Urmas Reinsalu

Riigikogu avaldus „Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamisest ning heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformimise vajadusest"

Estonia · Riigikogu · 23 March 2026

Avaldusega teeb Riigikogu Euroopa Komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ettepaneku algatada heitkogustega kauplemise süsteemi põhjalik reform, sealhulgas kaaluda senisest prognoositavama ja mõõdukama CO₂ hinnastamise mudeli kujundamist ning hinnata ETS 2 süsteemi otstarbekust ja mõju. Eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika toetaks tasakaalustatult nii keskkonnaeesmärkide saavutamist kui ka Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, energiajulgeolekut ja inimeste toimetulekut.

Riigikogu avaldus „Iraani rahva toetuseks"

Estonia · Riigikogu · 20 January 2026

Riigikogu otsus „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks“

Estonia · Riigikogu · 12 January 2026

Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks. Komisjon moodustatakse fraktsioonide võrdse esindatuse printsiibist lähtudes selliselt, et iga fraktsioon määrab sinna ühe esindaja. Komisjoni ülesandeks on selgitada välja ja anda hinnang, kas Elmar Vaherile, Eerik Heldnale ja Aivar Alaverele süüdistuse esitamine ja selle kaitsmine läbi kolme kohtuastme oli õiglane ning kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.

Riigikogu avaldus „Tiibeti laste kaitseks"

Estonia · Riigikogu · 19 November 2025

Avalduses mõistetakse hukka Hiina assimilatsioonipoliitika ja Tiibeti internaatkoolisüsteemi, mille eesmärk on kaotada tiibetlaste ja teiste vähemuste, näiteks uiguuride erinevad keelelised, kultuurilised ja usulised traditsioonid, nõutakse Tiibetis lastele kehtestatud internaatkoolisüsteemi ja perekondade lahutamise tava viivitamatut kaotamist, nagu rõhutasid ÜRO eksperdid 2023. aasta veebruaris ja kutsutakse lisaks Hiina ametivõime üles lubama luua Tiibeti erakoole. Avaldus kutsub riike ja Euroopa Liidu komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles nõudma, et Hiina valitsus väljastaks Euroopa diplomaatidele viisad, et külastada internaatkoole kogu Tiibetis ning lubaks sõltumatutel ajakirjanikel ja rahvusvahelistel vaatlejatel piirkonda siseneda.

Riigikogu avaldus „Gruusia rahva toetuseks"

Estonia · Riigikogu · 14 January 2025

Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 21 October 2024

Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute üldine hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel. Praeguse seaduse järgi võivad kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas. Seletuskirjas märgitakse, et Eesti on seni olnud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste küsimuses äärmiselt liberaalne ja võimaldanud hääleõigust ka kolmandate riikide kodanikele ning kodakondsuseta isikutele, sõltumata sellest, kas Eesti kodanikud saavad neis riikides hääletada. Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja kontekstis on selline olukord Eestile julgeolekuohuks.

Riigikogu avaldus „Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2024

Riigikogu avaldus „Demokraatia kriisist Gruusias"

Estonia · Riigikogu · 29 May 2024

Eelnõuga mõistetakse hukka Gruusia valitsuse ja võimuerakonna läbi viidud demokraatiavastased sammud, mis Gruusia rahva selge enamuse tahte vastaselt seavad kahtluse alla Gruusia euroatlantilise kursi. Saadikud osutavad eelnõus, et vaatamata laialdastele protestidele, Euroopa Liidu ja Gruusia liitlaste üleskutsetele ja Gruusia presidendi vetole võttis Gruusia parlament 28. mail valitsuspartei Gruusia Unistus häältega vastu välismõju läbipaistvuse seaduse, mis on ajendatud Venemaa Föderatsiooni niinimetatud välisagentide seadusest, mida Putini režiim kasutab kodanikuühiskonna, ajakirjanduse ja poliitilise opositsiooni represseerimiseks. Seletuskirja kohaselt on EL, Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon ja Gruusia kodanikuühiskond kuulutanud seaduse Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ning ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga vastuolus olevaks, kuna rikub õigusriigi, seaduslikkuse ja proportsionaalsuse, samuti diskrimineerimise keelu põhimõtteid. Eelnõu kohaselt mõistab Riigikogu hukka Gruusia valitsuse ja parlamendienamuse tegevuse välismõju läbipaistvuse seaduse vastuvõtmisel ja ELiga kokkulepitu hülgamise ning kutsub Gruusia parlamenti ja valitsust välismõju läbipaistvuse seaduse viivitamatult tühistama. Samuti kutsub Riigikogu eelnõu kohaselt Gruusia valitsust üles loobuma vägivallast meeleavaldajate, kodanikuühiskonna ja opositsioonipoliitikute vastu, läbi viima seaduslikku uurimist rahulike protestijate kallal vägivalda tarvitanud ametivõimude ja isikute suhtes, kinni pidama lubadusest edendada õigusriiklust ja kaitsta inimõigusi ning ellu viima reforme, mida nõuab Gruusia kodanike valdav enamus ja mis on ELiga liitumise eeltingimuseks.

Riigikogu avaldus „Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks"

Estonia · Riigikogu · 17 April 2024

Riigikogu avaldus „Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eest vastutusele võtmisest"

Estonia · Riigikogu · 5 June 2023

Riigikogu avalduses nõutakse Ukraina vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja pidajate isiklikule vastutusele võtmist ning rõhutatakse, et Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu, kui kõige jõhkram agressiooniakt Euroopas teisest maailmasõjast saadik, nõuab adekvaatset õiguslikku reaktsiooni. Riigikogu avalduses kutsutakse üles tõstatama rahvusvahelise eritribunali loomise küsimus kõigil kahepoolsetel kohtumistel teiste riikide valitsustega, kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Eesti Vabariik on liige, ja kõigil rahvusvahelistel foorumitel, kus Eesti Vabariik osaleb ning tugevdama koostööd Ukraina valitsusega agressioonikuriteo uurimisel ja kurjategijate kohtu alla toomisel.

Riigikogu avaldus „Ukraina NATO-liikmesuse toetuseks"

Estonia · Riigikogu · 9 May 2023

Perehüvitiste seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 May 2022

Eelnõu näeb ette tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni, eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi on lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus. Eelnõuga tõstetakse kolme kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus, varasema 300 euro asemel ning seitsme ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni, varasema 400 euro asemel. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene. Eelnõuga muudetakse lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi, mille kohaselt hakkab lasterikka pere toetus vähenema pere kolme kõige noorema alaealise lapse täisealiseks saamisel. Senise süsteemi asemel, kus lasterikka pere toetus kadus esimese lapse täisealiseks saamisel, hakatakse lasterikka pere toetust maksma täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm või enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt 1/3 võrra.

Riigikogu avaldus „Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas"

Estonia · Riigikogu · 13 April 2022

Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumine Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide, USA Kongressi ja teiste riikide parlamentide poole, kes on kehtestanud sanktsioone Venemaa Föderatsioonile Ukraina-vastase sõja eest

Estonia · Riigikogu · 28 February 2022

Riigikogu avaldus "Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu"

Estonia · Riigikogu · 23 February 2022

Riigikogu avaldus "Eesti rahvuslike huvide kohta kliimapaketi "Eesmärk 55" läbirääkimistel"

Estonia · Riigikogu · 26 January 2022

Eesmärk 55 kliimapakett omab laiaulatuslikku mõju Eesti ettevõtluse konkurentsivõimele, tarbijatele, koduomanikele ning töötajatele. Seetõttu on tähtis, et oleks olemas selgus selle paketi tegelike mõjude kohta. Arvestades paketi määratult suurt mõju, on oluline, et just Riigikogu avalduse tasemel antakse poliitiline käsitlus, millistest põhimõtetest lähtudes Eesti Vabariik läbirääkimistel oma positsioone nimetatud ettepaneku suhtes käsitleb. Valitsuse positsioonidele mandaadi andmine ELi asjade komisjoni tasemel pole piisav. Avalduse eelnõus on Eesti rahvuslike huvide osas rõhutatud vajadust mõjuanalüüsi järele ning pandud ette esialgsed positsioonid, mis algatajate meelest toetavad meie rahvuslikke huvisid selle küsimuse käsitlemisel.

Riigikogu avaldus "Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks"

Estonia · Riigikogu · 15 December 2021

Riigikogu avalduses kutsutakse kõiki riike üles tingimusteta toetama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Ühtlasi rõhutatakse, et Ukraina liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides on Ukraina ja nende organisatsioonide otsus ning kolmandatel riikidel puudub nendes küsimustes sõnaõigus.

Riigikogu avaldus "Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal"

Estonia · Riigikogu · 10 February 2021

Riigikogu rõhutab avalduses, et Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on seatud kaitsma liikmesriikide huvisid rahvusvahelistes suhetes, lähtudes meie ühistest demokraatlikest väärtustest. Riigikogu on veendunud, et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet. Riigikogu toonitab, et suhetes Venemaaga on rasketest teemadest rääkides eriti oluline säilitada selgus ja põhimõttekindlus ning Euroopa Liidu institutsioonid peavad tegema tõsiseid järeldusi hiljutisest Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Moskva visiidist, mis ei vastanud neile nõuetele. Riigikogu kutsub üles Euroopa Liidu liikmesriike ajakohastama Venemaa-suunalist poliitikat, võttes arvesse viimaste aastate autoritaarsed arengud Venemaal ja tema agressiivsed välispoliitilised suundumused. Riigikogu on arvamusel, et Venemaa-poliitika kujundamisel peab Euroopa Liit tegema tihedat koostööd Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja teiste demokraatliku läänemaailma riikidega. Riigikogu on arvamusel, et Venemaaga peetava sisulise ja üksteisest lugupidava dialoogi eelduseks on rahvusvaheliselt võetud kohustuste täitmine Venemaa poolt ja naaberriikide territoriaalset terviklikkust lõhkuvast agressiivsest välispoliitikast loobumine. Riigikogu tuletab meelde Venemaa poolt 1996. aastal Euroopa Nõukogu liikmeks astumisel võetud kohustusi, sealhulgas kohustust kaitsta demokraatiat ja õigusriiki, täita Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning tagada oma kodanikele inimõigused ning meediavabadus. Riigikogu mõistab hukka Venemaa jõustruktuuride vägivalla oma kodanike suhtes, kes on avaldanud meelt korruptsiooni vastu ja nõudnud põhiseaduslike kodanikuvabaduste tagamist. Riigikogu nõuab Venemaa linnades toimunud rahumeelsetel meeleavaldustel vahistatud või oma meelsuse avaldamise eest kinnipeetute, sealhulgas Aleksei Navalnõi ja teiste poliitvangide vabastamist. Riigikogu kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles rahvusvahelisel tasemel karmistama sanktsioone eesmärgiga avaldada reaalset mõju Venemaale rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamiseks. Riigikogu kutsub avalduses üles Euroopa Liidu liikmesriike toetama ja kaitsma kodanikuühiskonda Venemaal.

Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumine Soome Vabariigi Eduskunta poole

Estonia · Riigikogu · 27 January 2021

Riigikogu avaldus "Tunnustuse avaldamine Eesti kodanikele"

Estonia · Riigikogu · 8 February 2012

Riigikogu avaldus „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks"

Estonia · Riigikogu · 16 September 2026

Avalduse eelnõus kinnitatakse Eesti vankumatut toetust Ukraina võidule Venemaa agressioonisõjas ning rõhutatakse, et Ukraina võit ja Venemaa strateegiline lüüasaamine on vältimatu eeldus püsiva õiglase rahu ja julgeoleku tagamiseks Euroopas. Eelnõu kohaselt kutsub Riigikogu liitlasi ja partnereid läheneva talve ja Venemaa süveneva õhuterrori tingimustes üles seadma prioriteediks õhutõrjesüsteemide ja -rakettide tarned Ukrainale ning toonitab, et võidu tagamiseks tuleb toetada Ukraina kaitsetööstusliku baasi tugevdamist ja riigi majandusliku suutlikkuse tagamist pikaajalise finantsabi kaudu. Eelnõuga kutsutakse riike üles tagama Ukrainale kriitilised varud saabuvaks talveks. Samuti toetatakse eelnõus majandusliku surve tugevdamist Venemaale ning peetakse vajalikuks sanktsioonide tõhusamat jõustamist ja nende rikkujate vastutusele võtmist. Riigikogu mõistab eelnõus hukka Venemaa toime pandava terrori, sealhulgas sabotaaži, küberrünnakud, süütamised, mõrvad ja muu vägivaldse tegevuse Euroopa riikides, ning kutsub liitlasi Venemaa riiklikule terrorile ühiselt vastu astuma. Riigikogu mõistab eelnõu kohaselt hukka ka Venemaa Riigiduuma „valimiste“ korraldamise ja läbiviimise 20. septembril ajutiselt okupeeritud aladel kui Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse jämeda rikkumise. Eelnõus rõhutab Riigikogu jätkuvat toetust Ukraina liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga, pidades samas tähtsaks Ukraina poliitilist ühtsust, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja vajalike reformide jätkamist. Samuti rõhutatakse korruptsioonivastase võitluse, demokraatlike institutsioonide tugevdamise ning opositsiooni õiguste ja poliitilise pluralismi austamise tähtsust. Riigikogu kutsub eelnõus lõpule viima rahvusvahelise agressioonikuriteo eritribunali ja agressiooni kompensatsioonimehhanismide loomise ning toonitab, et püsiv rahu Euroopas ei saa sündida agressiooni premeerimise ega mõjusfääride taastamise kaudu. „Õiglane ja kestev rahu eeldab Ukraina suveräänsuse säilitamist ja territoriaalse terviklikkuse taastamist ning usaldusväärseid julgeolekutagatisi, mis hoiavad ära Venemaa Föderatsiooni uue agressiooni,“ seisab eelnõus.