On the recognition of the education of Ukrainian seamen
Estonia · Riigikogu · 19 December 2022
The world's political record
Person
Estonia · Official source
43 records where Tarmo Kruusimäe is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years
Estonia · Riigikogu · 19 December 2022
Estonia · Riigikogu · 20 October 2022
Estonia · Riigikogu · 6 July 2022
Estonia · Riigikogu · 19 May 2022
Estonia · Riigikogu · 11 May 2022
Estonia · Riigikogu · 19 April 2022
Estonia · Riigikogu · 19 April 2022
Estonia · Riigikogu · 19 April 2022
Estonia · Riigikogu · 23 February 2022
The draft stipulates the principle according to which national holidays and public holidays that fall on weekly rest days are added to the holidays provided for in the employment contract law.
Estonia · Riigikogu · 9 February 2022
Estonia · Riigikogu · 26 January 2022
Estonia · Riigikogu · 18 January 2022
Estonia · Riigikogu · 10 January 2022
Estonia · Riigikogu · 9 December 2021
Estonia · Riigikogu · 25 November 2021
Estonia · Riigikogu · 9 November 2021
Estonia · Riigikogu · 8 November 2021
Estonia · Riigikogu · 10 September 2021
Estonia · Riigikogu · 31 August 2021
Estonia · Riigikogu · 30 August 2021
Estonia · Riigikogu · 18 August 2021
Estonia · Riigikogu · 5 August 2021
Estonia · Riigikogu · 28 July 2021
Estonia · Riigikogu · 16 June 2021
Estonia · Riigikogu · 15 June 2021
Estonia · Riigikogu · 10 June 2021
Estonia · Riigikogu · 8 June 2021
Estonia · Riigikogu · 31 May 2021
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi nn digitaalse sisu direktiiv ja uus tarbijale müügi direktiiv. Direktiivide ülevõtmistähtaeg on 1. juuli 2021. Samuti võetakse üle tarbijaõiguste moderniseerimise direktiiv. Seadustesse tehtavad muudatused puudutavad peamiselt tarkvara, nutitelefoni rakenduste, arvutimängude ja muu digitaalse sisu ostmist, mille puhul on tarbija õigused edaspidi rohkem kaitstud. Digitaalseks sisuks on näiteks ka e-raamatud, video- ja muusikafailid ja teenuseks voogedastusteenused, pilvelahendused jne. Edaspidi käsitletakse sisu või teenuse eest raha maksmisega võrdväärsena ka olukorda, kus tarbija esitab ettevõtjale enda isikuandmeid. Tarbijale antakse sellistes olukordades lepinguõiguslik kaitse ja pannakse ettevõtjale vastutus, kui digitaalsel sisul on mingi puudus. Samuti täpsustatakse juba olemasolevaid reegleid, seoses digitaalsete elementide laialdase kasutamisega erinevates seadmetes. Edaspidi on selgem, millised kohustused ja millise aja jooksul on müüjal näiteks nutitelefoni või fitness käevõru digitaalse elemendi osas. Näiteks ostes poest nutika spordikella, on tarbija ootuseks, et tal on võimalik sellega kasutada erinevaid treeningrežiime, ühildada seda teiste seadmetega jne. Eelnõu kohaselt vastutab müüja ka kella digitaalse elemendi puuduste eest ning seda ka juhul kui digitaalset sisu või teenust pakub tarbijale kolmas isik, näiteks Apple. Ettevõtjate jaoks on oluline, et kaotatakse mitmed lepinguõiguslikud tõkked ja ühtlustatakse õigusraamistikud, mis seni on takistanud piiriülest kaubandust. Kehtivas õiguses ei ole sellisel kujul digitaalset sisu ega digitaalseid teenuseid reguleeritud. Digitaalse sisu direktiiviga täidetakse see lünk ELi õiguses ja tagatakse tarbijakaitse ka selles uudses valdkonnas.
Estonia · Riigikogu · 19 May 2021
Estonia · Riigikogu · 19 May 2021
Estonia · Riigikogu · 20 April 2021
Estonia · Riigikogu · 5 April 2021
Estonia · Riigikogu · 23 March 2021
Estonia · Riigikogu · 8 March 2021
Estonia · Riigikogu · 8 March 2021
Estonia · Riigikogu · 19 October 2020
Seaduse eesmärk on täita 2008. aasta Euroopa Liidu nõukogus vastuvõetud otsust võidelda rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu kriminaalõiguse vahenditega (Nõukogu raamotsus 2008/913/JSK).
Estonia · Riigikogu · 17 June 2020
Eelnõu eesmärgiks on viia väärteomenetluse seadustik kooskõlla põhiseadusega ning luua regulatsioon, mis võimaldaks väärteo tõttu vahetult kahju saanud või vahetult tervisekahjustuse saanud isikul tutvuda tema õiguste kaitseks vajaliku väärteomenetluses kogutud teabega.
Estonia · Riigikogu · 19 December 2019
Eelnõu muudatused on seotud kriisiinfo teenuse käivitamise, vabatahtlike päästjate kaasamise ja Päästeameti ülesannetega. Eelnõu muudatused teevad kriisiolukordades esmase info saamise lihtsamaks. 31. märtsil 2020 on Häirekeskusel kavas käivitada üleriigiline abi- ja infoteenusenumber 1247, millele kriisiolukorras helistades saab käitumisjuhiseid toimetulekuks ja infot kriisist puudutatud isikute kohta. Samal numbril saab ka ise Häirekeskusele infot anda. Igapäevaselt hakkab number tööle abi- ja infotelefonina. Hädaabiteateid võtab Häirekeskus endiselt vastu hädaabinumbril 112. Eelnõu väärtustab ka vabatahtliku päästjana tegutsemist. Ettepaneku järgi laiendatakse päästetööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele kehtivaid sotsiaalseid tagatisi ka ennetustööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele. Lisaks kaotatakse vabatahtliku päästja tervisetõendi viieaastane kehtivusaeg, mille saab edaspidi määrata perearst lähtuvalt konkreetse inimese tervisenäitajatest. See muudatus vähendab märkimisväärselt tervisekontrolli läbimise sagedust. Tervisekontrolli tõendina aktsepteeritakse edaspidi mootorsõidukijuhi tervisetõendit, kuid seaduse muudatusega võimaldatakse vabatahtlikel päästjatel edaspidi tõendada tervisehäirete puudumist ka mõne muu lubatud tervisetõendiga, nt abipolitseiniku, politseiniku, relvaloa jne tervisetõendiga. Seaduse muudatus loob ka õigusliku aluse Päästeametile tulekahjude tekkepõhjuste menetlemiseks ja õigusselguse ennetustöö sisu ning tegevuste osas. Lisaks kehtestatakse nõuded demineerimistööde lõhkamiskohtade tähistamiseks ja tagatakse kõikide päästetöödele rakendatud isikute toidu ja joogiveega varustamine. Seoses Päästeameti demineerimiskeskuse demineerijatele hädakaitseks tulirelva kandmise ja kasutamise õiguse muutmisega muudetakse ka relvaseadust.
Estonia · Riigikogu · 9 September 2019
Õigusloomepoliitika põhialuste (ÕPPA) ülesandeks on leppida kokku Eesti õigusloomepoliitika pikaajalises visioonis ja hea õigusloome põhimõtetes, mis saavad edaspidi olema aluseks seaduseelnõude menetlemisel, õiguskeele arendamisel ning õigusloomealase koostöö ja arendustegevuse korraldamisel. ÕPPA suundade selge sõnastamine ja jõustamine on oluline ka huvirühmadele ja ühiskonnale laiemalt, selleks, et tagada õiguspoliitika ettenähtavus ja avatus.
Estonia · Riigikogu · 14 January 2019
Eelnõuga võetakse üle EL-i liikmesriikides kaubamärgiõigust ühtlustav vastav direktiiv. Kehtivas õiguses kaotatakse nõue, et kaubamärgina kaitstav tähis peab olema graafiliselt kujutatav. Kaubamärk on tähis, mille abil on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate sarnastest kaupadest või teenustest. Eelnõu lihtsustab mittetraditsiooniliste kaubamärkide, nt heli-, multimeedia- ja hologramm-märkide kaitsmist, kuna neid on edaspidi võimalik patendiametile esitada ka heli- või videofailina. Kehtiva õiguse kohaselt aga peab iga kaubamärki olema võimalik kujutada graafiliselt. Kehtiva õiguse järgi kontrollib kaubamärgi registreerimise käigus Patendiamet, et ei esineks kaubamärgi registreerimist takistavaid absoluutseid (nt tähisel puudub eristusvõime või see on üksnes kirjeldav) või suhtelisi (nt varasema äravahetamiseni sarnase kaubamärgi olemasolu) keeldumisaluseid. Eelnõu järgi patendiamet edaspidi enam suhtelisi keeldumisaluseid ei kontrolli. Direktiivi nõuete täitmiseks viiakse apellatsioonikomisjon Justiitsministeeriumi juurest Patendiameti juurde. Kuna direktiiv nõuab, et komisjon asuks liikmesriigi tööstusomandi keskameti juures. Komisjon on sõltumatu organ, mis lahendab tööstusomandiga (kaubamärk, patent, tööstusdisainilahendus) seotud vaidlusi kohustusliku kohtueelse menetluse korras. Lisaks muudetakse apellatsioonikomisjoni ülesehitust. Senise kaheksaliikmelise komisjoni asemel nähakse ette kahest alalisest liikmest koosnev komisjon. Sarnaselt kehtiva süsteemiga lahendab komisjon ka edaspidi vaidlusi kolmeliikmelises koosseisus, kaasates vastava valdkonna eksperdina koosseisu täiendava liikme või liikmed. Eelnõu kohaselt laiendatakse ka komisjoni pädevust. Lisaks Patendiameti otsuste peale esitatud kaebustele ja kaubamärkide vaidlustamisavaldustele hakkab komisjon lahendama ka kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avaldusi ning teiste tööstusomandi esemete tühistamise avaldusi, mida praegu lahendavad maakohtud. Eelnõu kohaselt nähakse ette ka meetmed komisjoni menetluse kiiremaks ja tõhusamaks muutmiseks.
Estonia · Riigikogu · 11 June 2018
Eelnõuga täiendatakse Tarbijakaitseseadust sätetega, mille tulemusel ei ole lubatud kaupu või teenuseid müües eristada kliente sõltuvalt nende kodakondsusest, elu- ja asukohast. Asukohapiiranguid keelustava määruse eesmärgiks on, et kliente ei diskrimineeritaks ELi siseturul hindade ega müügi- või maksetingimuste poolest, kui nad soovivad osta tooteid või tarbida teenuseid teisest ELi liikmesriigist. Määrus käsitleb kaupade jaemüüki nii veebis kui ka traditsiooniliselt ning elektrooniliselt osutatavaid teenuseid (näiteks pilveteenuseid, andmeaidandus, veebimajutus, otsingumootorid ja internetikataloogid). Määrus keelab näiteks klientide automaatse ilma eelneva nõusolekuta ümbersuunamise internetipõhisele liidesele (nt veebipoele) kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel, samuti kaupade või teenuste kättesaadavusele erinevate üldtingimuste kohaldamise. Samas ei kehtesta geobloki määrus kohustust tarnida kaupa kõikjale EL-is. Määrus ei kohaldu meediateenustele, mille peamine sisu on autoriõigustega kaitstud teoste vms materjali kättesaadavaks tegemine. Eelnõuga määratakse geobloki määruse rakendus- ja järelevalveasutuseks Eestis Tarbijakaitseamet.
Estonia · Riigikogu · 30 April 2018
Eelnõu näeb ette ratifitseerida rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 2016. aasta muudatused, millega suurendatakse konventsiooniga loodud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) nõukogu ja lennuliikluskomisjoni liikmete arvu, kuna viimase 25 aasta jooksul on osalisriikide arv suurenenud. Rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon, mis sündis 7. detsembril 1944. aastal eesmärgiga suunata tehnilist arengut lennuliikluse üldise turvalisuse eesmärgil. Eesti ühines konventsiooniga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta otsusega. ICAO nõukogu on konventsiooni alaline organ ning selle liikmed valitakse kolmeks saastaks liikmesriikide hulgast. Nõukogu ülesandeks on konventsiooni ülesannete ja assamblee juhiste täitmine, finantsvahendite haldamine, samuti ICAO lennuliikluskomisjoni moodustamine. ICAO lennuliikluskomisjon kaalub ja esitab nõukogule ettepanekuid soovituslike tavade ja lennuliiklusreeglite vastuvõtmiseks. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi kulutusi. Protokollid jõustuvad need ratifitseerinud riikide suhtes pärast nende ratifitseerimist 128 riigi poolt.
Estonia · Riigikogu · 18 September 2017
Eelnõu sätestab rahandusministeeriumi kohustuse avalikustada Euroopa Komisjoni läbipaistvusmoodulis antud riigiabi, mis ületab 500 000 eurot. Teave sellise abi kohta tuleb avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmisest. Tegemist on 1. juulist 2016. aastast kehtima hakanud Euroopa Komisjoni soovitusega liikmesriikidele, mille eesmärk on võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel saada teavet suures summas antud riigiabi kohta. Alates 1. juulist 2016 on Eestis antud sellist abi 76 korda. Eelnõu muudab Euroopa Komisjonile riigiabi aruannete esitamise korda ja sätestab rahandusministeeriumi kohustuse esitada aruanded Euroopa Komisjoni veebirakenduse kaudu. Nimetatud muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla kehtiva korraga.