Bill· SE934saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 1 June 2026
Seadusemuudatusega viiakse karistusseadustiku keskkonnavastaste süütegude peatükk ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude jagu vastavusse Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) keskkonnakuritegude direktiivi
täiendatud ja ajakohastatud versiooniga - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1203 11. aprill 2024, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L 2024/1203, 30.04.2024, lk 1–28). Eelnõu eesmärgiks on tagada karistusõigusliku sekkumise abil keskkonna, sealhulgas loodusvarade, loomastiku ja taimestiku kõrgetasemeline kaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine. Keskkonnavastase kuritegevuse spekter, levik ja „tulusus“ on aastate jooksul suurenenud ning see on tinginud vajaduse uue ja ajakohastatud direktiivi järele. 2024. a direktiiv näeb ette selliste keskkonnaalaste kuritegude täiendatud ja täpsustatud nimekirja. Uuena loetelus on näiteks looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine, nende levitamine või kasvatamine, kui sellega ohustatakse oluliselt kohalikke liike või kahjustatakse muul moel oluliselt ökosüsteemi tasakaalu. Samuti on uus säte fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik käitlemine, nt külmainete ebaseaduslik import, mis toob kaasa olulise keskkonnakahju või selle ohu. 2008. a direktiivist ja muudest ELi keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevalt on Eesti kehtiv karistusõigus osaliselt juba 2024. a direktiiviga kooskõlas. Käesoleva eelnõuga nähakse ette vajalikud seadusetäiendused ja -muudatused, et viia kehtiv õigus ka ülejäänud ulatuses 2024. a direktiiviga kooskõlla.
Bill· SE927saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 21 May 2026
Eelnõu eesmärk on muuta täitemenetlus tõhusamaks, selgemaks ja ühtlasemaks ning vähendada menetlusosaliste vahelisi vaidlusi. Samuti soovitakse tagada kohtutäiturite tegevuse jätkusuutlikkus olukordades, kus täitekulude sissenõudmine on olnud seni ebapiisavalt reguleeritud. Muudatustega korrastatakse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste menetlemise korda, et muuta kaebeõiguse kasutamine kiiremaks ja selgemaks nii võlgnike kui ka kohtutäiturite jaoks.
Täiendatakse ka täitemenetluse jätkamise korda pärast võlgniku surma, kuna kehtiv regulatsioon ei ole olnud piisavalt tõhus ning menetlused on sageli osaliste passiivsuse tõttu seisma jäänud. Muudatuste eesmärk on kiirendada pärijate väljaselgitamist või võimaldada passiivsete menetluste lõpetamist mõistliku aja jooksul. Samuti antakse kohtutäiturile võimalus põhjendatud juhtudel piirata ajutiselt juurdepääsu teabele täitemenetluses tehtud päringute kohta, et vältida menetluse takistamist või vara varjamist enne täitmisteate kättetoimetamist.
Eelnõuga täpsustatakse täitemenetluse kulude kandmise reegleid erinevates olukordades, sealhulgas pankrotimenetluses, sundtäitmisega ühinemisel ning täitedokumendi tühistamise või nõude lõppemise korral. Lisaks kehtestatakse selgem kord väärteo- ja kriminaalasjadest tulenevate nõuete aegumise korral tekkivate kulude kandmiseks, et vähendada võlgnike võlakoormust. Muudetakse ka elatise sissenõudmise tasustamise põhimõtteid eesmärgiga parandada elatise laekumist.
Samuti tugevdatakse kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja järelevalvepädevust kohtutäiturite tegevuse üle ning antakse koja juhatusele täiendavad võimalused ühtse ja õiguspärase praktika kujundamiseks. Eelnõu mõjutab erinevalt nii võlgnikke, sissenõudjaid kui ka pärijaid. Kuigi mõnes menetluses võib esialgne halduskoormus suureneda, peaksid selgemad reeglid ja väiksem vaidluste arv pikemas perspektiivis menetlusi lihtsustama ja koormust vähendama.
Law· SE909avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 11 May 2026
Muudatuste eesmärk on parandada prokuratuuri sisest kontrolli ning vastutust riikliku süüdistuse esitamisel, ajakohastada ning muuta paindlikumaks prokuratuuri töökorraldust, tagada riigi peaprokurörile paremad võimalused prokuröride kvalifikatsiooni ja professionaalsuse tõstmiseks ning muuta juhtimis- ja karjäärisüsteem läbipaistvamaks.
Eelnõuga piiratakse prokuröride kassatsioonide esitamise õigust ning suurendatakse juhtivprokuröri ning riigi peaprokuröri vastustust, kohustades neid hindama kassatsiooni esitamise põhjendatust ning sellele oma heakskiidu andma. Samuti lihtsustatakse tingimusi kriminaalasja menetluse üleandmiseks ühelt prokurörilt teisele.
Prokuröride konkursikomisjonile antakse pädevus kontrollida prokuröride vastavust teenistuskohale kehtivatele nõuetele, mittevastavuse korral on võimalik prokurör ametist vabastada. Prokuröridele kehtestatakse pikemad katseajad – abiprokuröridele üks aasta, ringkonna- ja riigiprokuröridele kaks aastat.
Vanemprokuröride ning juhtivate riigiprokuröride ametiaeg muudetakse tähtajaliseks kestusega viis aastat. Riigi peaprokuröri ametiaeg muudetakse 7-aastaseks, ilma võimaluseta teda järjest teiseks ametiajaks ametisse nimetada, et tagada tema poliitiline sõltumatus kogu ametiaja jooksul.
Ringkonnaprokuratuuride, samuti prokuröride tööpiirkondade kehtestamine muudetakse paindlikumaks. Asukoha ja tööpiirkonna kehtestamise volitus on edaspidi vastutaval ministril.
Law· SE902avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 4 May 2026
Seaduse eesmärgiks on laiendada rahuajal mehitamata õhusõidukite (MÕS) seire- ja tõrjevõimalusi. Luua võimalus Kaitseväel paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega droone ning aktiivselt osaleda korrakaitselise ohuga MÕS-ide seires ja tõrjes, Politsei- ja Piirivalveametil tõhusamalt ennetada kuritegevust ning kaitsta inimeste elu ja tervist, samuti reageerida uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele. Lisaks antakse eelnõuga riigikaitseobjektide valdajatele, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvatele ettevõtetele paremad võimalused oma taristu kaitsmiseks.
Law· SE865avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 6 April 2026
Eelnõu eesmärk on võtta üle ELi direktiiv, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest, ning anda kohtutele ja kostjatele vahendid võidelda kuritarvituslike kohtumenetluste ja ilmselgelt põhjendamatute hagide vastu.
Selliste menetluslike muudatuste laiem eesmärk on tagada väljendusvabadus ning kaitsta õigust osaleda demokraatlikus arutelus. Samuti on muudatuste eesmärgid menetlusõiguste kuritarvitamise takistamine ja kohtumenetluse efektiivsus ning menetlusökonoomia. Samas tuleb tähele panna, et vaigistushagi ei ole alati lihtsasti eristatav näiteks mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud hagidest, mis käsitlevad ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist. Direktiivi ülevõtmisega loodavate normide rakendamine ei tohi kaasa tuua õiguste kaitseks kohtu poole pöördumise takistamist ja heidutamist nende isikute jaoks, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.
Resolution· OE809avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 27 January 2026
The European Parliament controls the activities of Europol in cooperation with the parliaments of the member states, based on Article 88 of the Treaty on the Functioning of the European Union. For this purpose, a parliamentary joint control working group has been established by the parliaments of the EU member states and the competent committee of the European Parliament. The purpose of the draft decision is to appoint members of the Riigikogu, Anti Haugas and Andre Hanimägi, as members of the parliamentary joint control working group that monitors Europol's activities.
Bill· SE800tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 19 January 2026
Eelnõuga lisatakse karistusseadustikku § 289. Ametiseisundi kuritarvitamine ja § 290. Ametialane lohakus.
Question· Written question430asked
Estonia · Riigikogu · 24 November 2025
Law· SE726avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 22 September 2025
Eelnõuga kavandatavad muudatused suurendavad täitmisregistri kaudu tehtavate päringute läbipaistvust, võimaldades isikutel saada senisest parema ülevaate nende kohta tehtud päringutest.
Praegu puudub inimestel võimalus näha, millised avaliku võimu asutused või seaduses nimetatud muud isikud on nende kohta teinud päringuid täitmisregistri kaudu pankadele ja makseasutustele. Täitmisregister toimib üksnes infovahenduskanalina ega salvesta päringute sisu. Kuigi seadus annab inimestele õiguse teada, kuidas nende isikuandmeid kasutatakse, puudub hetkel tehniline lahendus, mis võimaldaks seda teavet lihtsalt kuvada.
Selleks nähakse eelnõuga ette kohustus, et täitmisregistriga liituvad kasutajad peavad enne registriga liitumist liidestuma ka tehnilise lahendusega (nn andmejälgija), mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta, ning tegema kättesaadavaks teabe tehtud päringute kohta. Erandiks on juhtumid, kus päringu tegija võib seaduses ette nähtud juhtudel edastada andmesubjektile teavet andmete töötlemise kohta hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle väljastamisest. Vastav kohustus kehtib ka varem liitunud asutustele ja isikutele, sealhulgas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (koda).
Eelnõuga ajakohastatakse täitemenetluse seadustikus õigusselguse huvides ka andmekogude regulatsiooni, sätestades seaduse tasandil andmekogudes töödeldavate isikuandmete kategooriad, andmete säilitamise maksimaalse tähtaja ning volitusnormis selgemalt põhimääruse kehtestamise raamid.
Law· SE727avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 22 September 2025
Eelnõu eesmärk on minna seksuaalkuritegude puhul üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning viia karistusseadustiku sätted vastavusse Istanbuli konventsiooniga. Seksuaalvägivalda käsitlevat regulatsiooni muudetakse nii, et nõusolekuta seksuaaltegevus on karistatav.
Law· SE670avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 4 June 2025
Eelnõuga lisatakse politsei-ja piirivalve seadusesse (PPVS) uus säte, millega luuakse õiguslik alus politsei numbrituvastuskaameratega jäädvustatud andmete salvestamiseks ja kasutamiseks.
Bill· SE656i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 19 May 2025
Eelnõuga laiendatakse Eesti karistusõiguse kehtivust ning suurendatakse vastutust merealuse energia- ja sidetaristukahjustamise eest. Muudatuste eesmärk on riigi julgeoleku senisest parem tagamine, riigi jaoks olulise taristu parem kaitse ja senisest tõhusam võitlus hübriidrünnakute vastu.
Bill· UA602avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 24 March 2025
Eelnõuga luuakse tööandjale ja töötajale võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.
Paindliku tööaja kokkulepe võimaldab töötajal lisaks kokkulepitud töötundidele teha soovi korral lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni. Nähakse ette tingimused, mis peavad olema paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimiseks täidetud, näiteks kirjalik vorm, töötaja tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär, tööaeg vähemalt 10 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul jne.
Muudatused võimaldavad pakkuda nii tööandjale kui ka töötajale senisest paindlikumat töökorraldust ning tulla neil paremini toime tingimustes, kus tööandja töömahu- ja tööjõuvajadus kõiguvad ning töötaja töö tegemise võimalus ja valmisolek periooditi erineb.
Oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval teisi võlaõiguslikke lepinguid nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.
Law· SE547avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 2 December 2024
Eelnõuga luuakse vanema kaotanud lastele uus ühtne toitjakaotustoetuse skeem, mis tagab igakuise toetuse, sõltumata surnud vanema pensionistaažist või laste arvust.
Seletuskirjas märgitakse, et praeguste reeglite järgi on lastele makstav toitjakaotuspension erineva suurusega ega kata paljudel juhtudel piisaval määral laste ülalpidamiskulusid. Eriti haavatavas olukorras on lasterikkad pered.
Uueks toetuse alussummaks on 272 eurot, mida indekseeritakse igal aastal vastavalt elukalliduse tõusule ehk praeguste prognooside järgi oleks väljamakstav toetuse suurus on 2026. aastal ligikaudu 345 eurot.
Loodav toitjakaotustoetus vähendab oluliselt vaesusriski ühe vanemaga leibkondades ja toetab lasterikkaid peresid. Toitja kaotanud lapse vajadused on samasugused sõltumata sellest, kui kaua vanem jõudis enne surma töötada. Ühtlane ja indekseeritud toetus parandab lapse heaolu ja tagab pikaajalise kindlustunde.
Senine lastele mõeldud toitjakaotuspensioni skeem asendatakse 2026. aasta 1. oktoobrist uue perehüvitiste seaduse alusel loodud toetusega. Toitjakaotustoetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või õpingute jätkumisel kuni 21-aastaseks saamiseni. Lastele, kes eelnõu jõustumisel juba saavad toitjakaotuspensioni ja kelle toitjakaotuspension oli väiksem või sama suur kui toitjakaotustoetus, saavad edaspidi toitjakaotustoetuse suuruses toetust. Juhul kui määratud toitjakaotuspension oli suurem toitjakaotustoetuse summast, saavad edaspidi toitjakaotuspensioni suuruses toetust, kuni see võrdsustub toitjakaotustoetuse suurusega.
Loodava toetuse suurus võtab arvesse lapse ülalpidamiskulusid, tarbijahinnaindeksi muutust ja Eesti keskmise brutokuupalga muutust – iga-aastase indekseerimise tulemusena säilib toetuse reaalväärtus ajas. Toetuse saamist võimaldavate õppeasutuste ring on laiem kui toitjakaotuspensionil, samuti on võimalik saada toitjakaotustoetust samal ajal töövõimetoetusega. Toitjakaotustoetus tagab 90%le saajatele senisest suurema toe.
Uusi toitjakaotuspensione riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel 1. oktoobrist 2026. aastast 21-aastastele ja vanematele enam ei määrata (v.a. eriseaduste alusel toitjakaotuspensionid).
24-aastastele ja vanematele inimestele, kel tekkis õigus toitjakaotus- või rahvapensionile enne 2026. aasta 1. oktoobrit, jätkatakse pensioni maksmist kuni varem määratud tähtajani (nt kui maksmine on seotud töövõime kaoga, siis selle perioodi lõpuni).
Lapseootel naistel, kes ei tööta, ja kelle lapse teine vanem on surnud, tekib võimalus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.
Law· SE502avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 23 September 2024
Eelnõu näeb ette tõsta sotsiaalministeeriumi haldusala riigilõive, et need vastaksid suurenenud menetluskuludele. Lõivude tõstmine puudutab peamiselt tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajaid, kes taotlevad tegevusluba. Uued riigilõivud katavad hinnanguliselt kuni 45% menetluskuludest, ülejäänud kulud kaetakse asutuste eelarvest. See aitab tagada avalike teenuste jätkumise ja kvaliteedi. Näiteks tõuseb sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu 32 eurolt 100 euroni. Ravimite tootmise tegevusloa riigilõiv kerkib 1000 eurolt 2500 euroni, ravimite hulgimüügi tegevusloa riigilõiv 1000 eurolt 2000 euroni. Viimastes on riigilõivu määr püsinud muutumatuna kaheksa aastat ja katab praegu väikese osa läbivaatamise tegelikest kuludest. Kuna taotlusi ja muudatusi tegevuslubades ei tehta suures mahus, ja need on sageli ühekordsed, siis ei ole riigilõivude tõus ettevõtetele ja teenuseosutajatele liiga koormav. 2025. aastaks prognoositakse riigilõivutulude kasvu ca 139 000 euro võrra.
Law· SE496avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 16 September 2024
Eelnõuga muudetakse seda, kuidas korraldatakse ja rahastatakse ööpäevaringses erihooldusteenuses pakutavat iseseisvat õendusabi.
Teenuse ühtlasemaks ja paremaks kvaliteediks uuendatakse õendusabi tegevuste kirjeldust, mis seob selle teenuse ka paremini meie tervishoiusüsteemiga.
Õendusabi ööpäevaringset erihooldusteenust rahastatakse praegu Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Eelnõu kohaselt võtab selle üle Tervisekassa.
Ööpäevaringne erihooldusteenus on täiskasvanute ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega.
Law· SE469avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 July 2024
Eelnõuga ratifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitlev konventsioon, mille eesmärk on vähendada töömaailmas esinevat vägivalda ja ahistamist. See on esimene rahvusvaheline dokument, millega kehtestatakse kogu maailmas kohaldatavad konkreetsed normid tööga seotud ahistamise ja vägivalla tõkestamiseks ning meetmed, mille vastuvõtmist riikidelt ja muudelt asjaomastelt osalejatelt oodatakse.
Law· SE458avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 11 June 2024
Eelnõu muudatuste eesmärk on viia riigi tervishoiuvaru moodustamine, haldamine, uuendamine ja kasutuselevõtmine Terviseametilt üle riikliku osalusega piirkondlikele haiglatele. Riigi tervishoiuvaru hoidmise korraldamine piirkondlike haiglate juures võimaldab varude paiknemist hajutada ning ravimite ja seadmete roteerimisel vähendada või vältida nende aegumisest tekkivaid kulusid. Varude paiknemine piirkondlike haiglate juures lihtsustab nende kasutuselevõtmist, kuna kriisiolukorras on eelduslikult ka ravikoormus suurim neis haiglates, kes kavandatavate muudatuste kohaselt varusid hoidma hakkavad. Piirkondlikud haiglad sobivad varude haldamiseks, sest nende koosseisus on vajaliku kogemusega spetsialistid.
Riigi tegevusvarusse kuuluva tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud varu (riigi tervishoiuvaru) aitab tagada ravimite ja meditsiiniseadmete olemasolu tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras, hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras, kõrgendatud kaitsevalmiduse olukorras ja sõjaseisukorras, kui haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate tegevusvarud on ammendunud.