Eelnõu võimaldab panustada kuni 10 kaitseväelasega USA juhitavale rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve.
Operatsiooni eesmärk on ISIL-i vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias ning üks oluline ülesanne on ka Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Inherent Resolve keskendub pärast ISIL-i füüsilist lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ja ei kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias, kuid on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui üleilmselt.
Osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab kaasa Kaitseväe terviklikule arengule.
Tulenevalt Iraagi väljaõppe vajadustest ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv (10) vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil.
Eelnõu näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 2021. aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni kümne kaitseväelaseni
Eelnõu näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 20 kaitseväelasega rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. USA juhitav ISIL-i vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Operatsiooni eesmärgiks on ISIL-i vastane toetus ja toetav sõjaline tegevus. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine.Eesti osalemine operatsioonil algas augustis 2016.
Eelnõuga laiendatakse Kaitseväe olemasolevaid õigusi isikute tausta kontrollimisel, et veenduda nende sobivuses teenida või töötada Kaitseväes või teha koostööd Kaitseväega. Eelnõu kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid registrikontrollist laiemas ulatuses ja kasutada konspiratsioonivõtteid, et tagada teabe kogumise varjatus.
Samuti nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks. Eelnõuga antakse Kaitseväele teabe kogumise ja töötlemise õigus, et tagada julgeolekuala kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Nimetatud muudatused on vajalikud selleks, et Kaitsevägi oleks võimeline julgeolekuala otseselt mõjutavate intsidentide korral ise ohtu õigel ajal tuvastama ja sellele reageerima.
Eelnõu näeb ette osalemise kuni 52 kaitseväelasega NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus. Eesti on varem panustanud NRFi NATO alaliste mereväeüksuste (NATO Standing Naval Forces − SNF) koosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga. Eelnõu alusel kavatseb Eesti panustada 2019. aastal NRFI eriüksuste ja staabiohvitseridega.
Eelnõu näeb ette osaleda jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. USA juhitav ISILi vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Operatsiooni eesmärgiks on ISILi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda nii Iraagis kui ka piirkonnas laiemalt. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Eesti osalemine operatsioonil Inherent Resolve algas augustis 2016.
Eelnõu annab võimaluse piirata kaitseväekohustuse täitmisest (ajateenistuskohustus ja õppekogunemised) kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust ning väljastamist. Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet saavad hakata kohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist. Lisaks kaitseväeteenistuse seaduse muudatusetele täiendatakse vastavas osas teisi seadusi, mis viidatud erinevate õiguste ja lubade taotlemise ning kehtivuse korda käsitlevad.Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
Seejuures rakendatakse eelnimetatud sunnimeetmed vaid halduskohtu otsusel ja need on pigem erandiks, mida kasutatakse eelkõige ajateenistusest korduvalt kõrvalehoidjate suhtes, kelle osas pole muud seaduses ettenähtud meetmed nagu ettekirjutus, rahatrahv ja sunniraha tulemust andnud.Samuti on võimalik neid sunnimeetmeid rakendada Kaitseväe õppekogunemistelt korduvalt kõrvalehoidjate suhtes.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 kohaselt on kõik kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Eesti riigikaitse ja kaitsevõime baseerub reservväel, mis moodustub ajateenistuses väljaõpetatud isikutest, kelle oskusi säilitatakse ja täiendatakse õppekogunemisel.
Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 200 tegevväelast alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.NRF tagab NATO kiirreageerimisvõime ja sellel on võtmeroll väga lühikese etteteatamisajaga NATO kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRFi tegevusvõime tagamine on otseselt Eesti riigi huvides. NRFi kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et NRFi saab kasutada ainult Eesti nõusolekul.
Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 31. detsembrini 2018.
Eelnõu võimaldab panustada kuni viie tegevväelasega Põhja-Atlandi lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitud Iraagi kaitsevõime ülesehitamise toetamise koolitusprogrammi. Tegemist on mittelahingulise programmiga ja suunatud NATO lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.