Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Kalle Palling

Estonia · Official source

Records

44 records where Kalle Palling is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years

Law· SE660avaldatud riigiteatajas

Keskkonnatasude seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 June 2018

Muudatusega korraldatakse ümber keskkonnatasudest laekuva raha liikumine. Edaspidi eraldatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast vastava aasta riigieelarvega kindlaks määratud osa Keskkonnaministeeriumile. Praegu laekuvad keskkonnatasud riigieelarvesse ning sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Seletuskirjas märgitakse, et keskkonnavaldkonna rahastamise maht on seejuures kavas säilitada vähemalt senises mahus. Muudetakse vaid rahastuse strateegilise planeerimise põhimõtteid, raha kasutamise korraldamist ning raha liikumist eelarveridade vahel. Seetõttu ei kaasne muudatusega osapooltele negatiivset mõju. Muudatus on vajalik, sest rahastuse mahu sätestamine 2009. aastast kehtinud tasumääradega on nüüdseks põhjendamatu ja pigem piirav. Rahastuse mahtu ei saa suuremahulisemate projektide jaoks paindlikult ette planeerida ega vajadusel ka tõsta. Muudatuse kohaselt ei sõltuks keskkonnakaitseks sihtotstarbeliselt eraldatavad summad enam keskkonnatasude laekumisest ega tasumääradest, vaid selle raha kasutamine kujundataks riigi eelarvestrateegia käigus seatud prioriteetide, keskkonnakaitse vajaduse ning pikaajalise strateegilise vaate alusel. Samuti lõpeks seaduse muudatusega olukord, kus ka Keskkonnaministeerium ja selle haldusala asutused taotlevad KIKist raha oma põhitegevuse kulude, näiteks seire, rahastamiseks. Põhitegevusi rahastatakse edaspidi otse Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Seeläbi suureneb haldusala rahastuse läbipaistvus ning väheneb töökoormus. Eelnõuga suurendatakse keskkonnatasudest kohaliku omavalitsuse üksustele laekuva tasu osa, mis puudutab põlevkivi kaevandmaisõiguse, põlevkivi termilise töötlemise ning põlevkivi lend- ja koldetuha kõrvaldamise tasu. Samuti täiendatakse keskkonnatasude seaduse § 56 lõiget 1 selliselt, et keskkonnaprogrammi elluviimiseks eraldab Keskkonnaministeerium aastas summa, mille suurus vastab vähemalt eelmisel aastal vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule. Muudatus on tehtud seetõttu, et Keskkonnainvesteeringute Keskusesse säiliks kindel rahastus, millega keskkonnaprojekte finantseerida. Eelnõuga muudetakse ka atmosfääriõhu kaitse seadust, halduskoostöö seadust ja keskkonnaseire seadust.

Law· SE533avaldatud riigiteatajas

Maakatastriseaduse, maapõueseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 6 November 2017

Selleks, et Maa-amet saaks vastavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnaga seotud ülesanded Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (KEMIT) üle anda, on vaja muuta õigusakte, millega Maa-ametile on pandud infosüsteemide ning registrite pidamisega seotud ülesanded. Eelnõukohase seadusega määratakse katastri volitatud töötlejaks Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Eelnõu peamine eesmärk on tõsta Keskkonnaministeeriumi valitsemisala siseselt IKT haldamise ja arendamise efektiivust ning infosüsteemide turvalisust. Maa-ameti sisuteenused tuginevad 90 protsenti infotehnoloogial. Seletuskirjas märgitakse, et riigi põhiregistrite pidamisel on vastutuse jagunemine väga oluline. Selleks, et riiklikult tähtsate infosüsteemide töötamine ja arendamine oleks tagatud ega tekiks õigusselgusetust tööülesannete ja vastutuse jaotuses Maa-ameti ja KEMIT-i vahel, on vaja sätestada võimalikult täpselt kummagi asutuse pädevus infosüsteemide pidamisel. IKT teenuste koondamine valitsemisala ühe asutuse alla, kelle ülesandeks on kogu ministeeriumi valitsemisala asutuste infosüsteemide arendamine ja haldamine, aitab vähendada teenuste osutamisel dubleerimist ja sellest tulenevat ebaefektiivsust.

Law· SE463avaldatud riigiteatajas

Kiirgusseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 15 May 2017

Eesti õigusesse võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt peab keskkonnaministeerium korraldama vähemalt iga kuue aasta järel kiirgus- ja tuumaohutusalaseid vastastikhindamisi. Eesti puhul kohaldub direktiiv Paldiski endisele tuumaobjektile ning seega tuleb vastastikhindamise teema valida antud objekti arvestades. Esimene vastastikhindamine korraldatakse 2017. aastal. Praktikas tähendab see seda, et Eesti ekspertidest koosnev töörühm viib läbi enesehinnangu, mis seejärel saadetakse hindamiseks teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Praegu kehtiva seaduse kohaselt tuleb ka lisaks iga kümne aasta järel viia läbi rahvusvaheline audit. Seadusemuudatusega nähakse ette, et audit tuleb läbi viia viivitamata ka juhul, kui Paldiski objektil on tekkinud avariikiirituse olukord. Eestis ei ole avariikiirituse olukordi tekkinud ning Paldiski tuumaobjektilt on tuumakütus juba aastaid tagasi eemaldatud.

Resolution· OE410avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050"

Estonia · Riigikogu · 20 March 2017

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 seavad eesmärgi kasutada maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalmajanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, keskkonnahoidlik ja riigi majanduskasvu edendamisele suunatud haldamine ning kasutus, suurendades ressursitõhusust ning vähendades sõltuvust toorainest.

Resolution· OE362avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050"

Estonia · Riigikogu · 9 January 2017

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 paneb paika Eesti kliimapoliitika pikaajalised sihid ja suuna selle poole liikumisel. Fookuses on kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja kliimamuutuste leevendamine energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse valdkondades. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõjude hindamine näitas, et see eesmärk on täidetav ja toob endaga kaasa tõenäoliselt positiivse mõju majandusele ja energiajulgeolekule.

Resolution· OE289tagasi lykatud

Riigikogu otsus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele"

Estonia · Riigikogu · 19 September 2016

Valitsusele tehakse ettepanek lahendada olukord, kus kaasomandi majandamisest tulenevate kulutuste mittekandmine osade korteriomandi omanike või valdajate poolt põhjustab olukorra, kus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud isikute soojavarustatus ei ole talvisel perioodil tagatud. See põhjustab oma arved tasunud korteriomanike seisukorra halvenemise.

Law· SE237avaldatud riigiteatajas

E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus

Estonia · Riigikogu · 9 May 2016

Eelnõuga luuakse riigisisene regulatsioon e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste ELi määruse (eIDAS määrus) rakendamiseks. Euroopa Liit soovib suurendada usaldust elektrooniliste tehingute vastu siseturul, luues ühise aluse turvalisele elektroonilisele suhtlusele kodaniku, ettevõtja ja ametiasutuse vahel. ELi määrus reguleerib e-identimise piiriülest kasutust ning ühtsete reeglite alustel selliste usaldusteenuste osutamist siseturul nagu e-allkiri, ajatempel, veebisaidi autentimine jm. Määrus aitab kaasa digitaalse ühtse turu edendamisele ja lihtsustab internetipõhiste piiriüleste teenuste kasutamist. E-identimise koostöö järgi peavad liikmesriikide asutused digitaalallkirju vastastikku tunnustama hakkama 2016. aastal ja elektroonilist identiteeti 2018. aastal. Liikmesriigid võivad teiste liikmesriikide elektroonilist identiteeti vastastikku tunnustada ka juba varem. Eelnõu on Eestis kavandatud jõustuma samaaegselt eIDAS määruse jõustumisajaga Euroopa Liidus, mis on tänavu 1. juulil.

Bill· SE176tagasi lykatud

Kaugkütteseaduse ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 27 January 2016

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 27. jaanuaril algatatud kaugkütteseaduse ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE). Eelnõuga muudetakse kaugkütteseaduse sätet, mis reguleerib soojusettevõtte õigust katkestada eluruumi kütmiseks vajaliku soojusvarustuse katkestamist ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Eelnõuga lisatakse lõikesse lause, mis kohaselt ei tohi soojusettevõtja soojusvarustuse katkestamisega halvendada korteriomandite seisukorda. Eelnõu tagab, et soojusvarustuse katkestamisega ei seata ohtu nende korteriomanike omand, kes on oma arved maksnud õigeaegselt ning soojusettevõtja ees kõik kohustused täitnud. Seletuskirjas märgitakse, et kaasomandi majandamisest tulenevate kulutuste mittekandmine osade korteriomandi omanike või valdajate poolt on paljud korterelamute elanikud pandud olukorda, kus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud isikud on langenud ebaproportsionaalselt ebasoodsasse olukorda isikute tõttu, kes oma kohustusi ei suuda või ei soovi täita.

Law· SE162avaldatud riigiteatajas

Energiamajanduse korralduse seadus

Estonia · Riigikogu · 11 January 2016

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud energiamajanduse korralduse seaduse eelnõuga (162 SE) võetakse üle EL-i vastav direktiiv, mille eesmärgiks on säästa 20 protsenti Euroopa Liidu primaarenergia, ehk maavarade ja kütuste tarbimisest, aastaks 2020 ja tagada energiatõhususe edasine suurendamine pärast 2020. aastat. Eelnõuga rakendatakse vaid meetmeid, mida direktiiv tingimata nõuab. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 5. juuni 2014 ning hilinemise tõttu on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse. Eelnõu näeb ette avaliku sektori energiatõhususe arendamise, milleks kohustatakse keskvalitsust rekonstrueerima igal aastal vähemalt 3 protsenti hoonete pinnast energiatõhususe miinimumnõuete tasemele ning hankima energiatõhusaid hooneid, tooteid ja teenuseid. Keskvalitsuse hulka kuuluvad eelnõu kohaselt Vabariigi Presidendi kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikohus, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigiprokuratuur ning valitsusasutused. Eelnõu näeb ette üldise energiatõhususkohustuse, mille täitmiseks maksustab riik kütuseid ja elektrit aktsiisiga, toetab korterelamute ja tänavavalgustuse rekonstrueerimist jne. Suurettevõtjatele, ehk ettevõtjatele, kellel on rohkem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ületab 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot, kehtestatakse nõue viia regulaarselt läbi energiaauditeid. Esimene energiaaudit tuleb teha kuus kuud pärast seaduse jõustumist ning edaspidi iga nelja aasta järel. Eelnõu kehtestab ka auditite miinimumnõuded ja energiaaudiitori pädevuse nõuded. Suurettevõtjaid on Eestis ligikaudu 250. Eelnõu kohustab energiatarbimise juhtimiseks energiaettevõtjaid mõõtma lõpptarbijate energiakasutust ja pakkuma tasuta ligipääsu lõpptarbijate tarbimisandmetele nii reaalajas kui ka tagantjärgi.

Law· SE129avaldatud riigiteatajas

Raudteeseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 9 November 2015

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiivid, mis reguleerivad EL-i ülese raudteepiirkonna loomist ning vedurijuhtide sertifitseerimist. Muudatused muudavad raudteeturu läbipaistvamaks ja tõhustavad koostööd, et hõlbustada rahvusvahelisi raudteevedusid, stimuleerida usaldusväärset ja jätkusuutlikku rahastamist, suurendada Eestis Konkurentsiameti pädevust. Muudatused puudutavad eelkõige raudtee-ettevõtjaid, kes peavad vajadusel tegema muudatusi oma äristruktuuris, et eraldada teenindusrajatise käitamine muust tegevusest. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab võrgustiku teadaandes andma täpsemat teavet infrastruktuuri kasutamise tingimuste kohta. Raudteeinfrastruktuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks on riik kohustatud jälgima, et infrastruktuuri-ettevõtja oleks võimeline ka infrastruktuuri arendama vastavalt riigiga sõlmitud kokkulepetele, mis tähendab, et vajadusel tuleb riigil infrastruktuuri-ettevõtjasse rahaliselt panustada. Eelnõuga täpsustatakse vedurijuhtide perioodilise vahekontrolli nõudeid, mille kohaselt peab kontrollima ka keeleoskust, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt raudteel kasutamiseks määratud keel ei ole vedurijuhi emakeel. Keeleoskus on oluline, et vedurijuht ja dispetšer saaksid teineteisest kindlasti aru, vastasel juhul võivad arusaamatuste tõttu tekkida ohtlikud olukorrad. Eelnõu täpsustab Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) käitumisjuhendit, kui vedurijuht ei vasta kehtestatud nõuetele.

Law· SE351avaldatud riigiteatajas

Jahiseadus

Estonia · Riigikogu · 14 January 2013