Law· SE633avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 6 June 2022
Eelnõu näeb ette kohtunike spetsialiseerumise haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnale. Edaspidi hakkavad kohtunikud kandideerima ametisse maakohtu tsiviil- või süüteoosakonda ning ringkonnakohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi. Eelnõuga kaasajastatakse maakohtute juhtimisstruktuuri. Kohtumaja juhtide asemel nimetatakse ametisse tsiviilosakonna või süüteoosakonna juhatajad. Kohtunike suurema spetsialiseerumise ja menetluspraktika ühtlustamiseks viiakse kõigi registriasjade menetlemine Tartu Maakohtusse ja moodustatakse eestkoste järelevalve osakond Pärnu Maakohtusse. Eelnõus nähakse ette kohtunikele tagasiside andmise üldine korraldus ja luuakse süsteem, mis toetab kohtujuristide professionaalsuse tõstmist ja kohtunikuametiks valmistumist. Eelnõuga tagatakse kohtunikule, kes on kohtunikuametist ajutiselt eemal, võimalus senisele ametikohale tagasi pöörduda. Eelnõuga ühtlustatakse kohtujuristide ja kohtunikuabide ametisse nimetamist ja hõlbustatakse süsteemisisest liikumist. Eelnõu muudatuste kohaselt hakkab ka kohtunikuabisid ametisse nimetama maakohtu esimees. Kohtulike registrite jätkusuutlikkuse ja töö väärtusele vastava palga tagamiseks tõstetakse kohtunikuabide ametipalka.
Law· SE595avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 21 April 2022
Eelnõuga kaasajastatakse valitsusega seotud regulatsioone.
Tulenevalt GRECO soovitusest lisatakse valitsusliikmetele tegevuspiirangud eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis tegutsemiseks pärast volituste lõppu valitsuse liikmena ja täpsustatakse valitsusliikmete ametis olemise ajal kehtivaid tegevuspiiranguid.
Tööandja eluruumi saamise asemel tekib valitsuse liikmel võimalus hüvitada palgast 15 protsendi ulatuses eluaseme üürimisega seotud kulud, kui ministri põhielukoht asub ministeeriumist kaugemal. Sellega muutub regulatsioon sarnaseks Riigikogu liikmete eluaseme toetusega. Riigikogu liikmetele sarnasemaks muutub ka valitsusliikme volituste lõppemisel makstav hüvitis, samuti täpsustatakse aluseid, millal hüvitist ei maksta. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste juhtidele nähakse ette tähtajaline töösuhe 5 aastaks.
Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi. Näiteks peaministril on võimalik ministri tagasiastumisavaldus üks kord tagasi lükata, seadusesse lisatakse sätted valitsuse ja peaministri pädevuse kohta Euroopa Liidu asjades, tunnistatakse kehtetuks kohustus anda valitsuse istungi päevakorra kinnitamiseks korraldus ja täpsustatakse, et uue sõnastuse kohaselt peaminister otsustab päevakorra. Seaduses täpsustatakse ka Riigikantselei ülesandeid.
Bill· SE587i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 18 April 2022
Eelnõu võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogudel korraldada siduvaid rahvahääletusi ja kehtestada võimalus kohalikel elanikel endil rahvaalgatuse korras rahvahääletusi esile kutsuda. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Law· SE582avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 11 April 2022
Eelnõuga antakse valitsusele õigus kaalutlusotsusega kodakondsus ära võtta naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt, kui ta astub välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse või militaarsesse organisatsiooni. Kodakondsus võetakse ära, kui sellise teenistusega kaasneb oht avalikule korrale või riigi julgeolekule. Ukraina sõja kontekstis tähendab see näiteks kodakondsuse äravõtmist isikutelt, kes lähevad sõdima Vene poolele. Valitsus saab õiguse mitte ära võtta Eesti kodakondsust, kui inimese teenistus välisriigis Eesti julgeolekut ei ohusta, näiteks kui inimene läheb sõtta Ukraina poolele, et kaitsta Ukraina riigi territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Samas Eesti riik ei soovita, et Eesti kodanikud läheksid ühegi välisriigi eest sõdima, kuna riik ei saa tagada Eesti kodanike kaitset sõjaliste konfliktide piirkonnas. Valitsus saab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt selle talt ära võtta ka juhul, kui inimene on süüdi mõistetud inimsusevastastes või agressioonikuritegudes. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (576 SE), ehk eelnõuga, mis puudutab karistusi agressiooni toetamise ja sellega seonduva vaenutegevuse eest.
Bill· SE564tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 24 March 2022
Eelnõuga täiendatakse seadust uue paragrahviga, milles nähakse ette toetus isikutele, kes annavad kas osa neile kuuluvast eluruumist või eluruumi tervikuna kasutamiseks rahvusvahelist kaitset taotlevale välismaalasele või rahvusvahelise kaitse saanud välismaalasele. Toetuse saamise tingimuseks on, et eluruum antakse kasutada tasuta ning eluruumi kasutusse andmise aeg on vähemalt pool aastat ühtejärge. Valitsusele antakse volitus kehtestada toetuse suurus ning selle maksmise kord. Eelnõu algatajate ettepanek on, et toetus oleks 210 eurot kuus ning see oleks ette nähtud nendele inimestele, kes annavad osa oma elamispinnast või ka neile kuuluva vaba elamispinna Ukraina sõjapõgenike majutamiseks vähemalt kuueks kuuks.
Question· Other question2-5/14-36asked
Estonia · Riigikogu · 26 January 2022
Law· SE518avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 17 January 2022
28. novembril 2018. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ja määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust.
Määrustega kohustatakse liikmesriike sisestama SIS-i hoiatusteade iga kord, kui seadusliku aluseta riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule on tehtud tagasisaatmisotsus või tema suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu.
Eelnõuga viiakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, politsei ja piirivalve seadus ning riigipiiri seadus nimetatud määruste nõuetega kooskõlla.
Lisaks tehakse muudatused, mis on tingitud Eestile 2018. aastal tagasisaatmise valdkonna Schengeni hindamistel tehtud märkustest. Need puudutavad eeskätt seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase lühiajalist kinnipidamist ning tagasi- või väljasaatmise eest vastutava riigi määramist.
Bill· SE514i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 13 January 2022
Eelnõu näeb ette anda iganädalasele puhkepäevale sattuva rahvuspüha või riigipüha eest lisapuhkepäev järgmisel tööpäeval. Lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis on alati pühapäeval: ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha ei kompenseerita vaba päevaga järgneval tööpäeval.
Seletuskirjas märgitakse, et riigipühi, millega kaasneb vaba päev, on Eestis 10, Euroopa Liidu riikides keskmiselt aga 12. Naaberriikidest Soomes on 13 liikuvat püha ja Lätis 12 liikuvat püha.
Bill· SE500tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 15 December 2021
Eelnõu näeb ette sätestada seadusega ministeeriumite paiknemise asukohad, mida saab muuta üksnes läbi parlamentaarse arutelu ja seadusemuudatuse.
Bill· SE498tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 9 December 2021
Eelnõu eesmärk on välistada juhtumid, kus kohalikud volikogud hakkavad esimese asjana pärast valimisi arutama ja otsustama oma esimeeste töötasude tõstmist ja ka valitavate linnapeade ning vallavanemate palkade suurendamist samale koosseisule. Seetõttu näeb eelnõu ette, et volikogu esimehe ja aseesimehe, samuti linnapea, vallavanema ja palgaliste valitsuse liikmete töötasu ja hüvitist saab suurendada vaid järgmise volikogu koosseisu kohta.
Resolution· OE488avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 17 November 2021
Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 ja ta astus ametisse vande andmisega Riigikogu ees 31. märtsil 2015. Seega lõpevad tema volitused 30. märtsil 2022.
Vabariigi President teeb ettepaneku nimetada õiguskantsleriks Ülle Madise uueks ametiajaks. Kaaskirjas märgib president, et viimased seitse aastat õiguskantsleri ametit väärikalt kandnud Ülle Madise on tugeva akadeemilise tausta ja pikaaegse riigihalduse kogemusega jurist. Varasem töökogemus on tal õigusloome alal Justiitsministeeriumis ja Riigikogu põhiseaduskomisjonis, samuti on ta töötanud Riigikontrolli peakontrolörina ning Vabariigi Presidendi õigusnõunikuna. Ta on tegelenud põhiseaduslikkuse järelevalve ja põhiõiguste kaitse probleemidega ning on järjekindlalt juhtinud tähelepanu vajadusele hinnata õiguste piiramise proportsionaalsust. Ta on seisnud selle eest, et riigivõimu tarvitamine oleks ka kriisi ajal kooskõlas põhiseadusega.
Ülle Madise on näidanud end Eesti avaliku õiguse mõtestaja ja reformijana. Ta on osalenud kõikide Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisel, viimaste väljaannete puhul peatoimetajana. Madise on olnud Rahvusvahelise Ombudsmani Instituudi (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige, olles praegu IOI maailma tasandi juhatuse liige.
Bill· SE462i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 29 September 2021
The bill envisages legalizing the direct election of the President of the Republic.
The explanatory letter emphasizes that electing the President of the Republic directly by the people meets society's expectations and gives the people an additional opportunity to participate in making important decisions for the country, thus bringing the people closer to the country.
Bill· SE416tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 17 June 2021
Eelnõuga lõpetatakse erakondadesse kuuluvate isikute nimede avalikustamine.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et isikute nimede avalikustamine ei ole mõistlik ega põhjendatud, sest erakondlik kuuluvus võib mõjutada inimese väljavaateid tööturul.
Bill· SE400i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 31 May 2021
Eelnõu eesmärk on lubada siduvaid kohalikke rahvahääletusi.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga ei taastata täpselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse varasemaid sätteid, vaid eelnõus on need sõnastatud nii, et võimaldavad kohaliku omavalitsuse volikogudel kehtestada võimaluse kohalikel elanikel endil rahvaalgatuse korras rahvahääletusi esile kutsuda.
Bill· SE397tagasi voetud
Estonia · Riigikogu · 20 May 2021
Eelnõuga tehakse muudatus, mis on vajalik huvide konflikti vältimiseks kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni töös.
Seletuskirjas märgitakse, et kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni liige, kes töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel, satub olukorda, kus kontrollides ja hinnates oma tööandja – valla või linnavalitsuse ametiasutuse või selle hallatava asutuse – tegevust, asub teostama järelevalvet oma otsese ülemuse üle. Seega satub valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel töötav kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni liige huvide konflikti ning korrektne on end niisuguses olukorras taandada.
Law· SE389avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 12 May 2021
Eelnõu kaotab piirangud, mille kohaselt Euroopa Parlamendi liikmed ei või osaleda valla- ja linnavolikogude töös. Eelnõuga antakse neile võimalus kaasa rääkida oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse elu korraldamisel.
Muudatustega ühtlustatakse Euroopa Parlamendi liikmetele kohalduvaid volikogu liikmeks olemise nõudeid Riigikogu liikmetele kohalduvate kehtivate reeglitega.
Euroopa Parlamendi liikmetele kohaliku omavalitsuse volikogudesse kuulumise õiguse andmine ei muuda volikogusse kuulumist parlamendi liikmete jaoks kohustuslikuks. Euroopa Parlamendi liikmetel on võimalik otsustada, kas nad soovivad parlamendi ja volikogu liikme mandaate ühitada või mitte.
Bill· SE340tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 17 February 2021
Põhiseaduse järgi valib Vabariigi Presidendi kas Riigikogu või valimiskogu. Kui Vabariigi President ei osutu valituks Riigikogus, kutsutakse kokku valimiskogu, mis koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Pärast 2017. aasta haldusterritoriaalset reformi vähenes oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuste arv. Seetõttu väheneb kehtiva seaduse järgi oluliselt ka volikogude esindajate arv valimiskogus. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Presidendi valimistel valimiskogus esindajate arvu määramise reeglistikku selliselt, et säiliks senine, enne 2017. aasta haldusterritoriaalset reformi kehtinud vahekord Riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahel.
Resolution· OE338avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 February 2021
Eelnõu näeb ette lõpetada rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni tegevus ja tegeleda vastavate sisuteemadega edasi nii Riigikogus, eeskätt sotsiaalkomisjonis ning sotsiaalministeeriumis, kui ka sise-, kultuuri ja välisministeeriumis. Seletuskirjas märgitakse, et Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon dubleerib Riigikogu sotsiaal- ja kultuurikomisjoni ning sotsiaal-, sise-, haridus- ja välisministeeriumide tööd. Seetõttu pole probleemkomisjoni olemasolu vajalik, mõistlik ega ka majanduslikult otstarbekas, kuna komisjoni töö nõuab lisaks märkimisväärseid lisakulutusi riigieelarvest. Olukorras, kus riigi eesmärgiks on avaliku sektori kulutuste kärpimine, on Riigikogu poolt kokkuhoiukohtade leidmine vajalik eeskuju. 2021. aasta jaanuaris kaotati ka rahvastikuministri koht ja ametnikud viidi üle ministeeriumidesse, kus vastavate poliitikatega varasemalt tegeleti.
Law· SE323avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 February 2021
Eelnõu sätestab huvide deklaratsiooni esitamise kohustus ministri poliitilistele nõunikele ning piiratakse julgeolekuasutuse juhi huvide deklaratsiooni avalikustamist.
Seaduse täiendamisel tuginetakse avaliku teenistuse seaduse § 7 lõikele 6, mis määratleb ministrite poliitiliste nõunike mõiste ning mis eristab samuti ministrite nõunikke, kes täidavad abistavaid ja nõustavaid ülesandeid. Huvide deklaratsiooni esitajate ringi laiendamise kohustus tuleneb Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaselt ühenduselt GRECO. Selle eesmärk on hõlmata huvide deklaratsiooni esindajate hulka ka ministrite nn poliitilised nõunikud ehk need nõunikud, kes avaliku teenistuse seaduse § 7 lg 6 alusel täidavad peaministri või ministri juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste lõppemiseni ning kellega sõlmitakse tähtajaline tööleping.
Bill· SE321i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 27 January 2021
Eelnõu eesmärk on tõsta demokraatliku poliitika usaldusväärsust, suurendades kontrolli erakondade rahastamise läbipaistvuse üle. Selleks täpsustab eelnõu ERJK õigusi ning muudab selgemaks rikkumiste eest rakendatavad sanktsioonid. Täiendavate ülesannete täitmiseks nähakse ette ka ERJK eelarve suurendamist.
Question· Other question2-6/16asked
Estonia · Riigikogu · 9 November 2020
Question· Interpellation43asked
Estonia · Riigikogu · 12 October 2020
Question· Other question2-6/13asked
Estonia · Riigikogu · 23 September 2020
Question· Interpellation40asked
Estonia · Riigikogu · 14 September 2020
Showing the 24 most recent records of 72. Browse the full list