Records
Law· SE756avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 12 November 2025
Seaduse täiendamise eesmärk on veeteetasude langetamise abil toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate. Eelnõuga sätestatakse, et 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. detsembrini vähendatakse Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevate laevade eest makstavat veeteetasu 15 protsendi võrra.
Law· SE526avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 21 October 2024
Eelnõuga vähendatakse järgmiseks aastaks kõikide Eesti sadamatesse sisenevate laevade makstavat veeteetasu 14 protsendi võrra.
Tänavu kehtib veeteetasu soodustus 15 protsenti. Eelnõuga vähendatakse 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 31. detsembrini kõikidel Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatel laevadel tasumisele kuuluvat veeteetasu 14 protsendi võrra.
Eelnõu seletuskirja kohaselt pole merendus- ja logistikasektor tervikuna täielikult taastunud COVID-19 pandeemia mõjudest, mis põhjustas alates 2020. aasta algusest märkimisväärse reisijate- ja kaubavahetuse languse veeteedel ning Eesti sadamates. Lisaks vähenesid Eesti meretranspordi ja sadamate kaubamahud märkimisväärselt 2023. aastal, eelkõige seoses Ukraina sõja ja sellest tulenevalt ELi kehtestatud sanktsioonidega Venemaalt pärit kauba veole. Ka 2024. aastal on kaubamahtude vähenemine jätkunud.
Law· SE740avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 10 November 2022
Eelnõu näeb ette valla või linna ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele võimaluse osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga kuni 30. aprillini 2026.
Eelnevalt on kehtestatud universaalteenuse regulatsioon kodutarbijatele ning mikro- ja väikeettevõtetele, füüsilistele isikutele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele ning isikutele, kes vahendavad elektrienergiat universaalteenuse tarbijale.
Universaalteenuse raames elektrienergia müümiseks kohustatakse üle 150 MW võimsusega tootmisseadet omava isikuga ühes kontsernis olevat müüjat või Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas üle 50% turuosa omavat elektrimüüjat müüma toodetud elektrit universaalteenuse korras kodutarbijatele ja äritarbijatele. Kehtiva seaduse alusel on suurimat turuosa omaval Eesti Energia AS-l kohustus ja teistel elektrimüüjatel valikuvõimalus müüa universaalteenust.
Law· SE729avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 24 October 2022
Eelnõuga muudetakse seaduse sätet, millega antakse omanikule, kelle kinnisasja soovitakse avalike huvides võõrandada, võimaluse saada seadusega ettenähtud piirides hüvitist lisaks võõrandamisega seonduvate asjaajamiskuludele ka tema poolt tellitud võrdleva hindamisaruande koostamise eest.
Law· SE696avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 29 September 2022
Muudatuste eesmärgiks on kiirendada taastuvenergiale üleminekut, luues taastuvenergia edendamist soodustavad eeldused.
Eelnõu sätestab võrguettevõtjatele võimaluse osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana ning vähendada survet liitumiskulude suurenemisele. Samuti täpsustakse eelnõus tuuleenergeetika kohaliku kasu instrumenti puudutavaid sätteid ning täiendatakse maapõueseaduses kehtivat maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamise regulatsiooni taastuvenergiaehitise ja seotud taristu maardlatele tähtajalise ehitamise võimalusega.
Law· SE680avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 22 September 2022
Eelnõuga kehtestatakse mikro- ja väikeettevõtetele võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga. See võimalus laieneb ka kuni üks gigavatt-tunni ulatuses energiat tarbivatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele ning mittetulundusühingutele. Regulatsioon kehtib 2023. aasta lõpuni.
Law· SE621avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 30 April 2018
Eelnõu täpsustab seaduse mõningaid sätteid Euroopa Liidu õigusest tulenevalt. Samuti täiendab vedaja ja veokorraldusjuhi hea maine nõuete loetelu täiendava väärteokoosseisuga.
Muudatustega lisatakse tulenevalt nõukogu direktiivist nõue, milles käsitletakse ELis liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite (auto ja selle haagis) tehnokontrolli ja -ülevaatust, et ettevõtja peab tagama auto ja selle haagise õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Nimetatud kohustusi peab lisaks veoseveole täitma ka tasulisel sõitjateveol.
Kehtiva seaduse hea maine regulatsiooni täiendatakse viitega liiklusseaduse väärteokoosseisule, mis reguleerib sõidumeeriku või juhikaardi tahtlikku rikkumist.
Law· SE480avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 7 June 2017
Eelnõu laiendab tänast töötlemata ümarpuidu eriveole kehtestatud regulatsiooni teistele veoliikidele. Eelnõu kohaselt võib jagatava kauba erivedu teostada vastava määruse kehtestatud tingimustel, kui erivedu teostatakse Euro 5 või vähem saastatavasse euro heitgaasiklassi kuuluva vedukiga, autorongiga. Kusjuures autorongi koosseisus olevate sõidukite kõik teljed, välja arvatud juhttelg, on varustatud paarisratastega ning autorongi tegelik mass ei ületa seejuures kuueteljelisel autorongil 48 tonni ning seitsmeteljelisel või rohkemateljelisel 52 tonni. Erivedu toimub tee omaniku määratud teevõrgul, samuti võib tee omanik määrata eriveole täiendavad tingimused.
Seletuskirjas märgitakse, et muudatusel on positiivne mõju maanteetranspordi sektorile, sest võimaldab suurendada vedude efektiivsust ja vastava majandusharu konkurentsivõimet.
Law· SE450avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 4 May 2017
Majanduskomisjon algatas uuesti riigihangete seaduse eelnõu, mis oli Riigikogu menetluses eelnõuna (204 SE), kuid langes 3. mail lõpphääletusel menetlusest välja seoses nõutava toetuse puudumisega. Vajalik oli vähemalt 51 poolthäält.
Eelnõu suurendab riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendab hankemenetluse kulusid ning võtab üle kolm Euroopa Liidu direktiivi. Eelnõu näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob eelnõu eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks.
Eelnõu näeb ette uut hankemenetluse liiki – innovatsioonipartnerlust, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised (10 protsenti asjade ja teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid.
Law· SE411avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 23 March 2017
Eelnõu võimaldab planeerimisalase tegevuse korraldajal ehk kohaliku omavalitsuse üksusel, Rahandusministeeriumil või muul valitsusasutusel sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise tellimise ja mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude katmiseks.
Planeeringu koostamise korraldaja võib sõlmida planeeringu koostamise tellimiseks, samuti mõjude hindamise kulude katmiseks huvitatud isikuga lepingu ehitusprojekti koostamise aluseks olevate planeeringute, riigi eriplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu osas. Planeeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga leppida kokku, et korraldaja viib läbi kõik planeeringu koostamiseks vajalikud toimingud – hangete läbiviimine, planeerimismenetlus, avalikustamine ja kooskõlastamine –, kuid huvitatud isik tasub planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega seotud kulud. Muudatused võimaldavad viia ellu arendusprojekte olenemata planeerimisalase tegevuse korraldaja rahalistest vahenditest. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Law· SE398avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 March 2017
Raudteeseaduse muutmine on tingitud vajadusest täpsustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi "Ühenduse raudteesüsteemis vedurite ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta" ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, ülevõtvaid sätteid. Sätete mittekohesele ülevõtmisele on juhtinud tähelepanu Euroopa Komisjon. Olemuslikult on muudatused erilise mõjuta ega eelda senise käitumise muutmist. Ühistranspordiseaduses rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavat määrust, mis käsitleb bussisõitjate õigusi.
Law· SE247avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 17 May 2016
Eelnõu kehtestab regulatsiooni akrediteerimise ja mõõtja erialase pädevuse hindamise eest võetavate tasude osas. Teenuse eest võetavate tasudega finantseeritakse teenuse osutaja olemasolu ja toimimist. Muudatustes sisaldub regulatsioon akrediteerimisasutuse teenuste tasude struktuuri ja mõningate tasudega seonduvate oluliste tüüptingimuste kohta.
Seadusega kõrvaldatakse õiguslik puudus, sest kohustusliku akrediteerimise eest võetavad tasud oli seaduse asemel sätestanud seda teenust osutav eraõiguslik isik. Teadupärast on tegemist avalik-õigusliku teenuse ja tasuga, st selle tasu kehtestamine peab olema ära sätestatud kas seaduses või antud volitusnorm. Akrediteerimise tasumäärade ja ka tasustruktuuri puhul on arvestatud hetkel SA Eesti Akrediteerimiskeskuse 2014. aastast rakendatud hinnakirjaga. Aastatasud võivad edaspidi muutuma hakata sõltuvalt klientide arvu ja SA Eesti Akrediteerimiskeskus üldkulude muutumise tõttu
Law· SE239avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 12 May 2016
Eelnõu näeb ette luua arenguseire läbiviimiseks Riigikogu Kantselei juurde Arenguseire Keskus. Eelnõu eesmärk on tagada Eesti pikaajaliste arengute mõistmiseks, võimalike ohtude ja võimaluste tuvastamiseks ning tegevusvariantide hindamiseks vajalike analüüside, uuringute ja muude tegevuste läbiviimine teaduslikult põhjendatud ja kvaliteetsel tasemel. Eelnõu käsitleb ka Eesti Arengufondi (EAF) investeerimistegevuse ümberkorraldamist. Tulenevalt sellest sisaldab eelnõu vajalikke muudatusi Eesti Arengufondi seaduses ning ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses (ETS). Täpsemalt puudutab see EAFi likvideerimist, EAF seaduse kehtetuks tunnistamist ning säilivate ülesannete sisu ja rakendamise kirjeldust uutes struktuurides.
Law· SE238avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 May 2016
Eelnõuga muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-i 16 ja sätestatakse projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ja omanikujärelevalve tegevusalal kutsepõhise ülemineku tähtajaks 1. jaanuar 2018.
Kehtiva seaduse kohaselt ei saa ilma omandamata kutseta pädevust tõendada alates tänavu 1. juulist eespoolnimetatud tegevusaladel. Kutsepõhisele tegutsemisele üleminekuks ette nähtud üleminekuperioodide pikkuste kehtestamisel lähtuti kutse andjate võimekusest tagada kvaliteetne kutsete menetlemine, et vältida kiirustamisest tingitud ebakvaliteetset tööd. Samuti on lähtutud sellest, et üleminekuperioodi pikkus oleks piisav ka valdkonnas tegutsevatele isikutele vajaliku kutse saamiseks. Üleminekuperiood nimetatud küsimuses lõpeb ehitamise tegevusalal 30. juunil 2018.
Resolution· OE109avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 14 October 2015
Eelnõu näeb ette Jevgeni Ossinovski tagasikutsumise nõukogust ja Urve Palo nimetamise uueks nõukogu liikmeks.
Resolution· OE46avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 1 June 2015
Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Maris Lauri ja Jevgeni Ossinovski ning avalikkuse ja üldsuse esindajad Sven Papp ja Mart Einasto. Seadusest tulenevalt nimetab Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul viis nõukogu liiget tähtajaga kuni neli aastat. Kaks liiget on Riigikogu liikmed ning kolm ettevõtluse ja üldsuse esindajad. Ettevõtluse esindajana jätkab Arengufondi nõukogu esimees Ville Jehe, kelle volitused kehtivad 2017. aasta 13. maini. Arengufondi nõukogu on kokku üheksaliikmeline. Kaks nõukogu liiget nimetab ka rektorite nõukogu avalik-õiguslike ülikoolide nõukogude liikmete hulgast, kelleks on hetkel Andres Keevallik ja Volli Kalm. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Law· SE812avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 2 December 2014
Resolution· OE695avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 17 June 2014
Law· SE687avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 June 2014
Resolution· OE510avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 October 2013
Resolution· OE420avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 April 2013
Resolution· OE338avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 12 December 2012
Law· SE243avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 June 2012