Records
Bill· SE963menetlusse voetud
Estonia · Riigikogu · 17 June 2026
Eelnõu näeb ette, et tagamaks kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine halvenenud julgeolekuolukorras, tuleb Kaitseväe Luurekeskusele anda julgeolekuasutuse staatus
Bill· SE962menetlusse voetud
Estonia · Riigikogu · 17 June 2026
Eelnõuga muudetakse Kaitseliidu seadust (RT I, 03.02.2026, 10; edaspidi KaLS) ja kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 03.02.2026, 17; edaspidi KVTS), et luua selge õiguslik alus NATO liikmesriigi kodanikest Kaitseliidu liikmete (edaspidi: NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liige) paindlikumaks kaasamiseks riigikaitsesse. KaLS muudatused ühtlustavad kaitseväelise vormiriietuse kandmise aluse Kaitseliidu liikmetele ning laiendavad toetajaliikmete kaasamist KaLS § 4 lõigetes 2 ja 31 sätestatud ülesannete täitmisse. KVTS muudatused võimaldavad üle 18-aastasel NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmel vabatahtlikult võtta kaitseväekohustuse, kui ta on andnud kaitseväelase tõotuse (KVTS § 10), ning võimaldavad ta nimetada Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale.
Bill· AE802avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 20 January 2026
Resolution· OE770avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 3 December 2025
Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside, seotuse Eesti avaliku sektoriga, propagandaprojektide ning nendega kaasnevate riskide süstemaatiliseks väljaselgitamiseks ja analüüsimiseks.
Seletuskirjas märgitakse, et Venemaa mõjutustegevus Eestis on osa laiemast strateegiast, mis püüab nõrgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet, sihib Eesti venekeelset elanikkonda ja ühiskondlikku sidusust ning levitab Eesti riiki ja liitlasi kahjustavaid narratiive.
Komisjoni moodustamisel lähtutakse samast põhimõttest, mis on kokku lepitud Riigikogu erikomisjonide moodustamisel. See tähendab, et koalitsiooni ja opositsiooni esindajad on tasakaalus. Sellest tulenevalt on koalitsioonifraktsioonidel kummalgi 2 kohta ja opositsioonifraktsioonidel 1 koht komisjonis.
Bill· AE763avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 November 2025
Avalduses mõistetakse hukka Hiina assimilatsioonipoliitika ja Tiibeti internaatkoolisüsteemi, mille eesmärk on kaotada tiibetlaste ja teiste vähemuste, näiteks uiguuride erinevad keelelised, kultuurilised ja usulised traditsioonid, nõutakse Tiibetis lastele kehtestatud internaatkoolisüsteemi ja perekondade lahutamise tava viivitamatut kaotamist, nagu rõhutasid ÜRO eksperdid 2023. aasta veebruaris ja kutsutakse lisaks Hiina ametivõime üles lubama luua Tiibeti erakoole.
Avaldus kutsub riike ja Euroopa Liidu komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles nõudma, et Hiina valitsus väljastaks Euroopa diplomaatidele viisad, et külastada internaatkoole kogu Tiibetis ning lubaks sõltumatutel ajakirjanikel ja rahvusvahelistel vaatlejatel piirkonda siseneda.
Bill· AE564avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 14 January 2025
Law· SE536avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 7 November 2024
Eelnõu eesmärk on kehtestada kodakondsustsensus ehk näha ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.
Seletuskirjas märgitakse, et põhiseaduslike väärtuste ja demokraatliku õigusruumi kaitsmiseks määratleme selgemalt, milliste riikide kodanikel ja Eestis püsivalt elavatel kodakondsuseta isikutel on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Põhiseaduse muudatus annab hääleõiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta isikutele, kellel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi.
Eelnõu algatamise õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 161 lõige 1, mille kohaselt on õigus algatada põhiseaduse muutmist vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Põhiseaduse § 163 kohaselt saab põhiseadust muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahel on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahel vähemalt üks kuu.
Bill· AE449avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 29 May 2024
Eelnõuga mõistetakse hukka Gruusia valitsuse ja võimuerakonna läbi viidud demokraatiavastased sammud, mis Gruusia rahva selge enamuse tahte vastaselt seavad kahtluse alla Gruusia euroatlantilise kursi.
Saadikud osutavad eelnõus, et vaatamata laialdastele protestidele, Euroopa Liidu ja Gruusia liitlaste üleskutsetele ja Gruusia presidendi vetole võttis Gruusia parlament 28. mail valitsuspartei Gruusia Unistus häältega vastu välismõju läbipaistvuse seaduse, mis on ajendatud Venemaa Föderatsiooni niinimetatud välisagentide seadusest, mida Putini režiim kasutab kodanikuühiskonna, ajakirjanduse ja poliitilise opositsiooni represseerimiseks. Seletuskirja kohaselt on EL, Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon ja Gruusia kodanikuühiskond kuulutanud seaduse Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ning ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga vastuolus olevaks, kuna rikub õigusriigi, seaduslikkuse ja proportsionaalsuse, samuti diskrimineerimise keelu põhimõtteid.
Eelnõu kohaselt mõistab Riigikogu hukka Gruusia valitsuse ja parlamendienamuse tegevuse välismõju läbipaistvuse seaduse vastuvõtmisel ja ELiga kokkulepitu hülgamise ning kutsub Gruusia parlamenti ja valitsust välismõju läbipaistvuse seaduse viivitamatult tühistama. Samuti kutsub Riigikogu eelnõu kohaselt Gruusia valitsust üles loobuma vägivallast meeleavaldajate, kodanikuühiskonna ja opositsioonipoliitikute vastu, läbi viima seaduslikku uurimist rahulike protestijate kallal vägivalda tarvitanud ametivõimude ja isikute suhtes, kinni pidama lubadusest edendada õigusriiklust ja kaitsta inimõigusi ning ellu viima reforme, mida nõuab Gruusia kodanike valdav enamus ja mis on ELiga liitumise eeltingimuseks.
Resolution· OE431avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 May 2024
Otsuse eelnõu võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist.
Eelnõu kohaselt langetab Riigikogu põhimõttelise otsuse, kas lubada Eestis tuumaenergiat toota või mitte. Eelnõu põhineb eeskätt tuumaenergia töörühma aastatel 2021–2023 tehtud analüüsil, mille järelduseks on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav.
Eelnõu esitanud Riigikogu liikmed toetavad tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. See hõlmab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamist ning vajadusel kehtivate õigusaktide muutmist ja täiendamist, tuumaenergia ohutut kasutamist reguleeriva asutuse loomist ning valdkondlike pädevuste arendamist.
Bill· AE420avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 17 April 2024
Bill· SE414ii lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 21 March 2024
Eelnõuga langetatakse Euroopa Parlamendi valimistel hääletamisõiguse iga 16. eluaastale (kehtiva seaduse kohaselt on see 18) ja kandideerimisõiguse iga 18. eluaastale (kehtiva seaduse kohaselt on see 21).
Resolution· OE369tagastatud
Estonia · Riigikogu · 5 February 2024
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek lahendada looduskaitselised ja muinsuskaitselased piirangud, mis välistavad rahvusooper Estonia juurdeehituse. Vajadusel algatada rahvusooper Estonia juurdeehituse riigi eriplaneering.
Bill· AE355avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 13 December 2023
Eelnõu kohaselt avaldab Riigikogu Iisraeli riigile, rahvale ja terrorirünnakus hukkunute omastele kaastunnet ning tunnustab pantvangide vabastamiseks tehtud jõupingutusi, mille tulemusel on osa pantvange õnnestunud vabastada. Samuti kinnitab parlament eelnõus, et Iisraeli riigil on õigus ja kohustus ennast kaitsta kuni Hamasi terrorirünnakute lõppemise, kõigi pantvangide vabastamise ning 7. oktoobri veresauna kavandajate ja läbiviijate tabamiseni, et terror Iisraeli ja tema rahva vastu ei korduks.
Riigikogu avaldab eelnõu kohaselt lootust, et Iisrael saavutab sõjalistes ja terrorismivastastes tegevustes Gaza sektoris kiiret edu, ning märgib, et nii Iisraeli tuleviku kui ka piirkonna rahu huvides on äärmiselt oluline vältida käimasolevates tegevustes tsiviilohvreid ja järgida üldist rahvusvahelist humanitaarõigust.
Eelnõu järgi taunib parlament igasugust vägivalda tsiviilelanike suhtes ükskõik kelle poolt ja ükskõik millistele õigustustele tuginedes ning kutsub Iisraeli valitsust ja kõiki konflikti osapooli üles tegema kõik endast oleneva Gaza sektori humanitaarkriisi leevendamiseks.
Bill· AE228avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 June 2023
Riigikogu avalduses nõutakse Ukraina vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja pidajate isiklikule vastutusele võtmist ning rõhutatakse, et Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu, kui kõige jõhkram agressiooniakt Euroopas teisest maailmasõjast saadik, nõuab adekvaatset õiguslikku reaktsiooni.
Riigikogu avalduses kutsutakse üles tõstatama rahvusvahelise eritribunali loomise küsimus kõigil kahepoolsetel kohtumistel teiste riikide valitsustega, kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Eesti Vabariik on liige, ja kõigil rahvusvahelistel foorumitel, kus Eesti Vabariik osaleb ning tugevdama koostööd Ukraina valitsusega agressioonikuriteo uurimisel ja kurjategijate kohtu alla toomisel.
Bill· AE90avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 May 2023
Bill· AE778avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 February 2023
Bill· AE584avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 13 April 2022
Bill· AE535avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 23 February 2022
Bill· AE333avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 10 February 2021
Riigikogu rõhutab avalduses, et Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on seatud kaitsma liikmesriikide huvisid rahvusvahelistes suhetes, lähtudes meie ühistest demokraatlikest väärtustest.
Riigikogu on veendunud, et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet.
Riigikogu toonitab, et suhetes Venemaaga on rasketest teemadest rääkides eriti oluline säilitada selgus ja põhimõttekindlus ning Euroopa Liidu institutsioonid peavad tegema tõsiseid järeldusi hiljutisest Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Moskva visiidist, mis ei vastanud neile nõuetele.
Riigikogu kutsub üles Euroopa Liidu liikmesriike ajakohastama Venemaa-suunalist poliitikat, võttes arvesse viimaste aastate autoritaarsed arengud Venemaal ja tema agressiivsed välispoliitilised suundumused.
Riigikogu on arvamusel, et Venemaa-poliitika kujundamisel peab Euroopa Liit tegema tihedat koostööd Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja teiste demokraatliku läänemaailma riikidega.
Riigikogu on arvamusel, et Venemaaga peetava sisulise ja üksteisest lugupidava dialoogi eelduseks on rahvusvaheliselt võetud kohustuste täitmine Venemaa poolt ja naaberriikide territoriaalset terviklikkust lõhkuvast agressiivsest välispoliitikast loobumine.
Riigikogu tuletab meelde Venemaa poolt 1996. aastal Euroopa Nõukogu liikmeks astumisel võetud kohustusi, sealhulgas kohustust kaitsta demokraatiat ja õigusriiki, täita Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning tagada oma kodanikele inimõigused ning meediavabadus.
Riigikogu mõistab hukka Venemaa jõustruktuuride vägivalla oma kodanike suhtes, kes on avaldanud meelt korruptsiooni vastu ja nõudnud põhiseaduslike kodanikuvabaduste tagamist.
Riigikogu nõuab Venemaa linnades toimunud rahumeelsetel meeleavaldustel vahistatud või oma meelsuse avaldamise eest kinnipeetute, sealhulgas Aleksei Navalnõi ja teiste poliitvangide vabastamist.
Riigikogu kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles rahvusvahelisel tasemel karmistama sanktsioone eesmärgiga avaldada reaalset mõju Venemaale rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamiseks.
Riigikogu kutsub avalduses üles Euroopa Liidu liikmesriike toetama ja kaitsma kodanikuühiskonda Venemaal.
Bill· PE322avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 27 January 2021
Bill· SE305tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 16 December 2020
Eelnõu näeb ette taastada Eesti kodakondsus isikutele, kes lahkusid Molotov-Ribbentropi pakti tõttu enne 1940. aastat, kes ei kaotanud oma de jure Eesti kodakondsust mitte 1939 sellest vormiliselt loobudes, vaid 1992. aastal, kui Eesti Vabariik seadis kodakondsuse taastamise piirajaks 1940. aasta suve.
Bill· SE255tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 30 September 2020
Eelnõu näeb ette taastada Eesti kodakondsus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.
Bill· SE248tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 28 September 2020
Eelnõu eesmärk on krediidiasutuste arvelduskontoga seonduvat lepinguvabaduse põhimõtted viia kooskõlla põhiseadusega ning tagada isikute põhiõigustes sätestatud kohustuse täitmine, mille järgi ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt.
Bill· AE223avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 24 August 2020
Bill· SE208tagasi voetud
Estonia · Riigikogu · 8 June 2020
Eelnõu täpsustab kohanimede määramist. Eelnõu järgi ei ole lubatud kasutada kohanimedeks Eesti ajaloo ja kultuuriloo sobimatuid nimesid. Täpsustatakse Kohanimenõukogu ja vastava ministri rolli kohanimede vastavuse määramisel ning määrab tähtajad, millega Eesti kohanimed viiakse vastavusse seadusega.
Bill· AE140avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 30 January 2020
Riigikogu avaldus on ajendatud Venemaa Föderatsiooni võimude provokatiivsetest sõnavõttudest seoses Teise maailmasõja puhkemisega, ajalooliste faktide võltsimisest oma suurriikliku ideoloogia huvides ja selleks korraldatud agressiivsetest meediakampaaniatest. Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide õigustamisega loob Venemaa Föderatsioon endale pinnast agressiivse välispoliitika jätkamiseks naaberriikide ja kogu läänemaailma suunas.
Riigikogu avalduses taunitakse Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu ning õigustada Teise maailmasõja eel kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingut ja selle salaprotokolle. Seejuures püütakse lääneriike näidata peamiste süüdlastena sõja puhkemises, eelkõige Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga kahe agressori vahel jaotatud Poolat.
Riigikogu avaldus kutsub Vabariigi Valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist ja rõhutab vajadust lülitada Eesti koolide õppeprogrammidesse totalitaarsete režiimide kuritegusid ja demokraatiat ähvardanud ohte käsitlevad teemad.
Avalduses meenutatakse 14. veebruaril 2012. aastal heaks kiidetud Riigikogu avaldust, milles mõisteti hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning isikud, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusvastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast.
Resolution· OE84tagastatud
Estonia · Riigikogu · 25 September 2019
Bill· AE516avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 26 September 2017
Avalduses kutsutakse kõiki osapooli Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi läbiviimisel säilitama rahumeelne, läbipaistev, demokraatlik ja teineteisest lugupidav asjaajamine. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Bill· SE422tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 10 April 2017
Bill· SE392tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 23 February 2017
Eelnõu näeb ette keelata loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Nimetatud keeldu soovitakse kohaldada loomapidajate suhtes alates 1. jaanuarist 2028.
Bill· AE195avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 March 2016
Law· SE188avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 25 February 2016
Eelnõu näeb ette kokkuleppevedude osutamiseks vajaliku regulatsiooni. Eelnõuga tagatakse kokkuleppevedude turvalisus ja usaldusväärsus. Kehtestatakse vastavad minimaalsed nõuded kokkuleppevedude teostajatele ja elektroonilistele kokkuleppevedude süsteemile. Eelnõu koostamisel on arvestatud, et kokkuleppeveod peaksid toimuma võimalikult suures ulatuses ilma riikliku sekkumiseta ja vastavalt turutingimustele.
Kokkuleppevedude regulatsiooni toomine ühistranspordiseadusesse on põhjendatud asjaoluga, et hetkel tulenevad piirangud kokkuleppevedude teostamisele ühistranspordiseadusest. Samuti viitab autoveoseadus, et sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Samas ei näe käesolev eelnõu ette, et kokkuleppeveod oleksid käsitletavad ühistranspordina või sellega samastatud.
Paralleelselt kokkuleppevedude seadustamisega lihtsustab eelnõu taksojuhtidele seatud nõudeid, delegeerib vastutust ja järelevalvet rohkem taksoveo korraldajale. Eelnõu avab ka taksoteenuse turu konkurentsile, mis on vähem seotud nõuetega, mille täitmine ja järelevalve on ka praktikas osutunud äärmiselt problemaatiliseks.
Resolution· OE122i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 28 October 2015
Eelnõu kohaselt on probleemkomisjoni ülesanne narkomaania ja HIV ennetamise arengukavade ning vastavate riiklike strateegiate hetkeseisu analüüs, sealhulgas rahaliste ressursside planeerimise ja kasutamise analüüs. Probleemkomisjoni ülesandeks on pakkuda lahendusi narkosurmade arvu ja HIV leviku radikaalseks vähendamiseks, et panna piir narkokuritegevusele ja tagada efektiivne sõltuvusravi.
Bill· SE114i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 20 October 2015
Eelnõu täpsustab vastavalt kooseluseadusest tulenevast regulatsioonist õiguste realiseerimise korda. Kooseluseadus on vastu võetud eelmise Riigikogu koosseisu poolt, kuid enne jõustumist tuleva aasta algul on vaja Riigikogul vastu võtta rakendusaktid ehk sätted, millega saab kooseluseadust ka igapäevastes praktilistes olukordades rakendama hakata. Rakendamissätete ühtselt eraldi seaduses välja toomine on vajalik eelkõige seetõttu, et rakendusnormid on omavahel tihedalt seotud. Ühtne rakendusseadus võimaldab vältida erinevates seadustes seotud küsimusi reguleerivate normide ja neis sisalduvate viidete vahelisi ebakõlasid ning tagada selguse, arusaadavuse ja terminoloogilise ühtsuse.
Eelnõu lähtub kooseluseaduse vastuvõtmisel esitatud sooneutraalsest regulatsioonist, mis hõlmab kooselulepingu sõlminud isikute (registreeritud elukaaslaste) omavahelisi õigussuhteid ja õigussuhteid kolmandate isikutega. Õigussuhte olemus ning sellest tulenevad õigused ja kohustused on sisustatud juba kooseluseaduses. Eelnõu eesmärk on kooseluseaduses toodud põhimõtetest lähtudes täpsustada, milline on kooseluseadusest tekkivate õiguste ja kohustuste realiseerimise kord ja tagada kooseluseaduse rakendumise võimalikkus.
Eelnõuga muudetakse mitmeid seadusi. Rakendusseadus on suuresti tehniline tekst, mis reguleerib varasuhteid, pärimist, registritega seotud küsimusi jne.
Resolution· OE107i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 13 October 2015
Eelnõu eesmärk on moodustada probleemkomisjon Eesti ühiskonnas levinud soolise võrdõiguslikkuse probleemide läbitöötamiseks.
Bill· AE1015saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 16 September 2026
Avalduse eelnõus kinnitatakse Eesti vankumatut toetust Ukraina võidule Venemaa agressioonisõjas ning rõhutatakse, et Ukraina võit ja Venemaa strateegiline lüüasaamine on vältimatu eeldus püsiva õiglase rahu ja julgeoleku tagamiseks Euroopas.
Eelnõu kohaselt kutsub Riigikogu liitlasi ja partnereid läheneva talve ja Venemaa süveneva õhuterrori tingimustes üles seadma prioriteediks õhutõrjesüsteemide ja -rakettide tarned Ukrainale ning toonitab, et võidu tagamiseks tuleb toetada Ukraina kaitsetööstusliku baasi tugevdamist ja riigi majandusliku suutlikkuse tagamist pikaajalise finantsabi kaudu.
Eelnõuga kutsutakse riike üles tagama Ukrainale kriitilised varud saabuvaks talveks. Samuti toetatakse eelnõus majandusliku surve tugevdamist Venemaale ning peetakse vajalikuks sanktsioonide tõhusamat jõustamist ja nende rikkujate vastutusele võtmist.
Riigikogu mõistab eelnõus hukka Venemaa toime pandava terrori, sealhulgas sabotaaži, küberrünnakud, süütamised, mõrvad ja muu vägivaldse tegevuse Euroopa riikides, ning kutsub liitlasi Venemaa riiklikule terrorile ühiselt vastu astuma. Riigikogu mõistab eelnõu kohaselt hukka ka Venemaa Riigiduuma „valimiste“ korraldamise ja läbiviimise 20. septembril ajutiselt okupeeritud aladel kui Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse jämeda rikkumise.
Eelnõus rõhutab Riigikogu jätkuvat toetust Ukraina liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga, pidades samas tähtsaks Ukraina poliitilist ühtsust, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja vajalike reformide jätkamist. Samuti rõhutatakse korruptsioonivastase võitluse, demokraatlike institutsioonide tugevdamise ning opositsiooni õiguste ja poliitilise pluralismi austamise tähtsust.
Riigikogu kutsub eelnõus lõpule viima rahvusvahelise agressioonikuriteo eritribunali ja agressiooni kompensatsioonimehhanismide loomise ning toonitab, et püsiv rahu Euroopas ei saa sündida agressiooni premeerimise ega mõjusfääride taastamise kaudu. „Õiglane ja kestev rahu eeldab Ukraina suveräänsuse säilitamist ja territoriaalse terviklikkuse taastamist ning usaldusväärseid julgeolekutagatisi, mis hoiavad ära Venemaa Föderatsiooni uue agressiooni,“ seisab eelnõus.