PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Raimond Kaljulaid

Estonia · Official source

Records

88 records where Raimond Kaljulaid is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years

Law· SE468avaldatud riigiteatajas

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 15 July 2024

Eelnõu eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ning tagada Eestis konkurentsivõimeline keskkond kaitsetööstusele, eeskätt relva ja laskemoona tootmise valdkonnas. Võrreldes hetkel kehtiva olukorraga on eesmärk luua võimalus Eestiga sõbralikes suhetes ja kaitsekoostööd tegevate riikide ettevõtjatel panustada Eesti kaitsetööstusesse. Muudatuse jõustumise tulemusel on võimalik sõjarelva ja moona käitlemiseks tegevusluba anda lisaks NATO või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ka OECD riikide kodanikele, samuti nende riikide kodanikele, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vahetuse lepingu. Eelnõu järgi võivad edaspidi Eestis sõjarelvade ja laskemoona veoteenust osutada ka ettevõtted, kellel on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud sõjarelvade ja laskemoona vedamise luba. Eelnõuga korrastatakse sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoonaga seotud mõistete selgus. Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse uue kriminaalmenetlust välistava alusega. Muudatuse eesmärk on täita õiguslünk ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade hulka. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust täiendatakse uue salastamisalusega tulenevalt kaitsetööstuse arengust ning sellega seonduvalt tundliku teabe töötlemisest. Muudatused on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.

Resolution· OE775avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine"

Estonia · Riigikogu · 24 January 2023

Uuendatud julgeolekupoliitika alustel on kolm peamist eesmärki: kirjeldada julgeolekukeskkonda 2023. aasta alguse seisuga, selgitada Eesti eesmärke pingelisemaks muutunud julgeolekukeskkonnas ja kirjeldada seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke samme. Eelmised julgeolekupoliitika alused võeti vastu 2017. aastal. Julgeolekupoliitika aluseid täiendatakse või muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutuvad julgeolekukeskkond ja Eesti julgeoleku tagamise võimalused, kuid iga Riigikogu koosseis uuendab neid vähemalt iga nelja aasta järel. Seletuskirjas märgitakse, et praeguse ehk viienda julgeolekupoliitika aluste uuendamisega alustati 2021. aastal. Pärast 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukrainas tekkis vajadus hinnata uuesti julgeolekukeskkonna muutusi ning täiendada julgeolekupoliitika põhimõtteid ja töösuundi. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2022–2023 nägi ette julgeolekupoliitika aluste uuendamist lähtudes eesmärgist tugevdada laiapindset julgeolekut. Viies julgeolekupoliitika aluste eelnõu valmis seetõttu 2022. aasta lõpus. Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on märkimisväärselt halvenenud. Venemaa Föderatsioon alustas Ukraina vastu täiemahulist agressiooni. Sellele eelnenud COVID-19 pandeemia näitas tsiviilkriisiga kaasnevate mõjude olulisust. Need suundumused on muutnud julgeolekupoliitilist mõtlemist nii Eestis kui ka lääneriikides laiemalt. See tingib riigis ja ühiskonnas tervikuna vajaduse olla valmis varem mõeldamatuna tundunud riskideks. Eesti peab tegema senisest märgatavalt kiiremini ja suuremaid pingutusi julgeoleku tugevdamiseks. Tulenevalt Venemaa Föderatsiooni kasvanud sõjalisest ohust on julgeolekupoliitika alustes fikseeritud erakondadeülese kokkuleppena sõjalise kaitse kulude tase vähemalt 3% SKP-st, millele lisandub Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulude rahastamine.

Resolution· OE776avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” muutmine"

Estonia · Riigikogu · 24 January 2023

Eelnõu näeb ette muuta vastavalt Riigikogu 2022. aasta 7. detsembri otsust. Muudatuse tulemusel pikendatakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2021. aasta 8. detsembri otsuses sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 2023. aasta 31. detsembrini ning suurendatakse Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri sellel operatsioonil kuni 110 kaitseväelaseni. Selleks sätestatakse eelnõus punktis 1 Riigikogu otsuse uus terviktest ning vastavalt muudetakse punkti 2.

Law· SE721avaldatud riigiteatajas

Julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 17 October 2022

Eelnõu üheks eesmärgiks on tõhustada julgeolekut ja edendada sõjaliseks kaitseks ettevalmistamist. Eelnõuga antakse Välisluureametile ja Kaitsepolitseiametile õigused oma territooriumi ja teenistujate kaitsmiseks, et võimaldada ohtudele kuni politsei saabumiseni asjakohaselt reageerida. Julgeolekuasutused saavad õiguse kasutada oma territooriumi ja teenistujate kaitsmisel korrakaitselisi meetmeid nagu küsitlemine, isikusamasuse tuvastamine või ka isiku kinnipidamine. Selleks saavad julgeolekuasutused õiguse kasutada nii füüsilist jõudu, erivahendit kui ka relva. Vahetut sundi tohib kasutada ainult isikute suhtes, kes on julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses ning kelle tegevus kujutab endast ohtu teenistujatele. Valida tuleb reageerimisviis, mis ohustajat võimalikult vähe kahjustaks. Teise olulise muudatusena laiendatakse Kaitseväe õigust korraldada relvastatud vastupanu. See on osa riigi sõjalisest kaitsest, kus relvastatud vastupanu korraldamise efektiivsus sõltub rahuaegsetest ettevalmistustest. Eelnõuga kavandatakse ka muid muudatusi, näiteks ajakohastatakse sätteid andmekaitse regulatsiooni osas.

Resolution· OE690avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2022

Eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni viie kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Operatsiooni eesmärk on ISIL-i vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias ning üks oluline ülesanne on ka Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Inherent Resolve keskendub pärast ISIL-i füüsilist lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ja ei kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias, kuid ISIL on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui üleilmselt. Osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab suures pildis kaasa Kaitseväe terviklikule arengule. Aastal 2023 on kavas jätkata panustamist operatsiooni Inherent Resolve ühe staabiallohvitseriga ning mandaadi piirmäär võimaldab vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Resolution· OE691avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2022

Eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu. JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Law· SE424avaldatud riigiteatajas

Tarbijakaitseseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 13 September 2021

Eelnõu eesmärk on suurendada tarbijate usaldust ja kindlustunnet veebi teel tehingute tegemisel, samuti ajakohastada ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooni, tulenevalt uutest tehnoloogiatest ning digitaalsetest võimalustest nii kaupade kui teenuste pakkumisel. Samuti tõhustatakse eelnõuga karistusi tarbijate õiguste kaitseks kehtestatud õigusnormide rikkumise korral, et tagada turul võrdsed konkurentsivõimalused. Uued karistusmäärad ja seniste karistusmäärade suurendamine puudutab rikkumisi seoses tarbijale kohustusliku teabe esitamisega kauba või teenuse pakkumisel ning ebaausa kauplemisvõtte kasutamisega, sealhulgas ka allahindlustest teavitamisele kehtestatud nõuetega, samuti muude tarbija õiguste kaitseks võlaõigusseaduses sätestatud nõuetega. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv, millega ajakohastatakse liidu tarbijakaitsenorme ja tagatakse nende parem täitmine.

Law· SE372avaldatud riigiteatajas

Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 April 2021

Muudatusega laiendatakse turujärelevalveasutuste järelevalvepädevusi seoses e-kaubanduses müüdavate toodetega. Asutused saavad juurdepääsu sideandmetele, et neil oleks võimalus tuvastada veebilehe omanikke ja vajadusel piirata veebiliidesele juurdepääsu, nõuda infosisu eemaldamist või hoiatuse kuvamist. Muudatuste eesmärk on tagada võimalikult operatiivselt ohtlike toodete müügilt kõrvaldamine. Samuti tõhustatakse järelevalvet kolmandatest riikidest pärit toodete üle, selleks kehtestatakse ehitustoodete, isikukaitsevahendite, küttegaasi põletavate seadmete, mänguasjade Euroopa Liidu turul kättesaadavaks tegemisel uus nõue, mille kohaselt peab nende toodete puhul olema tootja poolt määratud Euroopa Liidus asutatud kontaktisik, kelle poole lisaküsimuste või probleemide korral pöörduda ning kes vastutab deklaratsioonide olemasolu, kontrolli ja vajadusel parandusmeetmete tegemise eest. Piiriüleses koostöös võetakse Euroopa Liidu järelevalveasutuste vahel kasutusele digitaalne töökorraldus ja infovahetus. Täpsustatakse turujärelevalveasutuste pädevust liikluses kasutatavate kergliikurite ja avatud kategooria mehitamata õhusõidukite üle, muudatuste kohaselt ei tee nende seadete turujärelevalvet mitte transpordiamet vaid tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet. Samuti suurendatakse karistuste mõjutuse eesmärgil juriidiliste isikute vastutuse trahvisummat 3200 eurolt 32 000 euroni. Toodete turujärelevalve valdkonna seadused viiakse kooskõlla uue Euroopa Liidu otsekohalduva määrusega, mis kehtestab turujärelevalve üldnõuded sisuliselt kõikidele Euroopa Liidus ühtselt reguleeritud toodete valdkondadele.