Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

Person

Official portrait of Heljo Pikhof

Heljo Pikhof

Estonia · Official source

Records

211 records where Heljo Pikhof is listed as a sponsor, author, or other actor. Search with topics and years

Resolution· OE550tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele viia läbi noorte sotsiaalmeedia kasutamise mõju analüüs"

Estonia · Riigikogu · 9 December 2024

Eelnõuga soovitakse luua alus põhjalikuks analüüsiks ja vajalike sammude määratlemiseks, et tagada noorte tervis, turvalisus ja digipädevus tasakaalustatud viisil. Seletuskirjas märgitakse, et sotsiaalmeedia kasutamine on noorte seas muutunud universaalseks nähtuseks, kuid selle liigne ja kontrollimatu kasutamine võib põhjustada mitmeid probleeme, nagu küberkiusamine, vaimse tervise probleemid, sõltuvuskäitumine ja keskendumisvõime langus. Eesti peab hindama, millised meetmed on meie noorte ja ühiskonna jaoks kõige asjakohasemad. Hetkeolukorra analüüsi tulemusel saab välja töötada tasakaalustatud meetmed, et suurendada noorte ja lapsevanemate teadlikkust sotsiaalmeedia mõjudest; tugevdada koolides ja noorte asutustes digipädevuse õpetamist; soodustada vanusele sobivate veebikeskkondade loomist ja kasutamist; kaaluda võimalikke regulatsioone, mis piiraksid laste ja noorte juurdepääsu sotsiaalmeediaplatvormidele, tuginedes rahvusvahelistele eeskujudele. Pärast analüüsi tulemuste esitamist saab hinnata seadusandlike muudatuste vajalikkust, võttes arvesse noorte turvalisust ja digitaalse arengu vajadusi.

Law· SE447avaldatud riigiteatajas

Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (õppimiskohustuse kehtestamine)

Estonia · Riigikogu · 3 June 2024

Eelnõu näeb ette asendada koolikohustuse mõiste õppimiskohustusega, mis algab 7. eluaastaga ja kestab 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustuse ea tõstmine tähendab kohustust jätkata õpinguid ka pärast põhihariduse omandamist. Praegu kehtib koolikohustus kuni põhihariduse omandamiseni või 17nda eluaastani. Täpsustatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. Kohalikul omavalitsusel tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ning leida sobivad lahendused. Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda samuti kohaliku pmvalitsuse poole. Lapsevanema ülesanne on õppimiskohustuse täitmise tagamine ja lapse põhihariduse järgse õpitee kavandamise protsessis osalemine. Eelnõu järgi tehakse muudatusi kutseharidussüsteemis eelkõige õppe paindlikkuse suurendamiseks, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ning valikuvõimaluste tegemine õpingute vältel. Paindlike õpiteede rakendumiseks luuakse selgem alus ka üldharidusõpingutesse mitteformaalõppe lõimimiseks, mis võimaldab õppesse siduda nt üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid. Kooli pidaja otsusel saab kutseõppeasutuses edaspidi viia läbi üldharidusõpet lisaks mittestatsionaarsele õppevormile ka statsionaarses õppevormis (nn hariduskeskus). Eelnõuga piiratakse täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppe tasemeõppes sarnaselt kõrgharidusõppega, näiteks ei saa inimene enam tasuta õppida kui ta juba on vastu võetud tasuta kutseõppe või kõrgharidusõppe kohale või eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta kutseõppe. Eelnõu rakendamise kogumõju riigieelarvele 2028. aastaks on 6,2 mln eurot (sh 3 mln ettevalmistava õppe rakendamiseks 600 õpilasele ning 3,2 mln 3200 kutsekeskhariduse õpilase jätkamiseks 4. aastal) ning alates 2029. aastast 12,7 mln eurot (sh 3 mln ettevalmistava õppe kulu ning 9,7 mln kutsekeskhariduse 4.aastase õppe jaoks). Sellest summast lisavajadus riigieelarvest 2028. aastal on 3,2 mln eurot ning 2029. aastast 9,7 mln eurot. Lisavajaduse tingib ühe õppeaasta lisandumine kutsekeskharidusõppesse, mis täna on valdavalt 3-aastane. Kulu pole progresseeruv ehk jääb järgnevatel aastatel samasse suurusjärku. Õppimiskohustuse rakendamiseks kavandatakse vahendid valdavas osas ka ESF+ meetme vahenditest kokku 4 162 316 euro ulatuses. KOVidele kulusid muudatustega otseselt ei kaasne. KOVid saavad taotleda toetust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetmest, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate 16–29-aastaste noorte tööalast konkurentsivõimet ja nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. septembril ehk õppimiskohustusega seonduvad muudatused hakkavad kehtima kõigile 2026. aastal põhikooli lõpetajatele.

Resolution· OE409tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga“

Estonia · Riigikogu · 3 April 2024

Seletuskirjas märgitakse, et lapse õiguste konventsioon, mille osapooleks Eesti Vabariik on, paneb artiklis 3 riikidele kohustuse seada igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes lapse huvid esikohale ning tagada lastele nende heaoluks vajalik kaitse, rakendades selleks muu hulgas kohaseid seadusandlikke ja administratiivseid meetmeid. Samad põhimõtted on sätestatud ka lastekaitseseaduses, mille kohaselt on riik kohustatud tegutsema laste igakülgset arengut soodustava ja lapsi toetava ühiskondliku keskkonna kujunemise nimel. Neist aluspõhimõtetest lähtudes on Eesti Vabariigis igati põhjendatult kehtestatud seaduslik kord, mille kohaselt ei tohi pornograafilise sisuga materjalid (sarnaselt alkoholile ja tubakale) olla alaealistele vabalt kättesaadavad. Täpsemalt on pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse (PorTS) paragrahv 3 punktis 1 sätestatud, et pornograafilise sisuga teoste pakkumine peab olema korraldatud viisil, mis ei võimalda alaealistel selliste teostega tutvuda.

Resolution· OE361tagasi voetud taiskogul menetlemata

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate palgatõusu rahastamise kohta"

Estonia · Riigikogu · 17 January 2024

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek leida 10 miljonit eurot õpetajate palgatõusuks 2024. aastaks vastavalt Eesti Haridustöötajate Liidu kompromissettepanekule. Samuti viia läbi haridustöötajate kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimised järgmise kolme aasta palgakokkuleppe üle ja sõlmida kollektiivleping Eesti Haridustöötajate Liiduga ning töötada kiiresti välja tõhusad meetmed haridustöötajate töötasu ja töökoormuse kaasajastamiseks ning piisava õpetajate järelkasvu tagamiseks, et tagada kvaliteetse hariduse jätkusuutlikus Eestis.

Resolution· OE358tagasi voetud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele astuda vajalikud sammud õpetajate streigi ärahoidmiseks ja teha selleks vajalikud ettepanekud palgafondi suurendamiseks ning õpetajate töökoormuse reguleerimiseks ja karjäärimudeli uuendamiseks alates 2025. aastast"

Estonia · Riigikogu · 8 January 2024

Eelnõu algatajad peavad tähtsaks koolide, huvikoolide ja lasteaedade häireteta tegevust ning peavad õpetajate streigi ära hoidmist valitsuse ülesandeks. Kuigi Eesti Haridustöötajate Liit on tähtajatu streigi algusaja juba 22. jaanuarile 2024 määranud, on valitsusel ka nüüd veel piisavalt aega langetamaks otsus õpetajate riikliku palgaeraldise piisavaks suurendamiseks läbirääkimispartneri poolt taotletud tasemele. Seetõttu tehakse valitusele ettepanek astuda vajalikud sammud õpetajate streigi ärahoidmiseks ja teha selleks vajalikud ettepanekud palgafondi suurendamiseks ning õpetajate töökoormuse reguleerimiseks ja karjäärimudeli uuendamiseks alates 2025. aastast.

Law· SE338avaldatud riigiteatajas

Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 25 October 2023

Eelnõu esimene eesmärk on võimaldada kultuurkapitali nõukogul ministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni heakskiidul peale Riigikogu kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingereas olevate kultuuriehitiste eraldada investeeringutoetus veel ühele riikliku tähtsusega kultuuriehitisele. Teine eesmärk on toetada Eesti kultuuri jaoks oluliste loovisikute toimetulekut. Edaspidi nimetatakse loometöötoetus loometöötasuks ja tasu maksmine vormistatakse käsunduslepinguga. Sellisel kujul kaasnevad tasu saajale kõik sotsiaalmaksu alusel kaasnevad sotsiaalkaitsed.

Bill· SE319tagasi lykatud

Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Eelnõuga alandatakse lapsevanemate maksimaalse osaluse määra lasteaia kohamaksus, ühtlustatakse ja parendatakse olukorda Eesti erinevate piirkondade vahel. Seoses mitmekordsete vahedega lasteaia kohamaksudes ja alampalga määra tõusuga on vajalik piirata kohatasude ülempiiri.

Resolution· OE229avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 7 June 2023

Eelnõu näeb ette nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Raimond Kaljulaid, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Priit Sibul ja Varro Vooglaid. Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Vastavalt seadusele nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. Valdkonna asjatundjatest nõukogu liikmed on Peeter Espak, Viktor Trasberg, Sulev Valner ja nõukogu esimees Rein Veidemann

Resolution· OE221avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 24 May 2023

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu on rahvusraamatukogu kõrgeim juhtimisorgan, kuhu kuulub 7 liiget. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse kolm Riigikogu liiget ja kaks Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjat volituste tähtajaga neli aastat. Lisaks nimetab nõukogusse ühe liikme kultuuriminister ning ametikoha järgselt kuulub nõukogusse Riigikogu Kantselei direktor.

Bill· SE173tagasi voetud taiskogul menetlemata

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 13 May 2023

Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta.

Bill· SE191tagasi voetud taiskogul menetlemata

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 13 May 2023

Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta.

Bill· SE204tagasi voetud taiskogul menetlemata

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 13 May 2023

Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta.

Bill· SE161tagasi lykatud

Keeleseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 May 2023

Käesoleva eelnõuga tõstetakse keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimäärasid ning täiendatakse seadust uute mõjutusvahenditega. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.

Bill· SE165tagasi lykatud

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 May 2023

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu sihiks on vajadus, et Eesti Rahvusringhääling oma saadete ja programmide tootmisel ja edastamisel ei eiraks poliitilise tasakaalustatuse printsiipi, eelistades üht erakonda või poliitilist liikumist teisele. Samuti muudetakse eelnõuga sisekontrolli teostamist, et tagada seadusest tulenevate nõuete täitmine. Lisaks eelmärgitule viiakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskõlla ka Äriseadustikuga ja seda osas, mis puudutab nõukogu liikmete ning juhatuse liikmete õigusi, kohustusi ja vastutust. Eelnõus on muudatuste aluseks võetud kuni 31.12.2006 kehtinud Ringhäälinguseadus

Bill· SE139tagasi voetud taiskogul menetlemata

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 May 2023

Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta.

Resolution· OE93avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 10 May 2023

Tulenevalt Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 8 lõikest 2 ja lähtudes Riigikogu 2019. aasta 27. mai otsusest, esitab Riigikogu kultuurikomisjon Riigikogu otsuse eelnõu ettepanekuga nimetada Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeks Riigikogu liikmed Helmen Kütt, Anti Poolamets ja Vilja Toomast.

Bill· SE100tagasi voetud taiskogul menetlemata

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 10 May 2023

Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta.

Bill· SE35tagasi voetud taiskogul menetlemata

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 May 2023

Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta.

Bill· SE52tagasi voetud taiskogul menetlemata

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 May 2023

Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta.

Bill· SE22tagasi lykatud

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 27 April 2023

Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse kaks eurot ööpäevas õpilase kohta. Eelnõu näeb ette, et tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta. Seletuskirjas märgitakse, et hetkel kehtiva korra järgi kulub riigil ühe lapse koolilõuna peale üks euro päevas, millele lisandub omavalitsuse ja mõnel juhul ka lapsevanemate panus. Viimane riigipoolne koolitoidu toetuse tõstmine toimus viis aastat tagasi ehk aastal 2018, kui toetust tõsteti 0.78 eurolt 1 euro peale päevas õpilase kohta.

Law· SE731avaldatud riigiteatajas

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 24 October 2022

Eelnõu kohaselt tehakse Eesti seadustes muudatused, mis on vajalikud kahe EL määruse kohaldamiseks. Tegemist on uute versioonidega EL määrustest, mis reguleerivad tõendite kogumist ja dokumentide kättetoimetamist piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades. Kohaldatavad määrused on uusversioonid ELi määrustest, mis reguleerivad tõendite kogumist ja dokumentide kättetoimetamist piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades. Muu hulgas nähakse ette, et määruste võimalusi saavad otse kasutada lisaks maakohtutele ka ringkonnakohtud ja Riigikohus. Notarid saavad tõendite kogumisel kasutada vastavat tõendite kogumise määrust. Rahvastikuregistrist saab edaspidi andmeid väljastada inimestele ka lihtsalt e-posti ja tavapostiga, kehtiva õiguse järgi on see lubatud e-posti teel vaid krüpteeritult või tavapostis tähtsaadetisena. Muudatuse kohaselt saab andmete väljastaja olenevalt andmetest ise otsustada, kuidas konkreetsel juhul andmeid väljastada. Näiteks kui väljastatakse andmeid vaid elukoha kohta, siis saab kasutada lihtsalt e-posti teel saatmist, aga kui väljastatakse eriliiki andmeid, siis tuleb andmed saata krüpteeritult või tähtsaadetisena.

Law· SE723avaldatud riigiteatajas

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (paberivabale kohtumenetlusele üleminek)

Estonia · Riigikogu · 17 October 2022

Eelnõuga muudetakse kohtutoimikut puudutavat regulatsiooni, andes selgelt õigusliku tähenduse digitaalsele kohtutoimikule, et hõlbustada paberivabale kohtumenetlusele üleminekut. Praegu peetakse kohtuasja toimikut tsiviil- ja halduskohtuasjades enamasti paberil ja köidetuna. Kõikides teistes kohtuasjades on kohtutel kohustus registreerida kõik dokumendid kohtute infosüsteemi ning samas tuleneb tsiviilkohtumenetluse seadustikust kohustus pidada pabertoimikut. Seega peetakse paralleelselt kahte toimikut, millest õiguslik tähendus on pabertoimikul. Kahe toimiku pidamine on aga kohtutele koormav. Dokumentide vorm on praktikas muutunud ja nii ei ole mõistlik, et pabertoimiku jaoks prinditakse välja nii kohtu enda loodud kui ka kohtule saadetud elektroonilisi dokumente ning infosüsteemis juba talletatud andmeid. Digitaalset kohtumenetlust on kohtutes osaliselt rakendatud alates 2017. aastast, tsiviil- ja haldusasjadest menetleti ilma pabertoimikuta 2019. aastal umbes 27 protsenti ning 2020. aastal umbes 38 protsenti kõikidest kohtute infosüsteemis registreeritud menetlustest.

Law· SE678avaldatud riigiteatajas

Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 19 September 2022

Eelnõu peamine eesmärk on suurendada siseturvalisust ja ohutust. Eelnõus pakutud muudatused puudutavad peamiselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning Häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja teenuste kvaliteedi tagamisel. Päästeametil võimaldatakse kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta. Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Samuti antakse eelnõuga Päästeametile õigus isiku nõusolekul kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks järgmise korstnapühkimise aeg ja tuletõrje veevõtukohast vee kasutamine.

Law· SE644avaldatud riigiteatajas

Kohtuekspertiisiseadus

Estonia · Riigikogu · 6 July 2022

Eelnõu eesmärk on lahendada kohtuekspertiisi valdkonnas kerkinud praktilised probleemid läbi õiguslike võimaluste. Viimastel aastatel on muutunud ja arenenud nii teadus kui ka tehnika ja ekspertiiside tellimise vajadus, tuleb ajakohastada ka kohtuekspertiisi puudutavaid õigusakte. Uue regulatsiooni üheks eesmärgiks on kohtuekspertiisi valdkonna senisest suurem paindlikkus. Paindlikkus tagab eelkõige parema ja kiirema menetluse, mis sisaldab endiselt kõrge kvaliteediga ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamust, mis võib aga vastavalt vajadusele olla vormistatud lühemalt või pikemalt. Ühtlasi luuakse kohtuekspertiisi valdkonna õiguslik valmisolek üleminekuks täisdigitaalsele kohtumenetlusele.

Law· SE581avaldatud riigiteatajas

Karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitseseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 April 2022

Eelnõus tehakse muudatused karistusregistri seaduses, karistusseadustikus ja lastekaitseseaduses, mille eesmärgiks on tõhustada kontrolli isikute üle, kellele kohaldatakse lapsega töötamise piirangut. Muudatused aitavad kaasa laste turvalisuse tagamisele ning vähendavad laste vastu suunatud süütegude toimepanemise ohtu. Samuti aitavad eelnõu muudatused kaitsta õiguskorda.

Law· SE508avaldatud riigiteatajas

Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine)

Estonia · Riigikogu · 10 January 2022

Eelnõuga ühtlustatakse võimalikult palju politseiametnike ja päästeteenistujate ning teiste eriteenistujate teenistusregulatsioone ning Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike sotsiaalseid tagatisi. Eelnõu järgi muudetakse ka politseiametnike palgasüsteemi. Eelnõu peamine eesmärk on tagada eriteenistujate võrdne kohtlemine, mõjutades samas teenistujate motivatsiooni, suurendades asutuste vahelist koostööd ja teenistujate rotatsiooni, vähendada bürokraatiat, ametiasutuste töökoormust ning hoida kokku eelarvelisi vahendeid.

Law· SE472avaldatud riigiteatajas

Meretöö seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 18 October 2021

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ILO meretöö konventsiooni 2018. aastal vastu võetud muudatused. Muudatused puudutavad meretöölepingu kehtivust ja laevapere liikmele töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on ebaseaduslikult kinni peetud relvastatud röövi või piraatluse tõttu. Meretöö seadusesse lisatakse säte, mille kohaselt on reederil kohustus jätkata töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni peetud. Sellises olukorras tuleb reederil jätkata laevapere liikmele töötasu ja muude tasude maksmist, mis tulenevad meretöölepingust, kollektiivlepingust või seadusest. Reederi kohustus kehtib kuni laevapere liikme kojusõiduni või kui laevapere liige kinnipidamise ajal sureb, siis laevapere liikme surmani. Töötasu maksmise kohustust kohaldatakse nendele reederitele, kelle laeval peab meresõiduohutuse seaduse kohaselt olema meretöötunnistus. Eelnõuga reguleeritakse ka meretöölepingu kehtivust laevapere liikme ebaseadusliku kinnipidamise korral. Meretöölepingu kehtivus pikeneb ajal, kui laevapere liiget peetakse seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni, sõltumata sellest, kas kumbki pool on teavitanud meretöölepingu peatumisest või ülesütlemisest või tähtajalise meretöölepingu tähtaeg on möödunud. Seletuskirjas märgitakse, et Eestis on hetkel üheksa reederit, kelle laevadel on meretöötunnistus. Transpordiametile teadaolevalt ei ole Eesti reederite laevadel olnud välisvetes juhtumeid, mida saaks käsitada piraatlusena või relvastatud röövina. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni andmetel on 2020. aastal toimunud maailmas kokku 192 piraatlusjuhtumit ja relvastatud röövi.

Law· SE438avaldatud riigiteatajas

Riikliku perelepitusteenuse seadus

Estonia · Riigikogu · 27 September 2021

Eelnõuga nähakse ette riikliku perelepitusteenuse regulatsioon, mille eesmärk on võimaldada vanemate lahkumineku korral sõlmida laste heaolust lähtuvad kokkulepped lapse elukorraldust puudutavates küsimustes nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Eelnõuga reguleeritakse perelepitusteenuse osutamise ja selle käigus läbiviidava lepitusmenetluse korda ning perelepitusse suunamise aluseid. Lisaks sätestatakse nõuded perelepitajatele ning luuakse teenuse riikliku rahastamise alused. Eelnõu sätestab erisused kehtivast lepitusseadusest, mis annab küll üldise raami lepitusmenetluse läbiviimiseks, kuid ei sätesta erinevat liiki lepitusmenetluste erisusi.