Records
Bill· SE962menetlusse voetud
Estonia · Riigikogu · 17 June 2026
The draft amends the Defense League Act (RT I, 03.02.2026, 10; hereinafter KaLS) and the Defense Service Act (RT I, 03.02.2026, 17; hereinafter KVTS) in order to create a clear legal basis for the more flexible inclusion of members of the Defense League who are citizens of a NATO member state (hereinafter: members of the Defense League who are citizens of a NATO member state) in national defense. The changes in KaLS standardize and expand the basis for wearing military uniforms for members of the Defense League the involvement of supporting members in the performance of the tasks stipulated in subsections 2 and 31 of § 4 of the Act. The amendments to the KVTS allow a member of the Defense League who is a citizen of a NATO member state over the age of 18 to voluntarily undertake military service if he has taken the vow of a military serviceman (KVTS § 10), and allows him to be appointed to a wartime position with a military rank in the Defense Forces.
Bill· AE915saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 14 May 2026
The reasons for the statement briefly describe the events of 1934 and the following years, as a result of which the democratically elected parliament was silenced, the activities of political parties were banned, the press was subjected to censorship, and an authoritarian regime was established. The resolution of the statement condemns the action at that time in suppressing the constitutional order and democracy of Estonia and emphasizes the need to prevent recurrence of similar events and actions in Estonia.
Bill· SE822tagasi voetud
Estonia · Riigikogu · 10 February 2026
The bill provides for the position of scientific adviser under each minister and in the State Chancellery. The explanatory letter states that scientific advisors have already been employed in most ministries and the State Chancellery, which clearly confirms that this is an Estonian success story. However, these positions have not yet been legislated or regulated. The purpose of the bill is to ensure by law the continuity of these positions, the competence of the research advisor in research or development work and harmonize the relevant requirements, as well as ensure that scientific advisors are selected through a public competition by a competent and non-political foundation (Estonian Science Agency) through a committee formed for this purpose, i.e. the scientific community, not political forces.
Bill· AE802avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 20 January 2026
Bill· AE763avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 November 2025
The statement condemns China's assimilation policy and the Tibetan boarding school system, which aims to eliminate the distinct linguistic, cultural and religious traditions of Tibetans and other minorities such as the Uyghurs, calls for the immediate abolition of the Tibetan boarding school system for children and the practice of family separation, as highlighted by UN experts in February 2023, and further calls on the Chinese authorities to allow to establish Tibetan private schools.
The statement calls on countries and the EU Commission Vice-President and High Representative of the Union for Foreign Affairs and Security Policy to demand that the Chinese government issue visas to European diplomats to visit boarding schools across Tibet and allow independent journalists and international observers to enter the region.
Law· SE684avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 June 2025
The purpose of the draft is to make the process of electing the president smoother, more inclusive and more transparent to the public. The deadlines for the submission of candidates for registration are changed, stating that the submission of candidates begins at 9:00 a.m. on the twelfth day and ends at 6:00 p.m. on the ninth day before the day of the first round of voting. The purpose of the change is to ensure a sufficient and pre-planned time period for the submission of candidates, which creates an opportunity for candidates for introduction before voting. An earlier and clearer time frame allows the introduction of candidates to be organized in a systematic and transparent manner, giving voters and the public the opportunity to get to know the positions of the candidates in more detail. It also helps to avoid a situation where candidates are presented immediately before the vote, leaving insufficient time for their introduction and substantive analysis. Remains valid in case of extraordinary elections of the President of the Republic the current deadline for submitting candidates for registration (starts on the fourth day at 9:00 a.m. and ends on the second day at 6:00 p.m. before the day of the first round of voting). Secondly, the procedure for introducing the candidates before the voting rounds is established. Before the first and second round of voting in the Riigikogu and before the first round of voting in the Electoral College, the candidates are introduced in the order of their submission for registration. Each candidate has the right to hold up to a ten-minute presentation.
Bill· AE564avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 14 January 2025
Law· SE536avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 7 November 2024
Eelnõu eesmärk on kehtestada kodakondsustsensus ehk näha ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.
Seletuskirjas märgitakse, et põhiseaduslike väärtuste ja demokraatliku õigusruumi kaitsmiseks määratleme selgemalt, milliste riikide kodanikel ja Eestis püsivalt elavatel kodakondsuseta isikutel on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Põhiseaduse muudatus annab hääleõiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta isikutele, kellel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi.
Eelnõu algatamise õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 161 lõige 1, mille kohaselt on õigus algatada põhiseaduse muutmist vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Põhiseaduse § 163 kohaselt saab põhiseadust muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahel on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahel vähemalt üks kuu.
Bill· AE449avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 29 May 2024
Eelnõuga mõistetakse hukka Gruusia valitsuse ja võimuerakonna läbi viidud demokraatiavastased sammud, mis Gruusia rahva selge enamuse tahte vastaselt seavad kahtluse alla Gruusia euroatlantilise kursi.
Saadikud osutavad eelnõus, et vaatamata laialdastele protestidele, Euroopa Liidu ja Gruusia liitlaste üleskutsetele ja Gruusia presidendi vetole võttis Gruusia parlament 28. mail valitsuspartei Gruusia Unistus häältega vastu välismõju läbipaistvuse seaduse, mis on ajendatud Venemaa Föderatsiooni niinimetatud välisagentide seadusest, mida Putini režiim kasutab kodanikuühiskonna, ajakirjanduse ja poliitilise opositsiooni represseerimiseks. Seletuskirja kohaselt on EL, Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon ja Gruusia kodanikuühiskond kuulutanud seaduse Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ning ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga vastuolus olevaks, kuna rikub õigusriigi, seaduslikkuse ja proportsionaalsuse, samuti diskrimineerimise keelu põhimõtteid.
Eelnõu kohaselt mõistab Riigikogu hukka Gruusia valitsuse ja parlamendienamuse tegevuse välismõju läbipaistvuse seaduse vastuvõtmisel ja ELiga kokkulepitu hülgamise ning kutsub Gruusia parlamenti ja valitsust välismõju läbipaistvuse seaduse viivitamatult tühistama. Samuti kutsub Riigikogu eelnõu kohaselt Gruusia valitsust üles loobuma vägivallast meeleavaldajate, kodanikuühiskonna ja opositsioonipoliitikute vastu, läbi viima seaduslikku uurimist rahulike protestijate kallal vägivalda tarvitanud ametivõimude ja isikute suhtes, kinni pidama lubadusest edendada õigusriiklust ja kaitsta inimõigusi ning ellu viima reforme, mida nõuab Gruusia kodanike valdav enamus ja mis on ELiga liitumise eeltingimuseks.
Bill· SE414ii lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 21 March 2024
The bill lowers the right to vote in European Parliament elections to every 16-year-old (according to the current law it is 18) and the right to stand for election to every 18-year-old (according to the current law it is 21).
Bill· AE355avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 13 December 2023
Eelnõu kohaselt avaldab Riigikogu Iisraeli riigile, rahvale ja terrorirünnakus hukkunute omastele kaastunnet ning tunnustab pantvangide vabastamiseks tehtud jõupingutusi, mille tulemusel on osa pantvange õnnestunud vabastada. Samuti kinnitab parlament eelnõus, et Iisraeli riigil on õigus ja kohustus ennast kaitsta kuni Hamasi terrorirünnakute lõppemise, kõigi pantvangide vabastamise ning 7. oktoobri veresauna kavandajate ja läbiviijate tabamiseni, et terror Iisraeli ja tema rahva vastu ei korduks.
Riigikogu avaldab eelnõu kohaselt lootust, et Iisrael saavutab sõjalistes ja terrorismivastastes tegevustes Gaza sektoris kiiret edu, ning märgib, et nii Iisraeli tuleviku kui ka piirkonna rahu huvides on äärmiselt oluline vältida käimasolevates tegevustes tsiviilohvreid ja järgida üldist rahvusvahelist humanitaarõigust.
Eelnõu järgi taunib parlament igasugust vägivalda tsiviilelanike suhtes ükskõik kelle poolt ja ükskõik millistele õigustustele tuginedes ning kutsub Iisraeli valitsust ja kõiki konflikti osapooli üles tegema kõik endast oleneva Gaza sektori humanitaarkriisi leevendamiseks.
Bill· AE228avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 June 2023
Riigikogu avalduses nõutakse Ukraina vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja pidajate isiklikule vastutusele võtmist ning rõhutatakse, et Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu, kui kõige jõhkram agressiooniakt Euroopas teisest maailmasõjast saadik, nõuab adekvaatset õiguslikku reaktsiooni.
Riigikogu avalduses kutsutakse üles tõstatama rahvusvahelise eritribunali loomise küsimus kõigil kahepoolsetel kohtumistel teiste riikide valitsustega, kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Eesti Vabariik on liige, ja kõigil rahvusvahelistel foorumitel, kus Eesti Vabariik osaleb ning tugevdama koostööd Ukraina valitsusega agressioonikuriteo uurimisel ja kurjategijate kohtu alla toomisel.
Bill· AE90avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 May 2023
Bill· SE1018algatatud
Estonia · Riigikogu · 17 September 2026