Perehüvitiste seaduse muudatustega vähendatakse alates 1. jaanuarist 2026 vanemahüvitise ülempiiri senise kolmekordse üle-eelmise kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu asemel kahekordsele (2024. aastal oli ülempiir 4733,53 eurot). Samuti ühtlustatakse vanemahüvitise määramise põhimõtteid ja kehtestatakse ülempiir ka ema vanemahüvitisele. Samal ajal kaotatakse vanemahüvitise vähendamise nõue töise tulu teenimise korral. Ravikindlustuse seaduse muudatustega nähakse ette ravikindlustatud isiku retsepti omaosaluse alusmäära suurenemine 2,50-lt eurolt 3,5 eurole alates 1. jaanuarist 2025. Alates 1. aprillist 2025 suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5-lt eurolt 20 euroni ja haigla voodipäevatasu suureneb 2,5-lt eurolt 5-le eurole. Erand kõrgemast visiiditasust nähakse ette haavatavamatele elanike rühmadele (toimetulekutoetuse saajad, vähenenud töövõimega inimesed, alla 19-aastased lapsed, lapseootel naised, üle 63-aastased, töötud), kellel jääb visiiditasuks 5 eurot. Korduvvastuvõttude vajaduse korral, kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud isiku jälgimisele või ravile, tohib edaspidi visiiditasu maksmist nõuda isikult kord aastas. Sarnased õigused ja piirangud visiiditasude nõudmisel hakkavad edaspidi kehtima ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikule (füsioterapeut, kliiniline psühholoog ja logopeed), kes osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust pere- või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel. Lisaks kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2026 ajutise töövõimetuse hüvitisele samadel alustel ülempiir nagu vanemahüvitisel. Inimesele makstava ühe kalendripäeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiriks on kindlustusjuhtumi alguspäeva kalendriaastast arvestades üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus jagatud 30-ga. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatused võimaldavad tööandjatel ja FIE-del sotsiaalmaksuvabalt kompenseerida töötajatele ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe. Sotsiaalmaksuseaduse muudatuste kohaselt lõpetatakse alates 1. jaanuarist 2026 riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud isiku mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab ühte või kahte 3–8-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui 8-aastane. Tervisekassa seaduse muudatuste kohaselt tunnistatakse kehtetuks säte, mis lubas majandusaastas eelmiste perioodide jaotamata kasumit kasutusele võtta kuni 30 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7 protsenti eelmisel kalendriaastal Tervisekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest. Piirangu kaotamine võimaldab edaspidi Tervisekassa nõukogul otsustada puudujäägi katmine jaotamata tulemist suuremas mahus. Jaotamata tulemi kasutuselevõtu otsustab jätkuvalt Tervisekassa nõukogu juhatuse ettepanekul. Tervisekassale kehtestatakse tagasinõudeõigus ka ravikindlustusega hõlmamata isiku tervishoiukulutustele. Tervisekassa seaduse muudatused jõustuvad üldises korras. Lisaks pikendatakse alates 1. jaanuarist 2025 perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevani.

Bill· SE504tagasi lykatud

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 23 September 2024

Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust ning ravikindlustus seadust nii, et alates 1. juulist 2025 hakkaks kehtima haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest neljanda päevani ning tervisekassa maksab hüvitist alates viiendast päevast. Samuti suurendatakse haigushüvitist 80%-ni töötaja keskmisest töötasust.

Bill· SE459tagasi lykatud

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse täiendamise seadus

Estonia · Riigikogu · 14 June 2024

Eelnõuga lisatakse seadusesse täiendav säte, et keelata omal soovil tehtud raseduste katkestamiste riiklik rahastamine.

Law· SE433avaldatud riigiteatajas

Rahvatervishoiu seadus

Estonia · Riigikogu · 13 May 2024

Eelnõuga kehtestatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, et ajakohastada valdkonda ja asendada 1995. aastast kehtinud rahvatervise seadus. Eelnõuga kehtestatakse kõigi osapoolte – riigi, omavalitsuste, organisatsioonide vastutus ning ajakohastatakse nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks. Uues seaduses pööratakse senisest enam tähelepanu ennetusele. Üheks olulisemaks uuendatud seaduse sihtrühmaks on lapsed. Eelnõuga sätestatakse keskkonna- ja toitlustamise nõudeid nii lasteaedadele, koolidele kui hoolekandeasutustele. Näiteks suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel. Plaanis on sätestada nõuded ka elektromagnetväljadele, kosmeetikatoodetele, iluteenustele ning ujulatele. Eelnõu üheks oluliseks sihtrühmaks on alaealised. Näiteks on eelnõuga kavas keelustada neile solaariumi- ja tätoveerimisteenuste pakkumine. Solaarium kuulub WHO hinnangul esimese grupi kantserogeenide hulka, mis tähendab, et selle seos vähki haigestumisega on teaduslikult tõendatud. Teadusuuringud näitavad, et inimestel, kes on elu jooksul vähemalt ühe korra solaariumi külastanud on 20 % suurem tõenäosus haigestuda melanoomi kui solaariumit mittekülastavatel inimestel. Kui esimene solaariumikülastus on toimunud nooremas eas, tõuseb haigestumise risk 59 %, risk kasvab iga kasutuskorraga. Ka tätoveerimisega on seotud mitmed terviseohud, mis tulenevad peamiselt kasutatavatest värvainetest. Samuti keelustatakse silmamuna tätoveerimine, mis on väga suure riski ja püsiva tervisekahjustuse ohuga. Uus regulatsioon seab piirangud otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste eest. Piirangud kehtestatakse mürgiste taimede, loomade ning taimsete ja loomsete produktide ning ohtlike kemikaalide kasutamisele, et kaitsta või parandada tervist. Eelnõuga muudetakse reklaamiseadust ja tarbijakaitseseadust, et laiendada terviseameti järelevalvepädevust ning anda ametile õigus ja kohustus teha inimeste tervise kaitseks järelevalvet toote või teenuse kauplemisvõtte, sh reklaami õiguspärasuse üle. Eelnõuga ajakohastatakse ka maksimaalseid trahvi- ja sunnirahamäärasid rahvatervishoiu seaduses ja osades eriseadustes, et need oleksid piisavalt mõjusad. Näiteks kosmeetikatoodetele kehtestatud nõuete rikkumise eest on ette nähtud uued trahvimäärad, mis peaksid olema rikkumistest hoidumiseks piisavalt mõjusad. Oluline muudatus puudutab veel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muudatust, mis võimaldab edaspidi uute potentsiaalselt rahvastiku tervisele ohtlike psühhoaktiivsete ainete kiiremat turult eemaldamist.

Law· SE401avaldatud riigiteatajas

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 1 April 2024

Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ette nähtud perearstide töökorraldust. Samuti muudetakse teisi seadusi, sh ravimiseadust ja riigilõivuseadust. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses antakse perearstidele võimalus teenindada inimesi ka oma nimistu väliselt ning luuakse täiendav alus nimistute ümberkorraldamiseks ja teenuse pakkumise tagamiseks. Praegu kehtiv kord näeb ette, et perearstid tegutsevad nimistu alusel. Seda üldpõhimõtet ei ole kavas muuta, kuid seadusesse lisatakse säte, mis lubab selgelt teatud juhtudel teenust ka paindlikumalt nimistuvälistele isikutele osutada. Kuigi ka tervisekeskustes kehtib põhimõte, et inimesel on oma perearst ja abi osutatakse nimistupõhiselt, leidub tegevusi, milles võiks ülesandeid jagada. Üheks näiteks on teise nimistu erakorraliste patsientide vastuvõtmine. Eelnõu kohaselt tuuakse seadusesse tervisekeskuse mõiste. Tervisekeskuses pakutakse lisaks perearstiabile teisi esmatasandi teenuseid: vähemalt füsioteraapia, õendusabi ja ämmaemandusabi. Seni on tervisekeskuse mõiste olnud õiguslikult olemas ainult määruse tasandil. Seadusesse toomine loob eelduse, et tervisekeskused kannaks suuremat piirkondlikku vastutust esmatasandi teenuste kättesaadavuse tagamisel. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused on kavandatud jõustuma käesoleva aasta 1. juulil. Perearstiabi puudutavad muudatused on ette valmistatud koostöös Tervisekassa ja Eesti Perearstide Seltsiga. Muudatused mõjutavad inimesi, kes kuuluvad nimistutesse, millele kvaliteetse arstiabi tagamiseks on täiendav paindlikkus vajalik, ning esmatasandil töötavaid spetsialiste. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse vajaduse korral Tervisekassa eelarvest Ravimiseaduse muudatusega luuakse täiendav võimalus anda luba müügiloata ravimi turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. Juhtudel, kui ravimiga katkematu varustatuse tagamine on oluline inimeste või loomade tervise seisukohast ning kui teisi sama toimeaine ja tugevusega ravimeid Eestis ei turustata või turustatakse ebapiisavas koguses, võib Ravimiamet lubada alternatiivse müügiloata ravimi turustamist. Seni on müügiloata ravimi turustamiseks olnud vajalik arstide erialaorganisatsiooni taotlus. Sätte eesmärk on kiirendada raviminappuse korral ravimi jõudmist tervishoidu, jääb ära taotluse esitamisele ja läbivaatamisele kuluv aeg, samuti vähendatakse erialaorganisatsioonide koormust taotluse esitamiseks teada olevate müügiloata ravimite turustamiseks lubamisel. Riigilõivuseaduses nähakse ette iseseisvalt teenust osutama asuvate füsioterapeutide, logopeedide ja psühholoogilise ravi osutajate tegevusloa taotlemise riigilõivud. Alates 2023. aasta 1. oktoobrist on neid teenuseid võimalik iseseisvalt osutada ning selle eelduseks on tegevusloa olemasolu. Samuti sätestatakse riigilõivud tubakatoote koostise teate läbivaatamise eest ja teate kehtivuse tagamiseks. Tubakatoodetega seotud riigilõivude kehtestamisel lähtutakse tootja või importija poolt toote koostisosade ja koguste kohta teadete esitamise kontrolli ja hindamise vajadusest. Tubakatoodetega seotud riigilõive puudutavad sätted on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.” Riigilõivuseaduse muudatused mõjutavad ühekordselt tegevusluba taotlevaid spetsialiste. Tubakatoodetega seotud riigilõivude muudatused mõjutavad tubakatootjaid ja maaletoojaid. Osapooled on eelnõuga tutvunud ja edastanud tagasiside, millega on osaliselt arvestatud. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Bill· SE388tagasi lykatud

Perehüvitiste seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 21 February 2024

Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede paremaks toimetulekuks lapsetoetus pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 150 eurole kuus.

Bill· SE329tagasi lykatud

Perehüvitiste seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 October 2023

Resolution· OE208tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Sündimuse kasvatamise meetmete väljatöötamisest"

Estonia · Riigikogu · 15 May 2023

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule seaduste eelnõud, millega luuakse keskkond, mis toetab sündimuse kasvu Eestis.

Resolution· OE176tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed üksi elavate pensionäride toetamise suurendamiseks"

Estonia · Riigikogu · 13 May 2023

Eelnõuga tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed uksi elavate pensionäride toetamise suurendamiseks.

Bill· SE205tagasi lykatud

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 13 May 2023

Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutise seaduse 01.07.2023 kehtima hakkava redaktsiooni ning ravikindlustuse seaduse 01.07.2023 kehtima hakkava redaktsiooni sätteid nii, et alates 01.07.2023 jääks kehtima haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning tervisekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast. Samuti suurendatakse haigushüvitist 80%-ni töötaja keskmisest töötasust.

Bill· SE141tagasi lykatud

Perehüvitiste seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 May 2023

Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja igajärgmise lapse kohta 100 eurole kuus.

Resolution· OE143tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed üksi elavate pensionäride toetamise suurendamiseks"

Estonia · Riigikogu · 11 May 2023

Eelnõuga tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed uksi elavate pensionäride toetamise suurendamiseks.

Bill· SE91tagasi voetud taiskogul menetlemata

Perehüvitiste seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 10 May 2023

Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja igajärgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse summa pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse summa 100 eurot. Eelnõuga tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse ka esimese ja teise lapse toetus 100 eurole kuus.

Bill· SE40tagasi voetud taiskogul menetlemata

Perehüvitiste seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 May 2023

Eelnõu eesmärk on lapsetoetuste võrdsustamine selliselt, et kõigi laste, nii esimeste, teiste kui kolmandate ja järgnevate eest hakatakse lapsetoetust maksma 130 eurot kuus.

Bill· SE51tagasi voetud taiskogul menetlemata

Perehüvitiste seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 May 2023

Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja igajärgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suuma 100 eurot. Eelnõuga tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse ka esimese ja teise lapse toetus 100 eurole kuus.

Law· SE17avaldatud riigiteatajas

Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 24 April 2023

Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist 2024 elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus. Eesti ühe vanemaga pered on võrreldes teiste peretüüpidega suurimas vaesuses – kolmandik üksikvanema leibkondadest elab suhtelises vaesuses. Elatisabi suurendamisega tagatakse peredele lapse ülalpidamiskulude suurusega paremas vastavuses toetus, mis aitab kaasa vaesuse ennetamisele ja leevendamisele. Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Vaatamata planeeritavatele muudatustele jääb 3–6 lapsega peredel lasterikka pere toetus võrreldes 2022. aastaga 150 euro võrra ning 7 ja enama lapsega peredel 250 euro võrra suuremaks. See tähendab, et peresid toetatakse võrreldes varasemaga jätkuvalt suuremas ulatuses, aidates seeläbi katta suurema arvu laste kasvatamisega seotud kulusid. Alates 1. juulist 2023 tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna regulatsioon on jõudnud kehtida vaid mõned kuud, puudutab see muudatus väheseid peresid. Peredele, kellele juba aasta algusest makstakse lasterikka pere toetust 2/3 ulatuses, sätestatakse muudatusega kohanemiseks 6-kuuline üleminekuperiood, st neile jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist kuni 2023. aasta lõpuni. Peredele, kellel oleks lasterikka pere toetuse jätkamise õigus tekkinud alates 1. juulist 2023, toetuse maksmist ei jätkata, st kolmest lapsest vanima 19-aastaseks saamisel lõpeb toetuse maksmine täies ulatuses ja toetuse etapiviisilist vähendamist ei rakendata. Seletuskirjas märgitakse, et lasterikaste perede toetusmeetmed on algatanud ühiskonnas laialdase diskusiooni, keda ja kui palju peab riik toetama, riivata on saanud ühe- ja kahelapseliste vanemate õiglustunne. Piiratud riigieelarve tingimustes tuleb tasakaalustatuma toetussüsteemi loomiseks teha perepoliitikas muudatusi. Tuginedes Vabariigi Valitsuse suunistele, suurendatakse käesoleva eelnõuga elatisabi suurust, korrigeeritakse lasterikka pere toetuste suuruseid, tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon ning loobutakse 1. maist 2024 jõustuma pidanud lasterikka pere toetuse indekseerimisest pensioniindeksiga.