Eelnõu eesmärk on luua õiguslikud alused alates 2020. aastast arst-residentide tööjõukulu hüvitamiseks Eesti Haigekassa eelarvest. Eelnõu kohaselt rahastatakse residentuuri korraldamise, teoreetilise koolituse ja residentuuri baasasutuse korralduskulusid riigieelarvest. Arst-residendi tööjõukulud hüvitab edaspidi haigekassa. Seni on kõik residentuuri kulud rahastatud riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Põhimõttelise otsuse arst-residendi tööjõukulude hüvitamiseks alates 1. jaanuarist 2020. a haigekassa kaudu tegi Vabariigi Valitsus juba 21. septembri 2017. a istungil, kui vaadati üle haigekassa tulubaasi laiendamise võimalused. Valitsus otsustas etapiviisiliselt viia osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid haigekassasse, et vähendada rahastamise killustatust ja seeläbi suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust. Näiteks otsustati 2018. aastal anda riigieelarvest rahastatavatest teenustest haigekassale üle hambaravi toetuse, kiirabi osutamise, meremeeste ööpäevaringse eesti- ja ingliskeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni võimaluse tagamise, täiendava ravimihüvitise ja perearstide asendustasude rahastamise kohustus. Alates 2019. aastast otsustati Eesti Haigekassa kaudu rahastada HIVi ravimeid, immuunpreparaate, ravikindlustamata isikute vältimatut abi, tuberkuloosiravimeid ning antidoote. Asjakohased seadusemuudatused on Riigikogu ka vastu võtnud. Eelnõuga kavandatud muudatused jäid tookord tegemata, sest vajasid nii haigekassa kui tervishoiuteenuse osutajatega läbirääkimist. Kavandatud muudatused puudutavad eelkõige Eesti Haigekassat, kes hakkab Sotsiaalministeeriumi asemel hüvitama Tartu Ülikoolile arst-residentide tööjõukulu. 2020. aastal on selleks kavandatud 18 miljonit eurot. Samuti puudutab eelnõu Tartu Ülikooli, kellele lisandub Sotsiaalministeeriumi kõrval täiendav residentuuritellimust rahastav lepingupartner Eesti Haigekassa.

Question· Interpellation6asked

Psühhosotsiaalse kriisiabi kohta

Estonia · Riigikogu · 26 September 2019

Question· Interpellation3asked

Ministri ametitegevuse kohta

Estonia · Riigikogu · 12 September 2019

Question· Written question9asked

Pensionireformist

Estonia · Riigikogu · 30 August 2019

Question· Other question2-6/4asked

Umbusaldusavaldus peaminister Jüri Ratasele

Estonia · Riigikogu · 26 August 2019

Question· Other question2-6/3asked

Kirjalik nõue umbusaldusavalduse avaldamiseks siseminister Mart Helmele

Estonia · Riigikogu · 3 June 2019

Bill· SE775ii lugemine katkestatud

Tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 10 December 2018

Eelnõuga võetakse üle EL-i tubakadirektiivi kaks artiklit, mille alusel hakatakse 20. maist 2019 rakendama üle-Euroopalist tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi. Selle eesmärgiks on piirata salasigarettide levikut. Eelnõu kohaselt kehtestatakse tubakatoodete müügipakenditele jälgitavussüsteem, mis tähendab, et iga turustamisahelas osalev ettevõtja, alates tootjast kuni ettevõtjani enne esimest jaemüügiettevõtet, registreerib kõik tema valdusesse jõudnud pakendid ning kogu nende edasise teekonna. Registreerimine võimaldab kordumatu tunnuse abil tuvastada iga tubakatoote müügipakendi tegeliku veoteekonna ning teabe kõikide tubakatoodetega teostatud tehingute kohta. Jälgitavussüsteemist andmete saamiseks sõlmivad tubakatootjad ja importijad toodetega seotud andmete majutamiseks andmetalletuslepingud. Andmetele juurdepääs on oluline ja peab olema tagatud näiteks andmetest huvitatud asutusele (Eestis Maksu- ja Tolliamet) ning Euroopa Komisjonile. Tuvastamise- ja jälgimissüsteemi ühe osana võetakse tubakatoodete müügipakendil kasutusele ka tubakatoote autentsuse kontrollimist lihtsustav turvaelement. Eestis kasutusel olev maksumärk vastab EL-i õigusakti nõuetele, mistõttu on otsustatud võtta turvaelemendina kasutusele maksumärk, mis on ühtlasi tubakatoote tootjale ja importijale kõige mugavam lahendus. Juhtudel, kui tootele maksumärki ei paigaldata (duty-free kauplustes), tuleb tootele paigaldada tootja turvaelement. Selle töötab välja tubakatoote tootja või importija, arvestades seaduse ja EL-i õigusakti nõudeid. Eelnõu kohaselt kohaldatakse jälgitavussüsteemi, registreerimiskohustust ja turvaelemente käsitlevaid sätteid sigarettidele ja isevalmistatavate sigarettide tubakale alates 20. maist 2019 ning muudele tubakatoodetele, sigarettidele ja isevalmistatavate sigarettide tubakale alates 20. maist 2024. Sigaretid ja isevalmistatavate sigarettide tubakas, mis toodeti liidus või mida imporditi liitu enne 20. maid 2019 ja mida ei ole tarbijapakendi tasandil kordumatu tunnusega märgistatud, võivad jääda 20. maini 2020 vabasse ringlusesse.

Law· SE706avaldatud riigiteatajas

Ravimiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 27 September 2018

Eelnõuga muudetakse ravimite turvaelementide nõudeid, mis on vaja viia vastavusse Euroopa Komisjoni määrusega. Euroopa Komisjoni määruse rakendamisega võetakse kogu Euroopas kasutusele ravimite turvaelemendid ja luuakse süsteem, mis võimaldab edaspidi tuvastada ravimi ehtsust igas ravimite tarneahela etapis. Eelnõuga kohustatakse ravimitootjaid edaspidi retseptiravimi pakendile paigutama turvaelemendid. Hulgimüüjatele ja apteekritele lisandub kohustus kontrollida ravimite turvaelemente.

Law· SE663avaldatud riigiteatajas

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 13 June 2018

Eelnõu näeb ette suurendada puuetega laste sotsiaaltoetusi. Seda soovitakse tõsta määrani, mis vastaks lapse puudest tulenevatele tegelikele lisakulutustele, nagu on toodud ühe soovitusena välja ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportis. Eelnõu näeb ette tõsta keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetuse kahekordseks ning sügava puudega lapse toetuse kolmekordseks.

Bill· SE656i lugemine lopetatud

Ravimiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 7 June 2018

Eelnõu eesmärk on kaotada apteekide omandipiirang, mille kohaselt peab alates 2020. aasta 1. aprillist apteegi tegevusloa omaja enamusosalus kuuluma proviisorile, kes on vähemalt ühes endale kuuluvas apteegis juhatajaks. Ühtlasi soovitakse tunnistada kehtetuks keeld, mille kohaselt ei või üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks olla lisaks seni piiratud isikute ringile ka ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja.

Law· SE649avaldatud riigiteatajas

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 4 June 2018

Eelnõu näeb ette, et alates 1. jaanuarist 2019 on hoolekandeasutustes elavatel inimestel võimalus sama põhimõtte alusel saada abivahendeid soodustusega nagu nendel, kes elavad kodus.

Law· SE613avaldatud riigiteatajas

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 9 April 2018

Eelnõus käsitletakse pensioniea ja pensionivalemiga seotud muudatusi ning paindliku pensioni loomist, samuti II pensionisambaga liitumise taasavamist. Muudatuste eesmärk on muuta pensionid solidaarsemaks, rahvastikutrende arvestavaks ja piisavalt paindlikuks, et inimene saaks teha ise valiku, millal ta soovib pensionile jääda. Eelnõuga seotakse pensioniiga alates 2027. aastast eeldatava elueaga. Kehtiva korra kohaselt sõltub pensioniiga inimese sünniaastast ja on käesoleval ajal 63 aastat ja 6 kuud. Üleminekuaeg kestab 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat. Eelnõu seob pensioniea muutuse 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni 3 kuud kalendriaastas. Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ja saada sel ajal ka paindlikku pensioni. Pensionide adekvaatsuse tagamiseks muudetakse pensionivalemit. See tähendab, et töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed aastatel 2021–2036 ühendosa, mis koosneb pooles ulatuses kindlustusosast, mis sõltub töötasust, ja pooles ulatuses staažiosast. Alates 2037. aastast sõltub I samba pensioni suurus üksnes töötatud aastatest. Seos töötasu suurusega säilib II samba kaudu, kuhu teevad makseid nii töötaja kui riik, mis on töötasult praegu vastavalt 2 protsenti ja 4 protsenti. II sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti 1970–1982 aastal sündinud isikutele. Tuleviku pensionisüsteem koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest sambast, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest sambast ja vabatahtlikust, inimese panusel põhinevast kolmandast sambast. Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt neid isikuid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat.

Law· SE602avaldatud riigiteatajas

Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 March 2018

Eelnõu näeb ette Eesti Haigekassa nõukogu liikmete arvu vähendamise viieteistkümnelt kuuele. Muudatuse peamine eesmärk on muuta haigekassa nõukogu töö tõhusamaks. Nõukogu koosseisu hakkavad kuuluma ametikoha järgi tervise- ja tööminister, rahandusminister, Vabariigi Valitsuse nimetatud kaks nõukogu liiget Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul ning ühe nõukogu liikme Eesti Ametiühingute Keskliidu ja ühe nõukogu liikme Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul. Tervisesektori esindajate kaasamiseks ravikindlustuse arendamisse ning haigekassa nõukogu otsustusprotsessidesse on moodustatud nõukogu juurde alalised nõuandvad komisjonid. Nõuandvate komisjonide kaudu on võimalik kaasata otsuste tegemisel ja seisukohtade kujundamisel oluliselt laiema ringi tervisesektori esindajate arvamusi, kui oli seni esindatud haigekassa nõukogus. Kehtiva haigekassa seaduse alusel moodustati juba veebruaris toimunud haigekassa nõukogu koosolekul alaline nõuandev komisjon haigekassa ja riikliku ravikindlustuse strateegilist arengut puudutavate küsimuste arutamiseks. Lisaks luuakse ravikindlustuse seaduse alusel haigekassa juhatuse juurde tervishoiuteenuste loetelu komisjon, kes annab arvamusi tervishoiuteenuste loetelu muutmise kohta. Alates 2018. aasta jaanuarist on Sotsiaalministeeriumist viidud haigekassa juurde üle ka ravimikomisjoni tegevus. Eelnõu näeb ette täiendavad nõuded Vabariigi Valitsuse nimetatud nõukogu liikmele, et vähendada Eesti Haigekassa nõukogus huvide konflikti võimalusi.

Law· SE596avaldatud riigiteatajas

Töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 5 March 2018

Eelnõu näeb ette tasustatud hoolduspuhkuse täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale. Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks, sh ka näiteks arsti juures käimiseks. Eelnõu kohaselt on töötajal õigus saada kalendriaastas kuni viis tööpäeva puhkust täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks. Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja. Seletuskirjas märgitakse, et puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisele, selle arvutamisele, maksmisele ja hüvitamisele kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid tasustatud lapsepuhkuse taotlemise, arvutamise, maksmise ning hüvitamisega. Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse sotsiaalkindlustusametile. Eelnõu menetlemise käigus viidi Sotsiaalkomisjoni ettepanekul eelnõusse sisse muudatused, mille eesmärk on analüüsida ja pakkuda välja võimalikud lahendused puhkuseõiguse laiendamiseks isikutele, kes teevad tööd füüsilise isikuna võlaõigusliku teenuseosutamise lepingu alusel või kes peavad sõltumatu ametiisikuna avalik õiguslikku ametit. Vastava analüüsi peab valitsus koostama 2020. aastaks. Samuti peab valitsus koostama 2020. aastaks analüüsi selgitamaks, milliste kriteeriumite alusel isikute hooldusvajadus tuvastatakse ning kuidas määratletakse hooldusvajadusega isikuid.

Question· Other question2-5/27asked

OTRK: „Kuidas eakana hakkama saada – hoolduskindlustuse loomine?“

Estonia · Riigikogu · 21 February 2018

Law· SE558avaldatud riigiteatajas

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 4 December 2017

Eelnõu kohaselt võimaldatakse kohalikel omavalitsustel (KOV) pakkuda 16–26-aastastele potentsiaalselt abivajavatele noortele proaktiivset tuge tööturule ja haridusellu naasmiseks. Need on noored, kes ei õpi, ei tööta, ei otsi tööd ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal ning võivad vajada ebasoodsast olukorrast väljumiseks riigi aktiivset tuge, ent kes ise vajalike teenusteni, näiteks Töötukassa, Rajaleidja, KOV-i teenused, ei jõua. Eelnõu võimaldab KOV-il saada sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrist (STAR) infot enda piirkonnas elavatest potentsiaalselt tuge vajavatest noortest. KOV-il võimaldatakse leida sellised noored üles, et nendega olukorra selgitamiseks ühendust võtta ning noore inimese soovil ja vajadusel talle abi pakkuda. Selleks luuakse STAR-i andmeregistrile lisafunktsioon, mis töötleb andmeid erinevatest riiklikest registritest X-tee kaudu ja kuvab KOV-ile andmed tema piirkonnas elavatest noortest, kelle kohta puudub üleriigilistes registrites info. STAR-i lisafunktsiooni ning juhtumikorraldusmudeli arendamiseks ja testimiseks KOV-des koostatakse KOV-idele toetuse andmise tingimused, mida rahastatakse kuni 2020. aastani Euroopa Sotsiaalfondist. Sellega kaasneb lisaraha vajadus riiklikuks kaasfinantseerimiseks summas 99 000 eurot.

Law· SE512avaldatud riigiteatajas

Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 25 September 2017

Eelnõu näeb ette viia Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamise raames osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid Eesti Haigekassasse, et vähendada rahastamise killustatust ja seeläbi suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust. Eelnõuga kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üle viimine Eesti Haigekassasse. Valitsus kinnitas 23. aprillil riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamise ja panustada selle eelarvesse 2018. aastal 7 protsenti, 2019. aastal 10 protsenti, 2020. aastal 11 protsenti, 2021. aastal 12 protsenti ja 2022. aastal 13 protsenti mittetöötava vanaduspensionäri pensioni kohta.

Law· SE514avaldatud riigiteatajas

Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 25 September 2017

Eelnõu näeb ette suurenenud ravivajadusega inimestele nende poolt ravimitele tehtud kulutuste suuremas määras hüvitamist. Seeläbi parandatakse suurte ravimikuludega inimeste jaoks ravimite kättesaadavust, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest suuremal määral.

Law· SE468avaldatud riigiteatajas

Töövõimetoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 16 May 2017

Eelnõuga muudetakse töövõimetoetuse seadust (TVTS), puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), ravikindlustuse seadust (RaKS) ja tööturuteenuste ja –toetuste seadust (TTTS). TVTS muudatusega kõrvaldatakse töövõimetoetuse maksmisel ilmnenud kitsaskohad. Eelnõuga muudetakse töövõimetoetuse ettemakse tegemise tingimusi, et vältida töövõimetuspensionilt töövõimetoetuse maksmisele üleminekul sissetulekuta perioodi tekkimist isikust olenemata põhjustel. Samuti korrastatakse töövõimetoetuse maksmise tingimusi, et soodustada osalise töövõimega isikul hariduse omandamist, vältida töövõimetoetuse ebaõiglast vähendamist ning tagada töövõimetoetuse saamine ka siis, kui isik haiglaravil viibimise tõttu ei saa täita töövõimetoetuse saamiseks vajalikke tingimusi. PISTS muudetakse puude tuvastamise tingimusi ja RaKS-is hambaravihüvitise maksmist.

Law· SE417avaldatud riigiteatajas

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 3 April 2017

Eelnõu näeb ette riigipoolse õppelaenu kustutamise raske puudega laste vanematele. Lisaks muudetakse efektiivsemaks ja kiiremaks riigipoolse õppelaenu kustutamise menetlust. Kehtiva korra järgi on õppelaenu võtnud inimesele õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või tema lapse sügava puude korral. Alates 1. jaanuarist 2018 saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka lapsevanemad, kelle lapsel tuvastatakse raske puue.

Resolution· OE394avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Eesti Haigekassa nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 23 February 2017

Eelnõu näeb ette kutsuda nõukogust tagasi Viktor Vassiljev ja nimetada nõukogu liikmeks Maris Lauri.

Law· SE360avaldatud riigiteatajas

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 9 January 2017

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks alaealise mõjutusvahendite seadus. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus tehakse kättesaadavaks suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele. Eelnõuga saavad kohalikud omavalitsused õiguse taotleda kohtult lapse suunamist kinnisesse lasteasutusse, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik. Kui õigusrikkumise taga on lapse enda abivajadus, saab ta edaspidi abi lastekaitsesüsteemist. Eelnõu kaotab alaealiste komisjonid. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavad lapsele pakkuda psühholoog, füsioterapeut, logopeed, arst, õde, tegevusterapeut, loovterapeut ja eripedagoog. Tavaliselt tegelevad lapsega korraga vähemalt kolm nimetatud spetsialisti. Seni on alaealiste komisjonid suunanud lapsi kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kuid selle otsuse aluseks on olnud õigusrikkumine, mitte sisuline vajadus last aidata. Eelnõu näeb ette, et lapse vabadusi võib piirata vaid minimaalsel vajalikul määral ning kogu tegevus peab olema suunatud sellele, et laps suudaks ennast või teisi kahjustavast käitumisest edaspidi hoiduda. Alaealiste komisjonid on menetlenud õigusrikkumisi ning pakkunud ka lapsele abi. Kuid komisjonide formaadi tõttu pole see parim lahendus, kuna abi ja tugi lapsele pole pikaajaline ning pidev. Lastekaitsesüsteemis on lapsega võimalik tegeleda oluliselt lapsesõbralikumalt.

Law· SE301avaldatud riigiteatajas

Ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 28 September 2016

Eelnõu puudutab täiskasvanutele osutatavaid hambaraviteenuseid. Uue korra järgi hüvitatakse täiskasvanutele pool kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvest, kuid mitte rohkem kui 30 eurot aastas. Seletuskirjas märgitakse, et uue korra järgi hüvitab Haigekassa poole kõigist kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvetest, mille kogusumma on maksimaalselt 60 eurot aastas, seni ei hüvitata midagi. Eakad saavad proteesihüvitisele lisaks tuge ka ravi eest tasumisel. Töövõimetuspensionäride, vanaduspensionäride ja üle 63-aastaste ravikindlustatud inimeste hambaravihüvitis suureneb. Hetkel hüvitab riik nendel ravikindlustatutel hambaravi eest 19,18 eurot. Suureneb ka rasedate, alla üheaastaste laste emade ja kõrgenenud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis. Hetkel hüvitise suuruseks hambaravi eest 28,77 eurot. Mõlema sihtgrupi puhul maksab Haigekassa kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas. Riik hakkab nende eest maksma kuni 85 eurot aastas. Eakatel jääb alles ka hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Et proteesihüvitist oleks inimesel võimalikult mugav saada, siis ta tulevikus enam taotlusi esitama ei pea, vaid Haigekassa arveldab proteesi valmistajaga ise. Senised hüved lastele ja vältimatule abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta isikute vältimatu abi tasutakse riigieelarvest.

Law· SE293avaldatud riigiteatajas

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seadus

Estonia · Riigikogu · 21 September 2016

Eelnõu sisuks on laiendada üldarstiabi osutavate perearstide õigusi, lubades neil vastava kvalifikatsiooni olemasolu korral tegeleda eriarstiabi esmase diagnostikaga ja kasutada kiirgusseadmeid.

Law· SE217avaldatud riigiteatajas

Perehüvitiste seadus

Estonia · Riigikogu · 13 April 2016

Eelnõu koondab ühte seadusesse senised peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused. Lapse sünni ja kasvatamisega seotud toetusi nimetatakse edaspidi ühtselt perehüvitisteks. Samuti kaasajastatakse kehtiva õiguskorra aegunud sätted. Eelnõu sätestab ka uued elatisabi maksmise põhimõtted, mille eesmärk on parandada ühe vanemaga elavate laste toimetulekut, kui üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust. Vastavalt valitsuse otsusele on ühe lapse kohta elatisabi suuruseks määratud kuni 100 eurot. Elatisabi maksmise uute põhimõtete sätestamine on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud muudatus, et leevendada üksikvanemaga elavate laste vaesust. Eelnõuga muudetakse veel 19 eriseadust, et ühtlustada erinevad sotsiaalvaldkonnas tehtavad elektroonilised menetlused ja vähendada dubleerimist. Muudatused on seotud sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi SKAIS 2 arendamisega, mis suurendab avalike teenuste osutamise efektiivsust. Inimeste jaoks muutub teenuste kasutamine mugavamaks.

Law· SE180avaldatud riigiteatajas

Eesti Vabariigi ja Austraalia vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 February 2016

Sotsiaalkindlustusleping tagab piiriülese liikumise korral inimestele sotsiaalse kaitse. Lepingu peamine sihtrühm on Eestis ja Austraalias elavad vanaduspensionärid, kelle pension makstakse kinni pensioni väljateenimise asukohariigi poolt. Lepinguga tagatakse, et töötaja ei kaota ühe lepingupoole riigist naastes seal omandatud kindlustusperioode. Samuti võimaldab leping tööandjal lähetada töötaja ajutiselt teise lepingupoole riiki tööle vältides töötaja topeltkindlustuskaitse tekkimist.

Law· SE38avaldatud riigiteatajas

Riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 25 May 2015

Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetust pere esimese ja teise lapse kohta 60 euroni kuus ning toetatakse iga kolme ja enamat last kasvatavat perekonda täiendavalt 200 euro suuruse lasterikka pere toetusega.

Question· Interpellation392asked