuntust rahvusvahelisel tasandil, võimaldab ettevõtetel liikuda väärtusahelas ülespoole, lülituda olulistesse tarneahelatesse ning võtta kosmoserakendusi kasutusele maapealses majanduses.
ESAga ühinemine toob Eestile kohustuse panustada selle eelarvesse, kuid toob kaasa ka võimaluse Eesti ettevõtetel osaleda ESA hangetes. Tasuda tuleb ühekordne erimakse 600 000 eurot, millele lisandub iga-aastane sissemakse 870 000 eurot. Sellest 500 000 eurot kasutab agentuur üleminekuperioodil (2016–2022) suunatud hangete tegemiseks Eesti ettevõtjatele ning teadus- ja arendusasutustele. 260 000 eurot läheb ESA üldkuludesse ning 50 000 eurot ESA kanderakettide üleslennutamiseks vajaliku taristu ülalpidamiseks. Allesjäänud 60 000 euro ulatuses saavad Eesti ettevõtjad ning teadus- ja arendusasutused teha pakkumisi ESA kohustuslikes teadusprogrammides. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.