Statement of the Riigikogu "In support of the Ukrainian people"
Estonia · Riigikogu · 15 February 2023
The world's political record
other · Estonia
Estonia · Riigikogu · 15 February 2023
Estonia · Riigikogu · 18 October 2022
The Riigikogu ratified the Ottawa Convention prohibiting the use, stockpiling, production and transfer of anti-personnel mines and requiring their destruction in March 2004, a few weeks before Estonia was accepted as a full member of the North Atlantic Treaty Organization. The Ottawa Convention entered into force for the Republic of Estonia on November 1, 2004. The explanatory note states that anti-personnel mines were used in many military conflicts of the second half of the 20th century as a fighting tool for the weaker party, which could not afford greater firepower, i.e. bomber air force, combat helicopters and artillery. In the new situation, Estonia is forced to do everything possible to strengthen the military national defense. We also cannot afford that in the event of a war, other countries that refrained from joining the Ottawa Convention could use anti-personnel mines on the territory of Estonia, while we ourselves should not. From the above circumstances as a result, compliance with the requirements of the Ottawa Convention, which prohibits the use, stockpiling, production and transfer of anti-personnel mines and requires their destruction, is no longer in Estonia's national interest. It weakens our defenses. In connection with the denunciation of the Ottawa Convention, Estonia can assume a unilateral obligation to refrain from selling or otherwise transferring anti-personnel mines to other countries and declare that it will not use anti-personnel mines outside its territory.
Estonia · Riigikogu · 17 October 2022
Eelnõuga nähakse kohtute seaduses ette riigikaitsega seotud kohtuasju arutava ning Põhiseaduses lubatud erikohtu – Riigikaitsekohtu -moodustamine ja selle tegevuse põhilised riigiõiguslikud alused. Eelnõuga pakutakse konkreetne lahendus, kuidas tagada riigis kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal nende spetsiifiliste kohtumõistmise funktsioonide täitmine, mis on traditsiooniliselt olnud sõjakohtute ülesandeks.
Estonia · Riigikogu · 11 October 2022
Avalduses on kirjas: „Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust. Tuumarelvaga ähvardav Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Tuletades meelde käesoleva aasta 23. veebruaril vastuvõetud Riigikogu avaldust, on agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu. Arvestades käesoleva aasta 21. aprillil vastuvõetud Riigikogu avaldust, milles Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu tunnistati rahvusvaheliseks kuriteoks ning tsiviilelanike vastu suunatud massilised julmused genotsiidiks Ukraina rahva vastu, toetab Riigikogu toimepandud sõja- ja genotsiidikuritegude väljaselgitamist ja uurimist ning nende sooritajate vastutusele võtmist.“
Estonia · Riigikogu · 22 September 2022
Estonia · Riigikogu · 13 April 2022
Estonia · Riigikogu · 28 February 2022
Estonia · Riigikogu · 23 February 2022
Estonia · Riigikogu · 26 January 2022
The Objective 55 climate package has a wide-ranging impact on the competitiveness of Estonian business, consumers, home owners and employees. It is therefore important that there is clarity about the real effects of this package. Considering the decidedly large impact of the package, it is important that it is at the level of the statement of the Riigikogu that the political approach is given, based on which principles the Republic of Estonia will consider its positions regarding the said proposal in the negotiations. Mandating government positions at EU affairs committee level is not enough. In the draft of the statement, the need for an impact analysis has been emphasized in terms of Estonian national interests, and preliminary positions have been put forward that, in the opinion of the initiators, support our national interests when dealing with this issue.
Estonia · Riigikogu · 15 December 2021
The statement of the Riigikogu calls on all countries to unconditionally support Ukraine's sovereignty and territorial integrity. It is also emphasized that Ukraine's membership in international organizations is a decision of Ukraine and these organizations, and third countries have no say in these matters.
Estonia · Riigikogu · 29 September 2021
The bill envisages legalizing the direct election of the President of the Republic. The explanatory letter emphasizes that electing the President of the Republic directly by the people meets society's expectations and gives the people an additional opportunity to participate in making important decisions for the country, thus bringing the people closer to the country.
Estonia · Riigikogu · 12 May 2021
The purpose of the statement of the Riigikogu is to draw attention to the decades-long Russification policy towards many indigenous peoples of Russia, which has particularly intensified in recent years. The statement condemns the Russification policy implemented by the authorities of the Russian Federation. The statement of the Riigikogu wishes to support the indelible right of self-determination of all peoples. The need to support the preservation of Russia's indigenous peoples and to introduce them is also emphasized their history, culture and situation around the world.
Estonia · Riigikogu · 10 February 2021
Riigikogu rõhutab avalduses, et Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on seatud kaitsma liikmesriikide huvisid rahvusvahelistes suhetes, lähtudes meie ühistest demokraatlikest väärtustest. Riigikogu on veendunud, et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet. Riigikogu toonitab, et suhetes Venemaaga on rasketest teemadest rääkides eriti oluline säilitada selgus ja põhimõttekindlus ning Euroopa Liidu institutsioonid peavad tegema tõsiseid järeldusi hiljutisest Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Moskva visiidist, mis ei vastanud neile nõuetele. Riigikogu kutsub üles Euroopa Liidu liikmesriike ajakohastama Venemaa-suunalist poliitikat, võttes arvesse viimaste aastate autoritaarsed arengud Venemaal ja tema agressiivsed välispoliitilised suundumused. Riigikogu on arvamusel, et Venemaa-poliitika kujundamisel peab Euroopa Liit tegema tihedat koostööd Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja teiste demokraatliku läänemaailma riikidega. Riigikogu on arvamusel, et Venemaaga peetava sisulise ja üksteisest lugupidava dialoogi eelduseks on rahvusvaheliselt võetud kohustuste täitmine Venemaa poolt ja naaberriikide territoriaalset terviklikkust lõhkuvast agressiivsest välispoliitikast loobumine. Riigikogu tuletab meelde Venemaa poolt 1996. aastal Euroopa Nõukogu liikmeks astumisel võetud kohustusi, sealhulgas kohustust kaitsta demokraatiat ja õigusriiki, täita Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning tagada oma kodanikele inimõigused ning meediavabadus. Riigikogu mõistab hukka Venemaa jõustruktuuride vägivalla oma kodanike suhtes, kes on avaldanud meelt korruptsiooni vastu ja nõudnud põhiseaduslike kodanikuvabaduste tagamist. Riigikogu nõuab Venemaa linnades toimunud rahumeelsetel meeleavaldustel vahistatud või oma meelsuse avaldamise eest kinnipeetute, sealhulgas Aleksei Navalnõi ja teiste poliitvangide vabastamist. Riigikogu kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles rahvusvahelisel tasemel karmistama sanktsioone eesmärgiga avaldada reaalset mõju Venemaale rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamiseks. Riigikogu kutsub avalduses üles Euroopa Liidu liikmesriike toetama ja kaitsma kodanikuühiskonda Venemaal.
Estonia · Riigikogu · 27 January 2021
Estonia · Riigikogu · 24 August 2020
Estonia · Riigikogu · 30 January 2020
Riigikogu avaldus on ajendatud Venemaa Föderatsiooni võimude provokatiivsetest sõnavõttudest seoses Teise maailmasõja puhkemisega, ajalooliste faktide võltsimisest oma suurriikliku ideoloogia huvides ja selleks korraldatud agressiivsetest meediakampaaniatest. Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide õigustamisega loob Venemaa Föderatsioon endale pinnast agressiivse välispoliitika jätkamiseks naaberriikide ja kogu läänemaailma suunas. Riigikogu avalduses taunitakse Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu ning õigustada Teise maailmasõja eel kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingut ja selle salaprotokolle. Seejuures püütakse lääneriike näidata peamiste süüdlastena sõja puhkemises, eelkõige Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga kahe agressori vahel jaotatud Poolat. Riigikogu avaldus kutsub Vabariigi Valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist ja rõhutab vajadust lülitada Eesti koolide õppeprogrammidesse totalitaarsete režiimide kuritegusid ja demokraatiat ähvardanud ohte käsitlevad teemad. Avalduses meenutatakse 14. veebruaril 2012. aastal heaks kiidetud Riigikogu avaldust, milles mõisteti hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning isikud, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusvastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast.