Records
Bill· AE915avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 14 May 2026
Avalduse põhjenduste osas kirjeldatakse ülevaatlikult 1934. aasta ja järgnenud aastate sündmusi, mille tagajärjel vaigistati demokraatlikult valitud parlament, keelustati erakondade tegevus ja allutati ajakirjandus tsensuurile ning kehtestati autoritaarkord. Avalduse resolutsioonis mõistetakse hukka tollane tegevus Eesti põhiseadusliku korra ja demokraatia allasurumisel ning toonitatakse põhiseaduse preambuli sõnadele viidates vajadust hoida ära sellelaadsete sündmuste ja teguviiside kordumine Eestis.
Bill· SE911i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 13 May 2026
Eelnõu näeb ette anda mootorratastele õigus kasutada ühissõidukiradasid, et muuta seeläbi liikluskorraldus sujuvamaks, ohutumaks ja tõhusamaks.
Bill· SE904tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 6 May 2026
Eelnõu kohaselt määratletakse seaduses valimisvaatlejate organisatsiooni mõiste ja antakse valimisvaatlejate organisatsioonidele õigus esitada Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule valimistega seotud kaebusi avalikes huvides. Sel eesmärgil tehakse neljas valimisseaduses (Riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ja rahvahääletuse seadus) sellekohased sisuliselt ühesugused muudatused ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sellele vastavad muudatused. Seletuskirjas märgitakse, et seni ei ole Eestis valimisvaatlejatel ega valitsusvälistel organisatsioonidel ega ka valijatel või kandidaatidel valimistega seotud küsimustes kaebeõigust avalikes huvides. Eelnõu eesmärk on määratleda valimisvaatlejate organisatsioonid ning anda neile õigus esitada avalikes huvides kaebusi, kui nad leiavad, et valimiste korraldaja või Vabariigi Valimiskomisjon on rikkunud seadust või muid kohaldatavaid nõudeid.
Bill· SE872tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 7 April 2026
Eelnõuga muudetakse põhiseadust selliselt, et Vabariigi President valitakse otse rahva poolt vabadel, üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel. Presidendikandidaadi võib üles seada vähemalt 10 000 hääleõiguslikku Eesti Vabariigi kodanikku. Kandidaatide registreerimine algab 60 päeva enne valimispäeva ja lõpeb 40 päeva enne valimispäeva. Valituks osutub kandidaat, kes saab üle poole hääletamisel osalenute häältest. Kui ükski kandidaat ei saavuta nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Teises voorus osutub valituks kandidaat, kes saab enam hääli. Häälte võrdsuse korral eelistatakse vanemat kandidaati. Selline süsteem tagab, et president valitakse igal juhul ning väldib olukorda, kus riigipea jääb valimata. Presidendi ametiaja katkemise või volituste ennetähtaegse lõppemise korral valitakse uus president samas korras.
Bill· SE747tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 22 October 2025
Eelnõuga soovitakse tagada Eesti lipu eristaatust läbi selle ainukasutuse riigi ja ülejäänud avaliku sektori hoonetel, sealhulgas riigiasutuste, valitsusasutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja kohalike omavalitsuste hoonetel, ning välistada ideoloogilisi sõnumeid kandvate lippude heiskamine lisaks ka Eesti Vabariigi diplomaatiliste välisesinduste hoonetel. Eelnõu piirab teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lippude heiskamist riigi ja muu avaliku sektori hoonetel ainult protokolliliste eesmärkidega, nagu välisriikide ametlike esindajate visiidid või rahvusvaheliste organisatsioonide vastuvõtud.
Bill· SE567tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 22 January 2025
Eelnõu eesmärgiks on anda Eesti põllumeestele, eelkõige loomakasvatajatele ja mesinikele, õigus tappa ulukeid, kes ründavad nende vara või on otseseks ohuks inimeste elule ja tervisele.
Bill· SE527tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 21 October 2024
Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute üldine hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel.
Praeguse seaduse järgi võivad kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti on seni olnud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste küsimuses äärmiselt liberaalne ja võimaldanud hääleõigust ka kolmandate riikide kodanikele ning kodakondsuseta isikutele, sõltumata sellest, kas Eesti kodanikud saavad neis riikides hääletada. Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja kontekstis on selline olukord Eestile julgeolekuohuks.
Resolution· OE431avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 May 2024
Otsuse eelnõu võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist.
Eelnõu kohaselt langetab Riigikogu põhimõttelise otsuse, kas lubada Eestis tuumaenergiat toota või mitte. Eelnõu põhineb eeskätt tuumaenergia töörühma aastatel 2021–2023 tehtud analüüsil, mille järelduseks on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav.
Eelnõu esitanud Riigikogu liikmed toetavad tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. See hõlmab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamist ning vajadusel kehtivate õigusaktide muutmist ja täiendamist, tuumaenergia ohutut kasutamist reguleeriva asutuse loomist ning valdkondlike pädevuste arendamist.
Bill· PE425tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 2 May 2024
Eelnõu esitajate hinnangul on põhjust muret tunda elektroonilise valimissüsteemi usaldatavuse pärast ka seetõttu, et sõjalised konfliktid maailmas on intensiivistumas, mis võib tekitada kasvanud vaenulikku huvi võltsida valimistulemusi Euroopa Liidu ja NATO piiririigis, nagu Eesti seda on. Eespool kirjeldatud vastuolusid arvestades soovivad eelnõu algatajad, et Riigikogu pöörduks esitatud eelnõuga Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu” poole, taotlemaks nende arvamust asjaolule, kas Eesti internetihääletuse süsteemi jätkuv kasutamine on õigustatud ja turvaline ka siis, kui eespool kirjeldatud vastuolud ei ole asjakohaselt lahendatud.
Bill· AE375avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 7 February 2024
Eelnõu mõistab hukka Venemaa tahtliku, süsteemse ja rahvusvahelise õiguse vastase Ukraina laste küüditamine ning nõuab laste vabastamist ja nende turvalise tagasipöördumise tagamist Ukrainasse.
Saadikud juhivad eelnõus tähelepanu, et tahtlik ja süsteemne laste küüditamine Ukrainast Venemaale ja Valgevenesse on rahvusvahelise õiguse kohaselt sõjakuritegu ja genotsiid. Nende sõnul on Venemaa ja Valgevene eesmärk hävitada ukraina rahvus ja identiteet, seejuures tappes, haavates, traumeerides ning ümber asustades Ukraina lapsi. Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal alustatud agressioonisõja kestel on Ukraina aladelt Venemaale viidud sadu tuhandeid lapsi.
Riigikogu nõuab eelnõu kohaselt Venemaalt ja Valgevenelt Ukrainast küüditatud laste vabastamist ja nende Ukrainasse turvalise tagasipöördumise tagamist ning kutsub kõiki riike üles aitama kaasa laste Ukrainasse naasmisele ja tegema selle nimel koostööd.
Eelnõu kohaselt avaldab Riigikogu toetust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi väljapakutud 10-punktilisele rahuplaanile, mille osa on Venemaale ja Valgevenesse küüditatute tagasitoomine, ning tunnustab laste tagasitoomisele keskendunud rahvusvahelise koalitsiooni loomist. Samuti tunnustab Riigikogu eelnõus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust karistamatusega võitlemisel, iseäranis mullu märtsis väljastatud vahistamismäärusi Venemaa Föderatsiooni presidendi ja Venemaa laste õiguste voliniku kohta Ukraina laste ebaseadusliku deporteerimise ja ümberasustamise süüdistuses.
Resolution· OE369tagastatud
Estonia · Riigikogu · 5 February 2024
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek lahendada looduskaitselised ja muinsuskaitselased piirangud, mis välistavad rahvusooper Estonia juurdeehituse. Vajadusel algatada rahvusooper Estonia juurdeehituse riigi eriplaneering.
Bill· SE268tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 13 September 2023
Eelnõu näeb ette üldise tulumaksumäära langetamise. Muudatuse tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Bill· SE266tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 13 September 2023
Eelnõu näeb ette üldise tulumaksumäära langetamise. Muudatuse tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Bill· SE255tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 19 June 2023
Käesoleva eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, et vähendada elanike maksukoormust. Eelnõuga langetatakse põlevkivikütteõli aktsiisi.
Bill· SE249tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 15 June 2023
Eelnõu muudatuse tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Bill· AE228avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 June 2023
Riigikogu avalduses nõutakse Ukraina vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja pidajate isiklikule vastutusele võtmist ning rõhutatakse, et Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu, kui kõige jõhkram agressiooniakt Euroopas teisest maailmasõjast saadik, nõuab adekvaatset õiguslikku reaktsiooni.
Riigikogu avalduses kutsutakse üles tõstatama rahvusvahelise eritribunali loomise küsimus kõigil kahepoolsetel kohtumistel teiste riikide valitsustega, kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Eesti Vabariik on liige, ja kõigil rahvusvahelistel foorumitel, kus Eesti Vabariik osaleb ning tugevdama koostööd Ukraina valitsusega agressioonikuriteo uurimisel ja kurjategijate kohtu alla toomisel.
Bill· SE201tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 13 May 2023
Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni (RT I, 17.03.2023, 77). Muudatuse tulemusena väheneb juriidilise isiku tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Bill· SE195tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 13 May 2023
Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni (RT I, 17.03.2023, 77). Muudatuse tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Bill· SE187tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 13 May 2023
Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni (RT I, 17.03.2023, 77). Muudatuse tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Bill· AE90avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 May 2023
Bill· SE83tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suurendatakse töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära.
Bill· SE81tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
Eelnõuga kavandatakse käibemaksuseadust täiendada 25%-lise käibemaksumääraga. 25%-line määr hakkab kehtima ajakirjandusväljaannetele, mida täna maksustatakse 5%-lise määraga. Muudatuse eesmärk on tingitud defitsiidis oleva Eesti riigieelarve raskest seisust ning vajadusest leida lisavahendeid puudujäägi katmiseks.
Bill· SE34tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
Eelnõuga kavandatakse käibemaksuseadust täiendada 22%-lise käibemaksumääraga. 22%-line määr hakkab kehtima ajakirjandusväljaannetele, mida täna maksustatakse 5%-lise määraga. Muudatuse eesmärk on tingitud defitsiidis oleva Eesti riigieelarve raskest seisust ning vajadusest leida lisavahendeid puudujäägi katmiseks.
Bill· SE33tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
Eelnõuga kavandatakse käibemaksuseadust täiendada 21%-lise käibemaksumääraga. 21%-line määr hakkab kehtima ajakirjandusväljaannetele, mida täna maksustatakse 5%-lise määraga.
Bill· SE32tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
Käesoleva eelnõuga muudetakse käibemaksuseaduse 01.08.2022 jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneb üldine käibemaksu määr.
Bill· AE778avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 February 2023
Bill· SE726tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 18 October 2022
Riigikogu ratifitseeris jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooni 2004. aasta märtsis, paar nädalat enne Eesti vastuvõtmist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks. Ottawa konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 2004. aasta 1. novembril.
Seletuskirjas märgitakse, et 20. sajandi teise poole sõjalistes konfliktides olid jalaväemiinid paljuski nõrgema osapoole võitlusvahendiks, kes ei saanud endale suuremat tulejõudu ehk pommituslennuväge, lahingukoptereid ning suurtükiväge lubada.
Uues olukorras on Eesti sunnitud tegema kõik endast oleneva, et sõjalist riigikaitset tugevdada. Ka ei saa me endale lubada, et sõja korral võiksid teised, Ottawa konventsiooniga liitumisest hoidunud riigid Eesti territooriumil jalaväemiine kasutada, meie ise aga ei tohiks.
Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooni nõuetest kinnipidamine enam Eesti rahvuslikes huvides. See nõrgendab meie kaitsevõimet.
Seoses Ottawa konventsiooni denonsseerimisega võib Eesti võtta endale ühepoolse kohustuse hoiduda jalaväemiinide müümisest või muul viisil teistele riikidele riikidele edasiandmisest ning deklareerida, et ei kasuta jalaväemiine väljaspool oma territooriumi.
Bill· SE719tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 17 October 2022
Eelnõuga nähakse kohtute seaduses ette riigikaitsega seotud kohtuasju arutava ning Põhiseaduses lubatud erikohtu – Riigikaitsekohtu -moodustamine ja selle tegevuse põhilised riigiõiguslikud alused.
Eelnõuga pakutakse konkreetne lahendus, kuidas tagada riigis kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal nende spetsiifiliste kohtumõistmise funktsioonide täitmine, mis on traditsiooniliselt olnud sõjakohtute ülesandeks.
Bill· AE717avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 11 October 2022
Avalduses on kirjas: „Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust.
Tuumarelvaga ähvardav Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas.
Tuletades meelde käesoleva aasta 23. veebruaril vastuvõetud Riigikogu avaldust, on agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu.
Arvestades käesoleva aasta 21. aprillil vastuvõetud Riigikogu avaldust, milles Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu tunnistati rahvusvaheliseks kuriteoks ning tsiviilelanike vastu suunatud massilised julmused genotsiidiks Ukraina rahva vastu, toetab Riigikogu toimepandud sõja- ja genotsiidikuritegude väljaselgitamist ja uurimist ning nende sooritajate vastutusele võtmist.“
Resolution· OE681tagastatud
Estonia · Riigikogu · 22 September 2022
Bill· SE619ii lugemine katkestatud
Estonia · Riigikogu · 12 May 2022
Eelnõu näeb ette tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni, eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi on lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus.
Eelnõuga tõstetakse kolme kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus, varasema 300 euro asemel ning seitsme ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni, varasema 400 euro asemel.
Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene.
Eelnõuga muudetakse lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi, mille kohaselt hakkab lasterikka pere toetus vähenema pere kolme kõige noorema alaealise lapse täisealiseks saamisel. Senise süsteemi asemel, kus lasterikka pere toetus kadus esimese lapse täisealiseks saamisel, hakatakse lasterikka pere toetust maksma täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm või enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt 1/3 võrra.
Bill· AE584avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 13 April 2022
Bill· PE541avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 28 February 2022
Bill· AE535avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 23 February 2022
Bill· AE501avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 December 2021
Riigikogu avalduses kutsutakse kõiki riike üles tingimusteta toetama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Ühtlasi rõhutatakse, et Ukraina liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides on Ukraina ja nende organisatsioonide otsus ning kolmandatel riikidel puudub nendes küsimustes sõnaõigus.
Bill· SE462i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 29 September 2021
Eelnõu näeb ette seadustada Vabariigi Presidendi otsevalimine.
Seletuskirjas rõhutatakse, et Vabariigi Presidendi valimine otse rahva poolt vastab ühiskonna ootustele ning annab rahvale täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel, lähendades sellega rahvast riigile.
Bill· AE391tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 12 May 2021
Riigikogu avalduse eesmärgiks on juhtida tähelepanu aastakümneid kestnud venestamispoliitikale paljude Venemaa põlisrahvaste suhtes, mis on viimastel aastatel eriti hoogustunud.
Avalduses mõistetakse hukka Venemaa Föderatsiooni võimude poolt ellu viidav venestamispoliitika. Riigikogu avaldusega soovitakse toetada kõigi rahvaste kustumatut enesemääramise õigust. Ühtlasi rõhutatakse vajadust toetada Venemaa põlisrahvaste säilimist ning tutvustada nende ajalugu, kultuuri ja olukorda kogu maailmas.
Bill· PE322avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 27 January 2021