Bill· SE972saadetud ii lugemisele
Estonia · Riigikogu · 18 June 2026
Eelnõuga muudetakse tööturuteenuste, töötuskindlustuse ja töövõimetoetuse saamise tingimusi, et suurendada tööotsijate aktiivsust ja toetada nende kiiremat naasmist tööturule. Selleks täpsustatakse töötuna arveloleku tingimusi, kohustusi ja lõpetamise aluseid, ajakohastatakse sobiva töö mõistet ning suunatakse töötukassa teenused senisest enam inimestele, kes on valmis tööle asuma. Lisaks viiakse sotsiaalmaksuseadus kooskõlla tööhõiveprogrammi muudatustega, eemaldades viite kaotatud tööharjutuse teenusele.
Bill· SE959tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 17 June 2026
Eelnõu eesmärk on ajakohastada perehüvitiste seaduses sätestatud sünnitoetuse ja lapsendamistoetuse määrasid. Seletuskirjas märgitakse, et toetuste suurendamine aitab parandada perede majanduslikku hakkamasaamist ning vähendada riski sattuda majanduslikesse raskustesse vahetult pärast lapse sündi. See on eriti oluline noorte perede ja paljulapseliste perede puhul, kelle kulud kasvavad järsult. Perede suurem turvatunne toetab pikaajaliselt positiivseid demograafilisi arenguid ning aitab kaasa laste heaolu ja sotsiaalse sidususe tugevdamisele.
Resolution· OE806tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 22 January 2026
Eelnõuga tehakse valitsusele ülesandeks loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest.
Seletuskirjas põhjendatakse, et Rail Balticu projekt on muutunud märkimisväärselt kallimaks võrreldes algsete prognoosidega, suurendades sellega põhjendamatult Eesti maksumaksjate kanda jäävat koormust. Samuti on ilmne, et projekt ei valmi õigeks tähtajaks ning on ilmne, et ta ei tasu isegi sotsiaalmajanduslikku aspekti arvestades ennast kunagi ära. Lisaks tuleb arvestada üha selgemaks muutuvat asjaolu, et Rail Balticu kaudu ei pruugi kunagi tekkida algselt lubatud kujul otseühendust Lääne-Euroopa raudteevõrgustikuga. Ilma kindla ühenduseta Euroopaga muutub projekt regionaalseks taristuks, mis ei tasu ennast strateegiliselt ega majanduslikult ära. Tänases olukorras ei ole põhjendatud jätkata sedavõrd kuluka ettevõtmisega, mille elluviimine on majanduslikus vaates ebamõistlikult riskantne.
Law· SE779avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 December 2025
Eelnõuga täpsustatakse ebaausaid kauplemisvõtteid reguleerivaid õigusnorme, et võidelda ebaausate kaubandustavade vastu, mis eksitavad tarbijaid ega lase neil teha jätkusuutlikke tarbimisvalikuid, ning eelkõige selliste tavade vastu, mis on seotud kauba enneaegse vananemisega, eksitavate keskkonnaväidetega (rohepesu), eksitava teabega toodete või kauplejate äritegevuse sotsiaalsete omaduste kohta või läbipaistmatute ja mitteusaldusväärsete kestlikkusmärgistega.
Eelnõuga täpsustatakse ebaausaid kauplemisvõtteid reguleerivaid õigusnorme, lisades konkreetsed keskkonnaga seotud eksitavad tavad, mis loetakse igal juhul ebaausaks (n-ö must nimekiri) ja mille kasutamine on keelatud.
ELi vastava direktiivi üks eesmärk on tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja keskkonnakaitse ning liikuda edasi rohemajanduse suunas. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on aga vaja, et tarbijad saaksid teha teadlikke ostuotsuseid. Praegusajal puutuvad tarbijad kokku toodetega, mida reklaamitakse jätkusuutlikuna ning mis väidetavalt ei ole keskkonnale kahjulikud, kuid selle väite usaldusväärust ei ole kontrollitud. Sageli on erinevad keskkonnaväited turundusstrateegia osa ega ole terviklikult seotud ettevõtte või toodete keskkonnatoimega. Seega tegelevad kauplejad tahtlikult või tahtmatult rohepesuga. Kuivõrd erinevaid keskkonnaalaseid väiteid ja märgiseid on väga palju, siis ei suuda paljud tarbijad selles maailmas hästi orienteeruda ning seetõttu on ka nende eksitamine lihtne.
Tarbijakaitseseaduse muudatustega tõstetakse trahvimäärasid, mis puudutavad ebaausa kauplemisvõtte kasutamist, ebamõistlikult kahjustavaid lepingutingimusi ja võlaõigusseaduses sätestatud nõuete rikkumist. ELi vastava direktiivi ülevõtmiseks tuleb liikmesriigil näha ette ulatuslike rikkumiste puhul trahvid kuni 4% ettevõtja eelmise majandusaasta käibest või kuni 2 miljonit eurot, kui käibeandmed puuduvad.
Law· SE716avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 September 2025
Seaduse muutmise ajendiks on ELi Raudteeameti audit, mis tõi välja puudusi Eesti raudteeohutuse korralduses ja järelevalves. Eelnõuga täpsustatakse raudteeohutuse mehhanisme, suurendatakse TTJA rolli ohutuslubade andmisel, täiendatakse sertifitseerimise korda ning viiakse seadus kooskõlla EL-i õigusega, sealhulgas rongireisijate õiguste määrusega. Lisaks kehtestatakse uued reeglid raudteeliiklusregistri pidamiseks.
Muudatuste eesmärk on suurendada usaldusväärsust ja läbipaistvust ning tõsta reisijate turvalisust.
Resolution· OE650tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 15 May 2025
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest.
Law· SE377avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 12 February 2024
Eelnõu näeb ette võimalused teha tööd ka pikaajalisel haiguslehel olles.
Töötajal nähakse ette uus võimalus pärast kahekuulist (60 päeva) haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel vastavalt tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Tervisekassa maksaks samal ajal töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist maksimaalselt 122 päeva, tuberkuloosi korral 180 päeva. Lisaks saab töötaja samal perioodil vajadusel Eesti Töötukassalt töövõimet toetavaid tööturuteenuseid, nt tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, tugiisikuga töötamine, tööks vajalikud abivahendid.
Kavandatud muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 inimest kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid.
Lisaks antakse eelnõuga lapsevanemale õigus saada kuni 60 kalendripäeva hooldushüvitist olenemata lapse diagnoosist. Kehtiva korra kohaselt saab 60 päeva hooldushüvitist vaid onkoloogilise diagnoosiga laste põetamisel, kui haigusjuhtum algas haiglas. Mõju tervisekassa eelarvele hooldushüvitise pikendamisel 14 päevalt 60 päevale on keskmiselt 615 000 eurot aastas, mille vajadusega on tervisekassa eelarves arvestatud.
Alates 1. maist 2025. a nähakse ette ka uus täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise regulatsioon. Muudatus vähendab suurte ravimi- ja meditsiiniseadmekuludega inimeste omaosaluskoormust. Hüvitise määramisel arvestatakse kokku patsiendi omaosaluse kulud nii ravimite kui meditsiiniseadmete ostmisel. Kehtiva korra kohaselt arvestatakse täiendavat ravimihüvitist kalendriaastas ravimite ostmisel tasutud summast, mis ületab 100 eurot. Alammäär 100 eurot jääb samaks, kuid kokku arvutatakse nii ravimite kui meditsiiniseadmete kulud. Muudatus võimaldab eelkõige toetada neid patsiente, kelle kõrge omaosalus kujuneb ravimite kõrval just meditsiiniseadmete soetamise kuludest.
Eelnõu kohaselt muudetakse ka sotsiaalmaksuseadust ja laiendatakse sotsiaalmaksusoodustust kõikidele ajutise töövõimetuse hüvitistele, kui tööandja soovib kompenseerida vabatahtlikult töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jääva töötasu. Praegu on tööandja jaoks sotsiaalmaksuvaba haigushüvitis, mida ta maksab töötajale teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest.
Samuti võetakse eelnõuga alates 5. aprillist 2024. a töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse üle direktiiv, mis näeb ette, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mida varem tuli järgida kantserogeenide ja mutageenide puhul, kehtivad edaspidi ka reproduktiivtoksiliste ainetega tööalase kokkupuute korral. Seetõttu tekib tööandjal kohustus korraldada töötajale tervisekontrolli enne reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute algust.
Law· SE294avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 25 September 2023
Ravikindlustuse seadust muudetakse, et lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitada haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. Kui töövõimetuslehele jäämisele eelneval kalendriaastal oli vanem lapsega kodus ja tal puudus võimalus tulu teenida, siis kehtiva korra kohaselt arvutatakse haigus- ja hooldushüvitis töötasu alammääralt.
Eelnõuga luuakse tervisekassale seaduslik alus maksta lapsevanemale või lapsendajale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitist kas lähtuvalt lapsevanema enda eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või talle vanemapuhkuse vältel makstud jagatava vanemahüvitise suurusest, võttes seejuures aluseks lapsevanema jaoks soodsama variandi. Muudatusega soovitakse anda väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ja võimaldada neil paremini ühitada töö- ja pereelu. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Resolution· OE283tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 20 September 2023
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule meetmete pakett, mis tagaks eesti rahva sündivuse suurenemise taastetasemeni.
Bill· SE188tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 13 May 2023
Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja igajärgmise lapse kohta 120 eurole kuus.
Bill· SE203tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 13 May 2023
Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.01.2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensioneid suurendatakse läbi baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmise. Erakorraline 100-euro suurune pensionitõus on planeeritud 2024.-2025. aasta l. jaanuaril ehk kokku kahel järjestikkusel aastal.
Bill· SE189tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 13 May 2023
Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.01.2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensioneid suurendatakse läbi baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmise.
Bill· SE206tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 13 May 2023
Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja igajärgmise lapse kohta 150 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse summa100 eurot. Eelnõuga tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse iga lapse toetus 150 eurole kuus.
Bill· SE142tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 11 May 2023
Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.01.2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensioneid suurendatakse läbi baasosa ja rahvapensioni määrä erakorralise tõstmise. Erakorraline 50-euro suurune pensionitous on planeeritud 2024-2027 aasta l. aprillil ehk kokku neljal järjestikkusel aastal.
Bill· SE140tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 11 May 2023
Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.01.2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et et pensioneid suurendatakse läbi baasosa ja rahvapensioni määrä erakorralise tõstmise.
Bill· SE99i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 10 May 2023
Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.01.2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensioneid suurendatakse läbi baasosa ja rahvapensioni määrä erakorralise tõstmise.
Bill· SE101tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 10 May 2023
Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja igajärgmise lapse kohta 140 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Eelnõuga tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse iga lapse toetus 140 eurole kuus.
Bill· SE89tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 10 May 2023
Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 150 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse summa pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse summa100 eurot. Eelnõuga tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse iga lapse toetus 150 eurole kuus.
Bill· SE15tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 20 April 2023
Eelnõu näeb ette kehtestada lesepensioni määramise võimalus isikule, kes on vanaduspensionieas ning kelle abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on vanaduspensioni ajaks surnud. Lesepension määratakse eluks ajaks ning võrdub surnud abikaasale arvutatud riikliku pensioniga. Lesepensionit ei määrata, kui see on isiku enda riiklikust pensionist väiksem. Lesepensioni indekseeritakse ja tõstetakse erakorraliselt samadel alustel nagu vanaduspensioni. Lesepensioni taotlemise korra ja esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Bill· SE8tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 17 April 2023
Eelnõu näeb ette suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses olevaid puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust, õppetoetust ja täienduskoolitustoetust. Eelnõuga tõstetakse kõiki eelnimetatud toetusi kaks korda.
Law· SE599avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 21 April 2022
Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga.
Lähetatud töötajate töötingimuste seadust täiendatakse töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole. Lisaks täpsustatakse, et ehitusvaldkonna töötaja saab võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõttu tellinud isikult. Kehtiva korra kohaselt saab töötasu nõuda lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik, mis on Euroopa Komisjoni hinnangul liiga lai mõiste. Töötaja peab esmalt töötasu nõudega pöörduma teda lähetanud tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest, siis saab töötasu nõuda töötaja tööandjalt alltöövõttu tellinud isikult. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töötasu selle terves ulatuses, kuid tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammääraga kalendrikuu kohta, mis on praegu 654 eurot. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega.
Eelnõuga lisatakse töölepingu seadusesse sarnane regulatsioon, mille kohaselt vastutab ehitustööde tegemiseks alltöövõtu tellinud isik töötaja tööandja töötasu maksmise eest.
Bill· SE536i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 23 February 2022
Eelnõuga luuakse selgem õiguslik alus epideemilise levikuga nakkushaiguse korral meetmete ja piirangute kehtestamiseks.
NETS-i ja teiste seaduste muudatuste eesmärk on teha epideemiatega seotud otsused ettenähtavamaks ja läbipaistvamaks ning anda Riigikogule suurem roll kriiside lahendamisel. Eelnõuga luuakse selleks minimaalne vajalik õiguslik regulatsioon.
NETSi muutmisega luuakse valitsusele selgem raamistik epideemia olukorras tegutsemiseks, sh juhised, milliseid meetmeid valitsus võib määrusega nakkushaiguste tõrjeks, eelkõige eriti ohtliku ja ohtliku nakkushaiguse tõrjeks kohaldada, sh nt kohustus järgida nakkusohutuse ettevaatusabinõusid, kanda kaitsemaski, kohustus esitada terviseseisundit kinnitav tõend, kohustus anda analüüs eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse tuvastamiseks. Kui valitsus soovib kehtestada muid meetmeid kui seaduses otsesõnu loetletud, tuleb selleks edaspidi kuulata ära Riigikogu valdkondliku komisjoni seisukoht ja teavitada Riigikogu juhatust.
Seni kehtinud uudse ohtliku nakkushaiguse tõrje regulatsioon asendatakse ohtliku nakkushaiguse tõrje regulatsiooniga, mille kohaselt ohtlik nakkushaigus on nakkushaigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske ning mille levik toob kaasa tervishoiualase hädaolukorra või selle ohu.
Eelnõuga luuakse selgem volitusnorm, mille alusel valitsus kehtestab vajalikke meetmeid just määrusega. Eelnõuga kavandavate muudatuste jõustumisel saab õiguskantsler võimaluse teha järelevalvet Vabariigi Valitsuse kehtestatud määruste ja rakendatud piirangute üle. Nimetatud muudatusega lahendatakse senine probleem üldkorralduse kui haldusakti sobivusest pikaajaliselt kestva pandeemia meetmete kehtestamiseks.
Ühtsed alused nakkushaiguste levikuga tegelemiseks on olulised, et olla valmis nii taastekkivate kui ka tuleviku uute nakkushaigustega tegelemiseks. Epideemia tingimustes on riigil kohustus tagada kõigi inimeste elu ja tervis seeläbi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ei suureneks.
Oluline avalik huvi on vältida eelkõige tervishoiusektori ülekoormamist ning näha ette täiendavad meetmed juhuks kui riigis on tervishoiualane hädaolukord või selle oht. Seetõttu on ohtlikku nakkushaigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks õigustatud kohaldada teatud piiranguid, aga ka kehtestada erandeid, kellele või millele nõuded kehtivad või mitte, nt erivajaduse, terviseseisundi, vanuse, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise vm põhjusel.
Paindlikkuse tagamiseks jääb Terviseametile õigus ohule reageerida näiteks olukorras, kus teatud piirkonnas või asutuses avastatud väiksema haiguskolde korral on vaja operatiivselt reageerida. Nakkushaiguse epideemilise leviku korral vajalikke karantiini määramise reegleid ja viiruse tõkestamiseks vajalikke meetmeid reguleeritakse edaspidi seaduse ja määruste tasemel.
Resolution· OE484tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 11 November 2021
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek aktsepteerida avalikes kohtades ja üritustel negatiivse Covid-19 kiirtesti tulemust nakkusohutuse tõendina.
Law· SE475avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 21 October 2021
Eelnõu on esitatud riikliku pensionikindlustuse seaduse rakendamisel praktikas tõusetunud probleemide lahendamiseks ja õigusselguse tagamiseks. Samuti muudetakse kogumispensionide seadust.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuste kohaselt nähakse ette toitjakaotuspensioni maksmise jätkamine 18–24-aastastele õppuritele septembrikuus olenemata sellest, kas andmed õppimise kohta on riiklikusse andmekogusse (EHIS) juba kantud või mitte. Kehtiva korra järgi makstakse oktoobris tagantjärele eelneva kuu toitjakaotuspension, kuid selletõttu tekib pensioni saajatel ühekuuline sissetulekuta periood.
Välisriigis elavatel pensionäridel on pensioni saamiseks võimalik edaspidi oma elusolekut tõendada ka elektroonilise kanali kaudu. Kehtiva korra järgi tuleb esitada elukohariigi ametiasutuse või Eesti välisesinduse kinnitatud kirjalik tõend.
Nähakse ette, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kui sellel perioodil maksti sotsiaalmaksu.
Kogumispensionide seaduse muudatuse kohaselt võib II sambast pensionile läinud puuduva töövõimega isik hakata uuesti II sambas raha koguma või pensioni saamise peatada, kui ta ei ole veel vanaduspensionieas, kuid tema töövõime on vahepeal taastunud. Praegu selline õigus puudub.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused on kavandatud jõustuma 1 .veebruaril 2022 ja kogumispensionide seaduse muudatused 1. jaanuaril 2023.
Showing the 24 most recent records of 28. Browse the full list