Otsuse eelnõu pikendab Eesti kaitseväelaste osalemise võimalust Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis 2027. aasta lõpuni. Osaleda võib kuni kolm kaitseväelast. Kaitseväelaste vahetumise ajal võib nende arv ühe kuu jooksul olla kuni kuus. Eesti plaanib jätkata ühe kaitseväelasega.
Euroopa Liit alustas Mosambiigis 2021. aastal väljaõppemissiooni, et aidata riigi relvajõududel tulla toime Cabo Delgado provintsis tegutsevate terroristlike rühmitustega. Missiooni käigus õpetati välja 11 Mosambiigi relvajõudude kiirreageerimisüksust. Pärast esialgsete väljaõppe-eesmärkide täitmist muudeti missioon 2024. aasta septembris sõjalise abistamise missiooniks. Nüüd keskendutakse Mosambiigi relvajõudude nõustamisele, et nad suudaksid kiirreageerimisüksuste väljaõpet ise korraldada ja jätkata. Julgeolekuolukord on piirkonnas paranenud, kuid rünnakud tsiviilisikute ja relvajõudude vastu jätkuvad.
Eesti jaoks on missioonil osalemine võimalus panustada Euroopa Liidu ühisesse julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse ning tihendada koostööd missiooni juhtiva Portugaliga. Kaitseväelased saavad seal rahvusvahelise operatsiooni kogemust. Eesti mehitas varem missioonil õigusnõuniku ametikohta. Alates 2025. aasta septembrist täidab Eesti kaitseväelane operatsioonide juhtimisega seotud ametikohta, mis annab kogemust taktikalises juhtimises ja olukorrateadlikkuse tagamises.
Eelnõu võimaldab Eestil panustada 2026. aastal kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonile EUMAM Mosambiigis.
Missioon loodi algselt 2021. aastal väljaõppemissioonina EUTM Mozambique eesmärgiga arendada Mosambiigi relvajõudude võimet võidelda Cabo Delgado provintsis tegutsevate terroristlike rühmituste vastu.
2024. aasta märtsiks saavutati esialgne strateegiline eesmärk – kiirreageerimisüksuste väljaõpe ja juhtimisstruktuuride loomine – ning sama aasta septembris alustas tööd uuendatud mandaadiga missioon EUMAM, mille fookus on relvajõudude nõustamine väljaõppetsükli korraldamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel.
EUMAMis osalemine toetab Eesti välis- ja kaitsepoliitilisi eesmärke, sealhulgas panustamist Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisesse ning koostöö arendamist liitlastega EL-i lõunatiival.
Missiooni juhtriik on Portugal ning Eesti oli üks esimestest, kes oma panustamissoovist teatas. Alates 2021. aastast on Eesti panustanud kokku kaheksa õigusnõunikuga, samuti on osalenud reservväelased ja tsiviilteenistuja. Kuna Eesti õigusnõunikud on saanud vajalikud kogemused, alustatakse 2025. aasta sügisest osalemist operatsioonide juhtimise eriala ametikohal, mis vastab paremini Kaitseväe vajadustele.
2026. aastal jätkab Eesti ühe kaitseväelasega, kuid mandaati taotletakse kuni kolme kaitseväelase kaasamiseks
Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse ettepanekut, et võttes arvesse hiljutist terrorirünnakut Iisraelis rahumeelsete kodanike vastu, mille esmase tõrjumisega said Iisraeli kodanikud hakkama tänu sellele, et nad omasid kodus kaitsevahendeid, ja arvestades ka meie agressiivset idanaabrit ja tema vallutustegevust Ukrainas, peame vältimatult vajalikuks tõsta esmast Eesti Vabariigi kaitsevõimet nii diversioonijõukude kui viienda kolonni väljaastumiste vastu ja näeme seda ühe osana nn laiapindsest riigikaitsest
Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique.
Euroopa Liidu Nõukogu moodustas 12. juuli 2021 otsusega 2021/1143/ÜVJP väljaõppemissiooni EUTM Mozambique (European Union Training Mission in Mosambique) Mosambiigis.
EUTM Mozambique’is osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni. Lisaks on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste Euroopa Liidu lõunatiiva liitlastega. Missiooni juhtriik on Portugal.
Alates 16.12.2021 panustab Eesti ühe õigusnõunikuga, kelle ülesanneteks on EUTM Mozambique'i ülema nõustamine õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmete väljaõpetamine inimõiguste küsimustes.
Avalduses on kirjas: „Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust.
Tuumarelvaga ähvardav Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas.
Tuletades meelde käesoleva aasta 23. veebruaril vastuvõetud Riigikogu avaldust, on agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu.
Arvestades käesoleva aasta 21. aprillil vastuvõetud Riigikogu avaldust, milles Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu tunnistati rahvusvaheliseks kuriteoks ning tsiviilelanike vastu suunatud massilised julmused genotsiidiks Ukraina rahva vastu, toetab Riigikogu toimepandud sõja- ja genotsiidikuritegude väljaselgitamist ja uurimist ning nende sooritajate vastutusele võtmist.“
Eelnõu näeb ette arvata välja delegatsiooni koosseisust delegatsiooni liikmed Ants Laaneots ja Andres Metsoja ning nimetada delegatsiooni liikmeks Mihhail Lotman, nimetada delegatsiooni juht Marko Šorin delegatsiooni liikmeks ja nimetada delegatsiooni juhiks Mati Raidma.