Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) asutati 29. septembril 1954. a, kui jõustus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon, mis on koostatud 1. juulil 1953. aastal Pariisis (CERNi konventsioon). CERNi eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö alusteaduslike tuumauuringute ning nendega seotud uuringute vallas. CERNi peakorter asub Genfis. CERNiga on liitunud 23 riiki, nende hulgas tööstusriigid (näiteks Saksamaa Liitvabariik, Prantsuse Vabariik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik jne) ning enamik Euroopa Liidu liikmesriike (v.a Eesti Vabariik, Küprose Vabariik ja Sloveenia Vabariik, kes on assotsieerunud liikmed täisliikmeks saamise eelstaadiumis. Horvaatia Vabariik, India Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Pakistani Islamivabariik, Türgi Vabariik ja Ukraina on assotsieerunud liikmed). CERN on koostanud 18. märtsil 2004 Genfis CERNi eesõiguste ja puutumatuse protokolli, mis sätestab CERN-i eesõigusi ning puutumatust. CERNi täisliikmeks saamiseks on vaja ühineda selle protokolliga.
Eesti Vabariik sai CERNiga assotsieerunud liikme staatuse 1. veebruaril 2021. Assotsieerunud liikmeks olek on enne täisliikmeks saamist uutele liikmesriikidele kohustuslik. Assotsieerunud liikme staatuses olles on Eesti Vabariigi ettevõtete aastas võidetavate hangete ning CERNis töötavate Eesti kodakondsusega isikute töölepingute võimalik rahaline kogumaht piiratud aastase liikmemaksu suurusega. 2023. aastal oli Eesti Vabariigi kui assotsieerunud riigi liikmemaks 1,36 miljonit Šveitsi franki (ca 1,45 miljonit eurot). Eesti Vabariigi jaoks on CERNi täisliikme staatus oluline, sest siis ei kehti Eesti Vabariigi suhtes enam CERNi hangetes osalemise ja töölepingute rahaline ülempiir. Lisaks on CERNi täisliikmetel hääleõigus CERNi nõukogus, CERNi rahanduskomitees ja CERNi teaduspoliitika komitees. Eesti Vabariik saab CERNi nõukogu kaudu osaleda CERNi otsustusprotsessides ja juhtimises, kaasa arvatud uute teadusprogrammide ja eksperimentide planeerimisel ning nende üle otsustamisel.
22. märtsil 2023 toimunud CERNi nõukogu istungil toetas nõukogu Eesti täisliikmesust CERNis.
Eelnõuga kõrvaldatakse kaitselennundusega seotud õigusmaastiku puudused, et tagada kaitseministri määruse „Kaitselennundusmäärustik“ ja kaitseministri määruse „Lubade ja sertifikaatide andmise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamise kord“ õiguspärasus.
Seaduse kiireloomulise muutmise on tinginud vajadus uue õppeaasta alguseks tagada võimalus Kaitseväe Akadeemia (KVA) ja Eesti Lennuakadeemia (ELA) koostöö tegemise võimalus.
Kaitseväe Akadeemia alustas veebruaris 2024 dokumentide vastuvõttu õhuväe õppesuunal spetsialiseerumiseks õhusõiduki juhi erialale, muu hulgas nägi plaan ette piloodi algõppe andmist koostöös Lennuakadeemiaga. Õppekavas esitleti ekslikult, et õhusõiduki juhtimise eriala lõpetanutele väljastab piloodiloa Transpordiamet. Kuid Transpordiamet saab väljastada vaid tsiviillennunduses piloodilubasid, riiklike õhusõidukite osas Transpordiametil pädevust ei ole ning selline tegevus ei ole lubatud.
Eelnõuga kõrvaldatakse need vastuolud kõrvaldatakse ning tagatakse, et kaitseministri määrustes sätestatud regulatsioone ning nende alusel tehtavaid toiminguid on võimalik õiguspäraselt rakendada.
Kaitselennundusmäärustikus on volitusnormi puudumise või ületamisega reguleeritud mitmeid valdkondi. Eelnõus sätestatakse selge volitusnorm kaitseministrile neid oma määrusega reguleerida. Need valdkonnad on: kaitselennunduse õhusõidukite jagunemine; nõuded kaitselennunduse õhusõiduki lennukõlblikkusele ja jätkuvale lennukõlblikkusele; operatiivse lennuliikluse lennureeglid; kaitselennunduse järelevalve korraldamise kord.
Selleks antakse lennundusseadusega otsustamispädevuse õigus kliimaministrile. Pärast seda on võimalik kliimaministril võimalik see õigus anda Lennuakadeemiale.
Eelnõu tagab ELi digiteenuste (DSA) määruse nõuetekohase ja mõjusa täitmise, et paremini tõkestada ebaseadusliku veebisisu levikut, paremini kaitsta digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabadust ning ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid Euroopa Liidu siseturul.
DSA määrus seab eraldi kohustused väga suurtele digiplatvormidele, millel on ELis üle 45 miljoni kasutaja, näiteks Youtube, Facebook, Instagram, TikTok, X, Amazon, Booking.com. Määruse järgi on need platvormid kohustatud igal aastal hindama oma teenuste riske ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele, sealhulgas sõnavabadusele, rahvatervisele, avalikule julgeolekule, alaealistele ning kehtestama meetmed nende riskide maandamiseks.
DSA määrus muudab digiplatvormide tegevuse sisu modereerimisel ja seotud otsuste langetamisel läbipaistvamaks. Näiteks tekib kasutajatel õigus olla teavitatud, kui nende avaldatud sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele takistatud ning miks seda on tehtud. Ühtlasi peavad digiplatvormid enda kasutajatingimustes arusaadavalt välja tooma, mis alustel ja kuidas nad sisu toimetavad.
Saadud info võimaldab kasutajatel neid otsuseid vaidlustada ja oma õigusi kaitsta. Kasutajad saavad oma kaebused esitada otse platvormile, valida kohtuvälise vaidluste lahendamise organi või pöörduda kohtusse.
Eestis hakkab järelevalvet tegema tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA), kes juba tegeleb sarnaste teemadega. Edaspidi on õigus esitada TTJAle kaebus, kui kahtlustad, et mõni digiteenus rikub DSA määruse nõudeid. Kui kaebust on pädev lahendama teise EL- i liikmesriigi pädev järelevalveasutus, edastab TTJA kaebuse edasi koos ameti arvamusega.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek esitada 1. maiks 2024 tegevuskava, milliste allikate põhist ning milliste tootmisvõimsuste kasutamist soovib riik edendada ja milline roll on salvestamisel, hajatootmisel ja tarbimise juhtimisel, eesmärgiga tagada Eesti energiajulgeolek, elektri varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hinnatase ettevõtetele ning jõukohane hind kodutarbijatele.
Seletuskirjas märgitakse, et transpordi- ja logistikasektor on juba mõnda aega juhtinud tähelepanu vajadusele lubada Eesti teedele pikemad ja suurema täismassiga autorongid. Muudatus võimaldab leevendada veokijuhtide puudust sektoris. Lisaks eelnimetatule annab selliste sõidukite kasutamise seadustamine kasu põllu- ja metsasektorile ning transpordi valdkonnale üldisemalt. Ettepaneku rakendamine ning Liiklusseaduse muutmine parandab maanteetranspordi kuluefektiivsust ning mõjutab positiivselt ka kaupade transpordikulu lõpptarbijale.
Tegemist on Riigikogus menetlusest välja langenud eelnõuga, mille valitsus uuesti algatab. Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse ELi 29. aprilli 2021. aasta määrusega, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamisega (TCO määrus).
Seletuskirjas märgitakse, et terroristliku veebisisu eemaldamine on Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks oluline ülesanne, mida toetavad ka veebimajutusteenuse pakkujad, nagu Google, Meta Platforms, Twitter ja Youtube. Terroristliku veebisisu eemaldamine oleks veelgi tõhusam, kui seda oleks võimalik määratleda Euroopa Liidu tasandil ja ühtlustada selle käsitlemise ja eemaldamise reeglid nii veebimajutusteenuse pakkujate kui ka terrorismi vastu võitlevate ametkondade jaoks.
TCO määruse põhieesmärk on parandada Euroopa Liidus koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Regulatsioon puudutab vaid avalikke veebilehti. Kohaldamisalasse kuuluvad sotsiaalmeedia, video, pildi ja audio jagamise teenused, mille puhul avaldab veebimajutusteenuse pakkuja kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli või krüpteeringut. Veebimajutusteenuse pakkujad on kohustatud võtma vajalikke meetmeid, et tõkestada terroristliku veebisisu levikut, ja sellise sisu esinemise korral eemaldama selle või blokeerima sellele juurdepääsu.
Eelnõuga reguleeritakse infoühiskonna teenuse seaduses TCO määruses sätestatud avalikult kättesaadava terroristliku veebisisu levitamise vastaste meetmete üle järelevalve teostamise pädevust.
Lisaks TCO määrusest tulenevale muudatusele muudetakse karistusseadustikku selliselt, et üleskutse panna toime terrorikuritegu ei pea alati olema avalik.
Seadusesse lisatakse volitusnorm, mis võimaldab anda ELi toetuse või välisabi meetmete rakendamine halduslepingiga riigi sihtasutusele või riigi osalusel asutatud sihtasutusele, näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Muudatus võimaldab paindlikult valida toetusprogrammide rakendamiseks koostööpartnereid, kes vaatavad taotlused läbi, hindavad neid, teevad rahastamise otsused ning nõuavad vajadusel raha tagasi.
Eelnõu näeb ette nimetada Maria Jufereva-Skuratovski asemel delegatsiooni juhiks Eerik-Niiles Kross ning nimetada Maria Jufereva-Skuratovski delegatsiooni liikmeks. Samuti arvati delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm ja nimetati delegatsiooni asendusliikmeks Heiki Hepner. Seoses sellega nimetati delegatsiooni asendusliige Indrek Saar delegatsiooni liikmeks ja nimetati delegatsiooni liige Urmas Reitelmann delegatsiooni asendusliikmeks.
Kokkuleppe eesmärk on lõpetada kahepoolne investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping Norraga. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingust tulenevalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide ja Norra investorite võrdne kohtlemine.
Eelnõuga soovitakse välisteenistus ühtlustada üldise avaliku teenistuse põhimõtetega. Näiteks muudetakse senine välisteenistujate palgasüsteem sarnaseks teiste ametnikega. Samuti muudetakse seniseid välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid.
Veel muudetakse erialadiplomaatide ning koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse, sh ametikohale nimetamise, lähetajaministeeriumile. Samuti on muudatuste järel senisest suurem paindlikkus kohalikul tasandil küsimuste otsustamisel.
Seletuskirjas märgitakse, et muudatused puudutavad kõiki välisesinduses töötavaid ametnikke ja nende pereliikmeid ehk ligikaudu 800 inimest. Muudatused ei vähenda pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja kogusissetulekut.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusse üle Euroopa Liidu aktsionäride õiguste vastav direktiiv, mille eesmärk on edendada börsiettevõtete ja aktsionäride vahelist suhtlemist. Direktiiv puudutab ainult neid ettevõtteid, kelle aktsiatega kaubeldakse börsil.