Jaanus Marrandi

Sadamaseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 17 December 2018

Eelnõuga rakendatakse ELi määrus, millega loodi üleeuroopalisse transpordivõrku ehk TEN-Ti kuuluvates sadamates sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantstegevuse läbipaistvuse normid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus jõustub 24. märtsil 2019. Määrusest tulenevalt lisatakse sadamaseadusesse nõuded sadamate pidajatele sadama kasutajate ja sidusgruppidega konsulteerimiseks. Konsulteerida tuleb kord aastas ning konsultatsioonide käik tuleb protokollida. Eelnõuga määratakse Konkurentsiamet lahendama määruse rikkumisest tulenevaid kaebusi. Kehtestatakse kaebuste menetlemise kord ning sunniraha määramise võimalus, kui sadam ei täida rikkumise korral ettekirjutust. Eestis kuuluvad üleeuroopalisse TEN-Ti võrku kümme sadamat: Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadam.

Ühistranspordiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 13 June 2018

Eelnõu kohaselt saavad ühistranspordikeskused õiguse avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava bussiliikluse liiniveo piletihinna kehtestamiseks ja ka täiendavate sõidusoodustuste tegemiseks. Eelnõuga soovitakse suurendada piirkondlike ühistranspordikeskuste pädevust bussiliikluse ühistranspordi korraldamisel.

Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 6 November 2017

Eelnõuga viiakse lennundusseaduse vastav peatükk kooskõlla EL-i määrusega, mis reguleerib nii ärilist kui ka mitteärilist lennutegevust. Siiani oli EL-i tasandil reguleeritud vaid äriline lennutransport. Lennundusseaduse täiendamisel on arvestatud ka vajadust viia lennundusseadus kooskõlla EL-i vastava määrusega, mis reguleerib lennunduspersonali kvalifikatsiooni ja lubadega seonduvat.

Elektrituruseaduse eelnõu 290 SE kohta

Estonia · Riigikogu · 13 June 2017

Rehvidele vanusepiirangu kehtestamisest

Estonia · Riigikogu · 6 June 2017

Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 6 February 2017

Eelnõuga muudetakse alkoholiseaduses alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja alkoholimüügil ostja vanuse kindlakstegemist reguleerivaid sätteid ning seadust täiendatakse sätetega riikliku järelevalve tegemise tõhustamiseks ja seaduse nõuete kontrollimiseks kontrolltehinguga, et tagada alaealisele kehtestatud alkoholimüügi keelunõude senisest parem täitmine ja tõhustada võitlust illegaalse alkoholimüügiga. Eelnõuga muudetakse reklaamiseaduse alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendatakse kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustatakse sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil ning tervisehoiatusele esitatavaid reklaami- nõudeid. Eelnõu eesmärk on kaitsta rahvatervist, vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset-, majandus- ja tervisekahju ning tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks.

Maagaasiseaduse ja elektrituruseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 December 2016

Eelnõu sihiks on suurendada Eesti energiajulgeolekut, muuta Eesti gaasiturg avatumaks ja soodustada müüjatevahelist konkurentsi. Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks luuakse kodutarbijate ja eluruumide kütteks soojust tootvate ettevõtjate jaoks gaasivaru regulatsioon, mille kohaselt peab süsteemihaldur hoidma gaasivaru koguses, mis vastab ELi vastavas määruses sätestatud nõuetele. Energiajulgeoleku huvides kehtestatakse eelnõuga kohustus, et gaasivaru võib hoida vaid Euroopa Liidu riigis. Gaasivaru võetakse kasutusse, kui gaasisüsteemis on tõsine varustushäire. Eelnõu kohaselt sätestatakse gaasi süsteemihaldurile, kes on Elering AS, detailsem nõue hoida kodutarbijate ja eluruumide kütteks soojust tootvate ettevõtjate jaoks gaasivaru tagamaks gaasi vähemalt 30-päevane varustuskindlus tarnehäire korral. Eesti gaasituru avatumaks muutmiseks ja ning müüjatevahelise konkurentsi soodustamiseks seatakse süsteemihaldurile kohustus arendada välja gaasituru andmevahetuse platvorm, mis võimaldab tarbijal saada perioodilise ülevaate gaasitarbimisest ning mille abil saab vahetada gaasimüüjaid. Eelnõuga reguleeritakse bilansihoidmise kohustuse muudatusi, mille kohaselt hakatakse gaasisüsteemi bilanssi hoidma energiaühikutes leppetingimuslikul rõhul 1 atm ja temperatuuril 0 °C. Gaasimüüjate halduskoormust vähendab eelnõu säte, mille järgi hakatakse neilt tegevusloa asemel nõudma üksnes registreerimiskohustust. Gaasi müüja, kes müüb gaasi kodutarbijatele, ei pea enam müügilepingu tüüptingimusi konkurentsiametiga kooskõlastama. Piisab, kui müüjal on tüüptingimused oma veebilehel avaldatud. Seletuskirjas märgitakse, et gaas moodustab Eesti energiabilansis suhteliselt madala osakaalu – alla 5 protsendi. Gaasi kasutab Eestis kõige rohkem kaugküttesektor – 40 protsenti, järgneb tööstus 23 protsendiga. Kodutarbijad kasutavad maagaasi 12 protsendi ulatusest gaasi aastasest tarbimisest. Gaasi osakaal on Eestis kaugküttes üha vähenemas, gaasikatlad asenduvad hakkekateldega. Näiteks Tallinnas toodetakse tänaseni kaugkütet 60 protsendi ulatuses gaasist. See osakaal väheneb järgmisel aastal juba alla poole ja paari aasta pärast kasutatakse gaasi ainult tipukoormuse katmiseks – siis moodustab gaas 20 protsenti Tallinna kaugkütte tootmiseks vajalikust kütusest. Eesti on gaasi osas olemuselt energiasaar – oleme ülejäänud Euroopa gaasisüsteemist füüsiliselt eraldatud. Sama kehtib ka Soome ja Läti kohta. Enamuse Eestis kasutatavast gaasist tarnib Gazprom.

Kaugkütteseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 13 June 2016

Eelnõu suunab soojusettevõtjad stabiilsema, keskkonnasäästlikuma ja odavama hinnaga kütuse kasutamisele, et tagada kaugkütte tarbijale võimalikult soodne ja stabiilne soojusenergia hind käsikäes kindla ning võimalikult efektiivselt korraldatud soojusvarustusega. Kaugkütte hinna alandamine nõuab suuremahulisi investeeringuid, mille tegemiseks vajab investor pikaajalist ja stabiilset regulatsiooni. Selleks näeb eelnõu ette suurema tulukuse võimaldamise, kui investeering tagab tarbijale oluliselt soodsama kaugküttehinna. Stabiilsema regulatsiooni tagamiseks viiakse seadusesse regulatsioon, mis seni olid kajastatud konkurentsiameti metoodikas. Eelnõu üheks oluliseks muudatuseks on ka suuremas võrgupiirkonnas tegutseva soojusettevõtja ostja eelkontroll. Sarnaselt maagaasi ülekandevõrgu ostule eelnenud eelkontrollile peab kaugkütteseaduse muudatuse kohaselt ka üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnas tegutseva katlamaja või soojustorustiku ostja läbima siseministeeriumi eelkontrolli riigi sisejulgeoleku seisukohast. Üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnad on Tallinn, Narva, Tartu, Ahtme-Jõhvi ja Kohtla-Järve ühendatud võrgupiirkond, Sillamäe, Pärnu, Viljandi ja Jämejala, Kuressaare, Võru, Haapsalu ja Paide võrgupiirkond. Muudatus suurendab energiajulgeolekut. Eelnõu muudab kohalikele omavalitsusüksustele kohustuseks koostada hiljemalt 2017. aasta 31. detsembriks soojusmajanduse arengu kavandamise otsus. Selles otsuses nähakse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva kaugkütte võrgupiirkonna tulevikuperspektiivid ette vähemalt 10 aastaks. Otsuse aluseks oleva analüüsi koostamise toetamiseks on loodud tagastamatu abi toetusmeede, mille raames saab katta kuni 90% analüüsi kuludest. Eelnõu on töötatud välja koostöös Konkurentsiameti ning Eesti kaugkütteettevõtjaid koondava Eesti Jõujaamade- ja Kaugkütte Ühinguga.

Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 30 May 2016

Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise kohta ehk nn lairiba direktiiv. Direktiivi eesmärk on vähendada sidevõrgu kasutuselevõtukulusid ja tagada 2020. aastaks kõikidele eurooplastele juurdepääs andmesidekiirusele kuni 30 Mbit/s ja pooltele või enamatele Euroopa kodumajapidamistele juurdepääs andmesideühendusele 100 Mbit/s. Selleks tagatakse eelnõu järgi sideettevõtjatele juurdepääs sidevõrgu kasutuselevõtuks sobilikule füüsilisele taristule, see tähendab: mastidele, kaablikanalitele, torudele, kontrollkaevudele, juurdepääsuluukidele, kaablikappidele, antennirajatistele, tornidele ja postidele. Võrkudevahelise sünergia maksimeerimiseks ei ole eelnõu suunatud üksnes sideettevõtjale, vaid ka mistahes selliste füüsiliste taristute nagu elektri-, gaasi-, kütte-, transpordi-, vee- ja kanalisatsiooniteenuste taristu omanikele, milles saab majutada sidevõrgu elemente. Ehitisregistrile luuakse alates 2017. aastast selline elektroonilise suhtluse võimekus, kus sideettevõtja saab suhelda teisi füüsilisi taristuid omavate ettevõtetega, leppida kokku taristu vaatlemist ja taotleda taristule juurdepääsu. Alates 1. jaanuarist 2017 tuleb uued hooned ja kahe või enama korteriga elamud varustada hoonesisese füüsilise taristuga, mis võimaldab pakkuda elektroonilise side teenust. Sama kohustus on ka hoone ja kahe või enama korteriga elamu põhjaliku rekonstrueerimistööde korral. Antud nõude puhul võib tõmmata paralleeli elektri ja veetrassiga, millega ehitatava hoone varustamine on samuti kohustuslik. Eelnõu sihtgrupp mõjutab nii eraomanikke, riigiasutusi kui ka võrguvaldajaid, sealhulgas elektroonilise side ettevõtjaid. Riigiasutustest mõjutab eelnõu eelkõige Tehnilise Järelevalve Ametit, kes on lairiba direktiivi mõistes kohtueelse vaidluse lahendamise organ, lahendades tekkinud vaidlusi.

AS Tere saneerimismenetlusest

Estonia · Riigikogu · 3 March 2016

Riigivaraseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 18 January 2016

Eelnõu lihtsustab riigivara valitsemist ja toetab ettevõtluse arendamist. Muudatuste kohaselt saavad kohalikud omavalitsused hakata tulevikus riigilt taotlema tasuta maad juhul kui ettevõtluse arendamiseks soovitakse teha olulisi investeeringuid. Muudes olukordades peavad kohalikud omavalitsused ettevõtluseks maa taotlemisel tasuma 65 protsenti maa harilikust väärtusest viie aasta jooksul. Muudatused lihtsustavad võrreldes varasemaga riigivara valitsemist, eriti mis puudutab vara üleandmist ühelt asutuselt teisele. Muudatused vähendavad asutuste töökoormust ning kooskõlastusringe.

Lennundusseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 January 2016

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (161 SE) tõstetakse lennuohutuse taset ning ühtlustatakse siseriiklik õigus Euroopa Liidu õigusaktidega. Euroopa Liidu tasandil reguleerib tsiviillennunduses toimunud lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamist EL-i vastav määrus. Selle EL-i määruse jõustumine eeldab muudatuste ja täpsustuste tegemist lennundusseadusesse. Kehtestatakse vajalikud nõuded, et tagada kõigil tasanditel tõhus lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteem. Nimetatakse pädevad asutused, keda tuleb teavitada lennuohutust mõjutavatest juhtumitest. Nendeks asutusteks on jätkuvalt Lennuamet ja Ohutusjuurdluse Keskus. Täpsustatakse riigisiseste pädevate asutuste teavitamise ning vastavate andmete edastamise korda. Eelnõu muudab lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise tähtaega. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb sellisest juhtumist teatada 24 tunni jooksul, eelnõu kohaselt 72 tunni jooksul. Võrreldes kehtiva teatamise süsteemiga kohustab määrus juhtumist teatajat esitama ka ühe kuu jooksul pärast juhtumi toimumist Lennuametile esialgse analüüsi ning kolme kuu jooksul lõpparuande, mis tooks välja ohutusriskid ja kirjeldaks selle järel rakendatavaid meetmeid.

Lennundusseaduse ning lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 14 September 2015

Eelnõuga kehtestatakse üldreegel, et raadioside on tagatud nii eesti kui ka inglise keeles, kuid Tallinna lennuinfopiirkonnas üle 9500 jala (u 3 km) kõrgusel lennates kasutatakse ainult inglise keelt. Eestikeelne raadioside puudutab umbes 20 erapilooti, kes nii kõrgel ei lenda. Kommertslendudele kehtib Euroopa Liidu õigusest tulenev inglisekeelse raadioside nõue. Eelnõu täpsustab julgestusalasest kontrollist vabastamise regulatsiooni. Välisministeeriumile antakse õigus vabastada Presidendi Kantselei direktori taotlusel Vabariigi Presidendi kutsel visiidil olevaid külalisi ning Vabariigi Valitsuse liikme või riigisekretäri taotlusel Eestis ametlikul visiidil viibivaid külalisi julgestuskontrollist.