Bill· SE928i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 21 May 2026
Eelnõus on antud suund Eesti järk-järguliseks sõltuvuse vähendamiseks imporditavatest fossiilkütustest. Eelnõu tugevdab majanduse ja ühiskonna vastupanuvõimet kliimamuutustele. Selleks luuakse selge raamistik, mis suunab majanduse arengut puhta energia kasutuselevõtu, ressursitõhususe ja kliimaneutraalsuse poole. Eelnõu toetab ettevõtete konkurentsivõimet, soodustades innovatsiooni ja vähese heitega tehnoloogiate arengut. Olulisel kohal on kohalike ressursside suurem väärindamine ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine, mis aitavad vähendada kulusid ja sõltuvust välistest sisenditest. Samuti parandab keskkonnahoidliku arengu suund ettevõtete ligipääsu rahastusele ning tugevdab nende positsiooni rahvusvahelistel turgudel. Kokkuvõttes aitab eelnõu kaasa majanduse pikaajalisele stabiilsusele, strateegilisele iseseisvusele ja inimeste heaolu kasvule.
Seaduse väljatöötamisel on otsitud tasakaalu erinevate põhiseaduslike väärtuste vahel, kuivõrd ühelgi põhiõigusel, huvil ega eesmärgil ei ole automaatset esikohta teiste ees. See tähendab, et kliimakindla majanduse seaduse põhimõtete rakendamisel tuleb kaaluda ka teisi huvisid ja eesmärke, sh riigikaitselisi. Eelnõuga defineeritakse kliimaga seotud mõisted ja sätestatakse kliimaeesmärgid ning põhimõtted, mis toetavad kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist.
Bill· AE858tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 23 March 2026
Avaldusega teeb Riigikogu Euroopa Komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ettepaneku algatada heitkogustega kauplemise süsteemi põhjalik reform, sealhulgas kaaluda senisest prognoositavama ja mõõdukama CO₂ hinnastamise mudeli kujundamist ning hinnata ETS 2 süsteemi otstarbekust ja mõju. Eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika toetaks tasakaalustatult nii keskkonnaeesmärkide saavutamist kui ka Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, energiajulgeolekut ja inimeste toimetulekut.
Bill· SE839tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 9 March 2026
Eelnõu näeb ette lõpetada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi riiklik jõustamine.
Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Liidu rohepööre, mis on algusest peale olnud majanduslikult hukutav ning keskkonnakaitse seisukohast küsitav ideoloogiline ja enesehävituslik poliitika, on jõudnud tupikusse. See poliitika on põhjustanud tootmiskulude ja energiahindade järsu tõusu, ettevõtete sulgemise, töökohtade kadumise ning tööstuse massilise väljarände. Tulemuseks on Eesti ja kogu Euroopa konkurentsivõime järsk langus, mis ohustab meie majanduse jätkusuutlikkust, investeeringuid ja inimeste elatustaset.
Law· SE778avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 December 2025
Seadust muudetakse, et viia Eesti õigus kooskõlla ELi uute määrustega, mis käsitlevad osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase. Muu hulgas ajakohastatakse viiteid, täpsustatakse kutsete ja lubade andmise korda ning laiendatakse reguleerimisala uutele ainerühmadele, sealhulgas HFOdele ja looduslikele külmaainetele.
Oluline osa muudatustest on suunatud F-gaaside kasutamise vähendamisele ja keskkonnahoiu parandamisele. F-gaasid on inimtekkelised gaasid, mis tekitavad kasvuhooneefekti – näiteks SF6 on 23 000 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Kuna F-gaase leidub tavalistes külm- ja kliimaseadmetes ning alajaamades olevates elektrilülitites, seab seadus rangemad nõuded nende käitlemisele, kontrollile ja aruandlusele. Eesmärk on soodustada üleminekut looduslikele külmaainetele ning rohetehnoloogiale külmamajanduses.
HFO-sisaldavate seadmete omanikud (praegu 14) peavad hakkama seadmeid registreerima ja tegema lekkekontrolle (100–300 eurot). Külma-, kliima- ja soojuspumpade käitajate kutsetunnistused muutuvad tähtajaliseks. Käitlemisloa kohustus laieneb ka looduslikele külmaainetele, mis mõjutab vähemalt 20 ettevõtjat.
Mitmes valdkonnas vähendatakse samal ajal halduskoormust. Näiteks kaob kohustus registreerida eluhoonetesse paigaldatud suurema võimsusega soojuspumpasid (50–100 seadet), lihtsustatakse F-gaaside aruandlust ja kehtestatakse künniskogused, mis vähendavad andmete esitamise kohustust umbes 10 ettevõtjal.
Muudatused on kavandatud jõustuma üldkorras ning Euroopa Komisjoni tuleb uutest karistussätetest teavitada enne 1. jaanuari 2026.
Law· SE657avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 May 2025
Eelnõuga on kavandatud muuta jäätmeseadust (JäätS), keskkonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS), kaugkütteseadust (KKütS), keskkonnatasude seadust (KeTS), kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS) ja pakendiseadust (PakS).
Muudatuste eesmärk on keskkonnahoidliku majanduskasvu edendamine. Ringlussevõtutööstusele eeliste loomiseks vähendatakse jäätmete ladestamist ja põletamist, suurendatakse jäätmete liigiti kogumist ja parandatakse konkurentsitingimusi jäätmeveos. Alameesmärgiks on rolliselguse loomine valdkonnas. Selleks tõhustatakse taaskasutusorganisatsioonide tegevust ja vähendatakse kohaliku omavalitsuse piiranguid jäätmehoolduse korraldamisel.
Muudatustega luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks. Eelnõuga tehtavate muudatuste peamine eesmärk on olmejäätmetes sisalduva teisese toorme suurem kasutuselevõtt.
Eelnõuga suurendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vastutust ja võimalusi jäätmehoolduse korraldamisel, tõhustatakse pakendite ja pakendijäätmete ringlussevõttu läbi nende ulatuslikuma kokku kogumise, kehtestatakse ringlussevõttu motiveerivad tasusüsteemid ning suurendatakse jäätmeandmete läbipaistvust ja ajakohasust.
Muudatused on vajalikud, et suunata olmejäätmed ringmajandusse. See eeldab struktuurseid muudatusi (nn jäätmereformi), mis tagaksid olmejäätmete piisava liigiti kogumise ja ringlussevõtu ning olmejäätmete ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamise. Liigiti kogutud ja ringlusse võetavate jäätmete koguse järkjärguline suurenemine võimaldab Eestis arendada ringlussevõtutööstust, kuna kvaliteetsete jäätmevoogude tagamine ja stabiilne teke (ehk stabiilne liigiti kogumine) on investeeringute tegemisel ja ringlussevõtutööstuse arendamisel oluliseks eelduseks.
Resolution· OE619tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 9 April 2025
Valitsusele tehakse ettepanek alustada viivitamatult läbirääkimisi Läti, Leedu ja Poola valitsustega, et koostada ühispöördumine Euroopa Komisjoni poole eesmärgiga taotleda erakorraliste olude tõttu energiatootmise ettevõtete ajutist vabastamist kasvuhoonegaaside heitkoguste lubatud ühikute (CO2 kvootide) ostmise kohustusest vastavalt ELi vastavale direktiivile.
Law· SE611avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 7 April 2025
Eelnõu eesmärk on vähendada nii ettevõtjate kui ka eraisikute halduskoormust eelkõige jäätmekäitluse, sinimajanduse, maavarade kaevandamise ning tööstusheite valdkondades. Keskkonnakaitselubade teenustega seotud haldusprotsess muutub lihtsamaks, kuid keskkonnakaitse tase jääb samaks.
Eelnõu hõlmab näiteks muudatusi, kus keskkonnaluba väheolulistele tegevustele enam väljastama ei pea ning mõnel juhul ei tule väheolulisi tegevusi enam ka registreerida.
Näiteks puudutab see teede ja sildade ehitajaid, kes ei pea taotlema enam veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut tee või raudtee silla või truubi ehitamiseks. Muudatus aitab kiiremini ellu viia olulisi arendusi Kaitseväe polügoonil või Rail Baltica rajamisel.
Samuti ei pea enam näiteks koolid, lasteaiad ja teised juriidilised isikud taotlema jäätmekäitleja registreeringut, kui nad soovivad oma biojäätmeid kohapeal komposteerida ja nende kogus jääb alla ühe tonni aastas.
Eelnõu kohaselt määratakse selgemalt keskkonnakaitse osapoolte kohustused, vähendatakse kohustuste täitmise sagedusi ja muudetakse selgemaks järelevalveprotsesse. Keskkonnanõuded nagu loa kohustus ja loa taotlemise protsess seotakse õiglasemalt tegevuse võimaliku keskkonnamõjuga.
Bill· SE444tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 27 May 2024
Eelnõuga soovitakse vabastada pensionärid jahipidamisõiguse tasust, millega antakse neile jahipidamisel soodsamad võimalused riigiga sõlmitud lepingute täitmisel.
Law· SE430avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 6 May 2024
Eelnõu peamine eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ja kehtestada meetmed, millega välditakse ja vähendatakse jäätmete tekitamist ning jäätmete tekitamise ja käitlemise negatiivset keskkonnamõju.
Kehtivas jäätmeseaduses ei ole selgelt toodud välja, et toidujäätmete tekke vähendamisel tuleb toidu annetamisel ja muul viisil ümberjaotamisel eelistada, et toit jääb inimestele toiduks, mitte ei saa söödaks ning et seda ei töödelda ümber toiduks mittekasutatavateks toodeteks.
Eelnõu täiendab ja täpsustab laiendatud tootjavastutuse regulatsiooni. Eelnõu laiendab ja täpsustab rehvide tootja mõistet, mille tulemusel saab vanarehve anda üle piiramata koguses vanarehvide kogumispunkti ning millega väheneb vanarehvide viimine selleks mitte ettenähtud kohta, nt metsa alla.
Eelnõu täpsustab mootorsõiduki tootja, põllumajandusplasti tootja ja mootorsõiduki osa tootja termineid, mis võimaldab õigusselguse huvides ja praktikas ilmnenud probleemide järgselt vähendada päringuid tootja mõiste osas ning mõistega seotud vaidlusi tootjate ja riigiasutuste vahel.
Eelnõu eesmärk on tagada probleemtoodete jäätmete kogumise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmine korrastades ja sätestades selleks probleemtoodete ja nendest toodetest eraldatud osade kokkuostul senisest konkreetsemad nõuded.
Lisaks pikendab eelnõu probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumise väärtegude aegumistähtaega, et võimaldada vähendada väärtegude aegumiste osakaalu ning tagada nõutavate sihtarvude täitmine.
Eelnõu loob jäätmete ladustamiseks ning ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitselubade taotlemisel nõutud tagatise osas õigusselguse ja vähendab seeläbi vaidlusi ning taotlejate ja riigiasutuste koormust.
Eelnõu annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega jäätmetest proovivõtu kord ning luua seeläbi paremad võimalused jäätmete usaldusväärseks klassifitseerimiseks.
Probleemtoodete kokkuostmise ja vastuvõtmise muudatuste kehtestamine ei muuda jäätmeseaduses kehtivat põhimõtet. Probleemtoodete kokkuostmise piirangu nõudest kaotatakse ära tekstiosa „ohtlike aineid“. Viidatud märge on eksitav, kuna probleemtooted (elektri- ja elektroonikaseadmed, patareid ja akud, romusõidukid), mida müüakse juba sisaldavad ohtlikke osi. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kohaselt vastutab tootja turule suunatud probleemtoodete jäätmekäitluskohustuste täitmise eest.
Law· SE346avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 20 November 2023
Eelnõuga muudetakse veeseadust, millesse lisatakse taaskasutusvee tootmise ja kasutamise võimaldamiseks vajalikud sätted. Defineeritakse mõisted „taaskasutusvesi“, „taaskasutusvee tootmine“ ja „taaskasutusvee kasutamine“. Taaskasutusvee tootmise suhtes rakendatakse vee erikasutuse keskkonnaloa kohustus ning taaskasutusvee kasutamiseks veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise kohustus. Luuakse vajalikud volitusnormid rakendusaktide kehtestamiseks.
Bill· SE160tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 12 May 2023
Eelnõuga soovitakse atmosfääriöhu kaitse seadust täiendada paragrahviga 120 ja täpsustada lennukikütuse kohta esitatavad keskkonnanõudeid.
Bill· SE121tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 11 May 2023
Eelnõuga soovitakse muuta maapõueseaduse § 27 lõiget 7, lihtsustades üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse menetluse protsessi, et aidata kaasa Eesti maapõuevarade uurimisele.