Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

other · Estonia

Merry Aart

Members

  • No memberships ingested for this organization yet.

Records

Bill· SE726tagasi lykatud

Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooni denonsseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 18 October 2022

Riigikogu ratifitseeris jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooni 2004. aasta märtsis, paar nädalat enne Eesti vastuvõtmist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks. Ottawa konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 2004. aasta 1. novembril. Seletuskirjas märgitakse, et 20. sajandi teise poole sõjalistes konfliktides olid jalaväemiinid paljuski nõrgema osapoole võitlusvahendiks, kes ei saanud endale suuremat tulejõudu ehk pommituslennuväge, lahingukoptereid ning suurtükiväge lubada. Uues olukorras on Eesti sunnitud tegema kõik endast oleneva, et sõjalist riigikaitset tugevdada. Ka ei saa me endale lubada, et sõja korral võiksid teised, Ottawa konventsiooniga liitumisest hoidunud riigid Eesti territooriumil jalaväemiine kasutada, meie ise aga ei tohiks. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooni nõuetest kinnipidamine enam Eesti rahvuslikes huvides. See nõrgendab meie kaitsevõimet. Seoses Ottawa konventsiooni denonsseerimisega võib Eesti võtta endale ühepoolse kohustuse hoiduda jalaväemiinide müümisest või muul viisil teistele riikidele riikidele edasiandmisest ning deklareerida, et ei kasuta jalaväemiine väljaspool oma territooriumi.

Bill· SE719tagasi lykatud

Kohtute seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 17 October 2022

Eelnõuga nähakse kohtute seaduses ette riigikaitsega seotud kohtuasju arutava ning Põhiseaduses lubatud erikohtu – Riigikaitsekohtu -moodustamine ja selle tegevuse põhilised riigiõiguslikud alused. Eelnõuga pakutakse konkreetne lahendus, kuidas tagada riigis kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal nende spetsiifiliste kohtumõistmise funktsioonide täitmine, mis on traditsiooniliselt olnud sõjakohtute ülesandeks.

Bill· AE717avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest"

Estonia · Riigikogu · 11 October 2022

Avalduses on kirjas: „Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust. Tuumarelvaga ähvardav Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Tuletades meelde käesoleva aasta 23. veebruaril vastuvõetud Riigikogu avaldust, on agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu. Arvestades käesoleva aasta 21. aprillil vastuvõetud Riigikogu avaldust, milles Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu tunnistati rahvusvaheliseks kuriteoks ning tsiviilelanike vastu suunatud massilised julmused genotsiidiks Ukraina rahva vastu, toetab Riigikogu toimepandud sõja- ja genotsiidikuritegude väljaselgitamist ja uurimist ning nende sooritajate vastutusele võtmist.“

Bill· AE526tagasi lykatud

Riigikogu avaldus "Eesti rahvuslike huvide kohta kliimapaketi "Eesmärk 55" läbirääkimistel"

Estonia · Riigikogu · 26 January 2022

Eesmärk 55 kliimapakett omab laiaulatuslikku mõju Eesti ettevõtluse konkurentsivõimele, tarbijatele, koduomanikele ning töötajatele. Seetõttu on tähtis, et oleks olemas selgus selle paketi tegelike mõjude kohta. Arvestades paketi määratult suurt mõju, on oluline, et just Riigikogu avalduse tasemel antakse poliitiline käsitlus, millistest põhimõtetest lähtudes Eesti Vabariik läbirääkimistel oma positsioone nimetatud ettepaneku suhtes käsitleb. Valitsuse positsioonidele mandaadi andmine ELi asjade komisjoni tasemel pole piisav. Avalduse eelnõus on Eesti rahvuslike huvide osas rõhutatud vajadust mõjuanalüüsi järele ning pandud ette esialgsed positsioonid, mis algatajate meelest toetavad meie rahvuslikke huvisid selle küsimuse käsitlemisel.

Bill· AE501avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus "Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks"

Estonia · Riigikogu · 15 December 2021

Riigikogu avalduses kutsutakse kõiki riike üles tingimusteta toetama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Ühtlasi rõhutatakse, et Ukraina liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides on Ukraina ja nende organisatsioonide otsus ning kolmandatel riikidel puudub nendes küsimustes sõnaõigus.

Bill· SE462i lugemine lopetatud

Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks

Estonia · Riigikogu · 29 September 2021

Eelnõu näeb ette seadustada Vabariigi Presidendi otsevalimine. Seletuskirjas rõhutatakse, et Vabariigi Presidendi valimine otse rahva poolt vastab ühiskonna ootustele ning annab rahvale täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel, lähendades sellega rahvast riigile.

Bill· AE391tagasi lykatud

Riigikogu avaldus "Venemaa põlisrahvaste toetuseks"

Estonia · Riigikogu · 12 May 2021

Riigikogu avalduse eesmärgiks on juhtida tähelepanu aastakümneid kestnud venestamispoliitikale paljude Venemaa põlisrahvaste suhtes, mis on viimastel aastatel eriti hoogustunud. Avalduses mõistetakse hukka Venemaa Föderatsiooni võimude poolt ellu viidav venestamispoliitika. Riigikogu avaldusega soovitakse toetada kõigi rahvaste kustumatut enesemääramise õigust. Ühtlasi rõhutatakse vajadust toetada Venemaa põlisrahvaste säilimist ning tutvustada nende ajalugu, kultuuri ja olukorda kogu maailmas.

Bill· AE140avaldatud riigiteatajas

Riigikogu avaldus "Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest"

Estonia · Riigikogu · 30 January 2020

Riigikogu avaldus on ajendatud Venemaa Föderatsiooni võimude provokatiivsetest sõnavõttudest seoses Teise maailmasõja puhkemisega, ajalooliste faktide võltsimisest oma suurriikliku ideoloogia huvides ja selleks korraldatud agressiivsetest meediakampaaniatest. Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide õigustamisega loob Venemaa Föderatsioon endale pinnast agressiivse välispoliitika jätkamiseks naaberriikide ja kogu läänemaailma suunas. Riigikogu avalduses taunitakse Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu ning õigustada Teise maailmasõja eel kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingut ja selle salaprotokolle. Seejuures püütakse lääneriike näidata peamiste süüdlastena sõja puhkemises, eelkõige Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga kahe agressori vahel jaotatud Poolat. Riigikogu avaldus kutsub Vabariigi Valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist ja rõhutab vajadust lülitada Eesti koolide õppeprogrammidesse totalitaarsete režiimide kuritegusid ja demokraatiat ähvardanud ohte käsitlevad teemad. Avalduses meenutatakse 14. veebruaril 2012. aastal heaks kiidetud Riigikogu avaldust, milles mõisteti hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning isikud, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusvastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast.