PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Deniss Boroditš

Estonia · Official source

Memberships

  • No membership rows ingested for this person yet.

Showing the 24 most recent votes of 3,104. Browse the full list

Law· SE535avaldatud riigiteatajas

Ülemaailmse Postiliidu 26. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 6 November 2017

Eelnõuga ratifitseeritavad UPU põhikiri ning üldeeskirjad ei oma olulist majanduslikku, sotsiaalset ega muud mõju. Põhikiri on UPU põhidokument, mis sisaldab UPU põhireegleid. Üldeeskirjad on UPU tööd korraldav dokument ja liikmesriikidele lisakohustusi sellega ei kaasne. Konventsioonis on põhjalikult reguleeritud kirisaadetiste ja postipakiteenustele kohalduvaid reegleid. Konventsioon sisaldab kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ja see on kõikidele liikmesriikidele siduv. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad (Eestis AS Eesti Post) täidavad konventsioonist tulenevaid kohustusi

Law· SE474avaldatud riigiteatajas

Law approving amendments to the Convention on International Carriage by Rail and its Annexes

Estonia · Riigikogu · 29 May 2017

The bill approves the 2015 amendments to the Convention on International Carriage by Rail (COTIF) and its annexes. The convention regulates international rail traffic, including uniform rules for the use of wagons and infrastructure, as well as goods and passenger transport. The changes are of a clarifying nature, contributing to a more flexible operation of the convention. For example, the budget period of the organization will be shortened from the previous 6 years for 3 years. In this regard, the calculation period of the membership fee will also be shortened, which allows for better planning of revenues and more accurate preparation of the budget. In recent years, the Estonian membership fee has been in the range of 5,648-8,940 Swiss francs per year.

Law· SE440avaldatud riigiteatajas

Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 May 2017

Eelnõuga tehakse muudatused, mis on vajalikud Euroopa ühtse patendikaitse valdkonna rakendamiseks. Ühtne patendikaitse süsteem annab taotlejatele klassikalise Euroopa patendi kõrval lisavõimaluse oma leiutise kaitsmiseks. Selline süsteem on odavam, kuna praegu peab taotleja tasuma summasid vastavalt sellele, mitmes riigis ta oma leiutisele kaitset taotleb. Loodav süsteem võimaldab ühe taotlusega saada oma leiutisele patendikaitse nii, et sellel on kõigis süsteemis osalevates liikmesriikides ühetaoline kaitse ja toime. Ühtse toimega Euroopa patendi loomise süsteemiga on praeguse seisuga seotud kõik EL liikmesriigid välja arvatud Hispaania ja Horvaatia. Selleks, et tagada uue patendiregulatsiooni tõrgeteta toimimine, on asutamisel ka ühtne patendikohus.

Law· SE441avaldatud riigiteatajas

Ühtset patendikohut käsitleva lepingu ning ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 May 2017

Eelnõuga ratifitseeritakse nii ühtne patendikohtu leping kui ka piirkondliku talituse kokkulepe, kuna tegemist on omavahel seotud lepingutega. Eesti kirjutas ühtse patendikohtu lepingule alla 19. veebruaril 2013 ja piirkondliku talituse kokkuleppele alla 4. märtsil 2014. Ühtse patendikohtu lepingu eesmärk on asutada Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidluste lahendamiseks ühtne patendikohus.

Question· Interpellation314asked

Koolivõrgu kohta

Estonia · Riigikogu · 15 February 2017

Law· SE284avaldatud riigiteatajas

Horvaatia Vabariigi Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise lepingu ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 September 2016

Leping kehtestab riigi Euroopa Majanduspiirkonnaga ühinemise tingimused. Euroopa Majanduspiirkond (EMP) ühendab Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riigid ühtsete põhireeglite järgi toimivaks siseturuks. Nende reeglitega tagatakse EMPs kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine avatud ja konkurentsile rajatud keskkonnas. EFTAsse kuuluvad tänasel päeval Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits. Šveits ei kuulu rahvahääletuse negatiivse tulemuse tõttu aga EMPsse ning Šveitsi ja ELi suhteid reguleerivad kahepoolsed lepingud. EMP lepingu alusel on EFTA riikidel võimalik osaleda Euroopa Liidu siseturul, samas säilitades sõltumatuse Euroopa Liidu ühisest põllumajandus- ja kalanduspoliitikast. EMP lepingu järgi kohaldatakse Islandile, Liechtensteinile ja Norrale kogu Euroopa Liidu õigustikku valdkondades, mida EMP lepingus käsitletakse. EMP lepingu osalised on praegu 27 ELi liikmesriiki ning Norra, Island ja Liechtenstein. Horvaatiast sai 1. juulil 2013 Euroopa Liidu 28. liikmesriik. EMP laienemislepingu sõlmimise vajadus tuleneb Horvaatia ühinemislepingust Euroopa Liiduga, mis kirjutati alla 9. detsembril 2012, ja EMP lepingu artiklist 128, mille kohaselt peab iga Euroopa riik, kellest saab Euroopa Liidu liige, taotlema lepinguosaliseks saamist. Eestis tuleb EMP laienemisleping ratifitseerida, kuna sellega muudetakse EMP lepingut, mis koos Eesti ühinemist EMPga käsitleva laienemislepinguga samuti Riigikogus ratifitseeriti.

Bill· SE204tagasi lykatud

Riigihangete seadus

Estonia · Riigikogu · 4 April 2016

Eelnõuga võetakse üle kolm Euroopa Liidu direktiivi. Need on klassikaline direktiiv, võrgustikudirektiiv ja kontsessioonidirektiiv, mis kaasajastavad ja muudavad paindlikumaks riigihangete korralduse ning ühtlasi vähendavad nii hankijate kui pakkujate aja- ja rahakulu. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid. Kohustuse korraldada e-hankeid 70% ulatuses registris alustatud hangetest on aastast 2017 ja 100% ulatuses aastast 2018. Lisandub uus hankemenetluse liik – innovatsioonipartnerlus, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Muudetakse riigihanke piirmäärasid, lihtsustatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigihangetele juurdepääsu ning oluliselt paindlikumaks muutuvad hankelepingu muutmise võimalused. Väikesemahulised (10% asjade ja teenuste või 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Ajakohastatakse väärtuspõhise hankimise regulatsiooni ning vähendatakse hankijate aruandluskohustust. Pakkumuste hindamine toimub ka edaspidi eelkõige hinna ja kvaliteedi alusel, kuid võimaldades kehtiva seadusega võrreldes paremini arvestada keskkonnahoidlikke, sotsiaalseid ja innovaatilisi aspekte. Innovaatiline lähenemine hindamiskriteeriumide juures on see, et võimalik on hankelepingu maksumus riigihanke alusdokumentides kindlaks määrata ning hinnata pakkumusi üksnes kvalitatiivsetest, keskkonnalastest või sotsiaalsetest kriteeriumidest lähtuvalt.

Showing the 24 most recent records of 90. Browse the full list