Marek Reinaas

The Act on the Ratification of the Agreement on the Interpretation and Application of the Energy Charter Agreement

Estonia · Riigikogu · 18 May 2026

Estonia has signed an agreement on the interpretation and application of the Energy Charter Treaty, but it also needs ratification. Situations where the Energy Charter Treaty is interpreted as an instrument covering intra-EU relations have created challenges for the European Union, even though this has never been the true meaning of the Energy Charter. The EU, Euratom and the member states have neither wanted nor been able to create mutual obligations through the Energy Charter, because the Energy Charter is designed as a foreign policy tool for energy cooperation with third countries. This is based on the understanding that the EU's internal energy policy is based on extensive and detailed internal market legislation that regulates relations between member states. The EU and the member states indicate by agreement that the dispute between an EU state and an investor from the EU in matters of energy cooperation cannot be resolved in an arbitration court established on the basis of Article 26 of the Charter: these disputes can be resolved by the EU according to law. The purpose of the agreement is to form a clear international legal instrument that arbitration courts and other dispute bodies must take into account in international disputes. Hungary is not a party to the agreement, as it did not agree to the legal basis of the European Union treaties referred to in the agreement. Arbitral tribunals established on the basis of Article 26 of the Charter can resolve cases where the other party to the dispute is a third country or an investor from a third country. Arbitration courts do not have jurisdiction to resolve disputes within the EU, and if they do, such decisions are not enforceable in the EU because they are contrary to EU law. The agreement follows the declaration on the legal consequences of the ECJ's decision in the Komstroy case (Moldova v. Komstroy, case C-741/19) and the common understanding on the inapplicability of Article 26 of the Energy Charter Treaty to intra-EU arbitration proceedings. as a basis.

Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (strateegiliste investeeringute ekspressrada)

Estonia · Riigikogu · 7 May 2026

Eelnõuga luuakse strateegiliselt oluliste investeeringute jaoks eraldi kiirendatud menetlus ehk nn strateegiliste investeeringute ekspressrada, et muuta suurte projektide elluviimine Eestis kiiremaks ja prognoositavamaks. Muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetada välisinvesteeringuid, kaitsetööstust, energiajulgeolekut ja kliimaeesmärkide saavutamist. Eelnõuga kehtestatakse selged kriteeriumid strateegilise investeeringu staatuse määramiseks ning luuakse erimenetlused projektidele, mille asukoht ei ole veel lõplikult paigas või mis sobituvad juba olemasolevatesse planeeringutesse. Samuti lihtsustatakse riigi eriplaneeringute menetlusi: kaotatakse eraldi algatamise etapp, vähendatakse dubleerivaid hindamisi ning võimaldatakse keskkonnamõjude paindlikumat ja varasemat hindamist. Lisaks luuakse strateegiliste projektide jaoks ühtne kontaktpunkt, mis hakkab menetlusi koordineerima ja jälgima tähtaegadest kinnipidamist. Muudatustega soovitakse vähendada eelkõige haldusorganite töökoormust ja kiirendada menetlusi, ilma et suureneks inimeste halduskoormus.

Riigikogu decision "Making a proposal to the Government of the Republic to develop measures for permanent financing of ice road routes"

Estonia · Riigikogu · 9 February 2026

The purpose of the bill is to direct the government to create permanent funding for the construction and maintenance of ice roads and to establish a readiness funding model that will allow ice roads to be opened quickly and safely in the future. In order to fulfill this goal, it is important that the costs of the preparation and opening of ice roads are provided as a separate budget line in the state budget in a way that does not reduce the normal road and maintenance funding of state roads.

Act on Amending the Building Code and Amending Other Related Laws (Acceleration of Planning and Construction of National Defense Buildings)

Estonia · Riigikogu · 12 January 2026

Eelnõuga kiirendatakse riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja ehitamist. Muudatuste vajalikkus on tingitud julgeolekuolukorrast ning liitlaste vastuvõtmise ja riigi kaitseplaanide rakendamise vajadusest. Samuti aitab uus regulatsioon tagada riigikaitseks vajaliku taristu ja tootmise ning väljaõppevõimekuse rajamist. Eelnõu kohaselt saab valitsus kaitseministri ettepanekul ja ohuhinnangu alusel määrata hoone riigikaitseliseks ehitiseks. Riigikaitselise ehitise eesmärk on tagada riigi julgeolek ja sõjaline kaitse. Riigikaitseliseks ehitiseks võib olla nii ministeeriumide valitsemisalas olev hoone kui ka strateegilist või sõjalist kaupa tootva ettevõtte tootmishoone. Riigikaitseliste ehitiste kavandamisel jäetakse ära planeerimismenetlus, keskkonnamõju hindamine ja metsateatise esitamine, mis tähendab, et sisuliselt saab ehitamisega alustada pärast loamenetluste, näiteks ehitus- ja keskkonnalubade ning kui tegemist on vastava alaga, siis ka Natura mõju hindamise, läbimist. Pooleliolevad planeeringud viiakse lõpuni senise korra alusel. Sama eriregulatsioon laieneb ka side- ja eelhoiatamissüsteemidele, sõjalise väljaõppega seotud rajatistele, harjutusväljadele ja lasketiirudele ning sõjaväelinnakute ja ladustamisega seotud ehitistele. Eelnõuga nähakse ette ka vaidluste kiirem lahendamine. Riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlused tuleb lahendada eelisjärjekorras nelja kuu jooksul, erandjuhul kuni kuue kuu jooksul. Esialgset õiguskaitset saab edaspidi taotleda üksnes koos kaebuse, apellatsiooni või kassatsiooniga, mitte eraldi või abstraktselt. Vaidlustamine on võimalik juhul, kui esineb oht oluliseks keskkonnahäiringuks; subjektiivsete õiguste kaitse jääb alles. Kohalike omavalitsuste roll ruumiotsustes väheneb riigimaad puudutavate riigikaitseliste ehitiste puhul: valitsus saab peatada planeeringud ja määrata maa sihtotstarbe, kuid kohaliku omavalitsuse arvamust küsitakse alati.

Liiklusseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 10 November 2025

Eelnõu näeb ette edendada andmepõhiseid transpordilahendusi ja tagada Euroopa Liidu intelligentseid transpordisüsteeme (ITS) käsitleva direktiivi nõuete rakendamine Eestis. Muudatusega kohustatakse Transpordiametit ja kohalikke omavalitsusi tegema liiklus- ja liikuvusandmed kättesaadavaks masinloetaval kujul. Sellised andmed on näiteks kiiruspiirangud, möödasõidukeelualad, teetööd, liiklusteavitused ning sõidukite kõrgus- ja massipiirangud. Eesmärk on, et nii avaliku kui erasektori teenusepakkujad, nagu Waze, Google, aga ka teehooldajad, saaksid kasutada neid andmeid reaalajas. See võimaldab pakkuda täpsemat ja usaldusväärsemat liiklusinfot ning toetab turvalisema, sujuvama ja keskkonnasäästlikuma liikuvuse arengut. Uue õigusliku raamistiku kaudu kujuneb koostoimeline intelligentne transpordisüsteem, kus näiteks sõiduk tuvastab libeduse ja saadab hoiatuse nii lähedal liikuvatele sõidukitele kui teehaldussüsteemile. Muudatused viivad turvalisema, sujuvama ja andmepõhisema liikluse poole, kus marsruute saab valida vastavalt tegelikele liiklusoludele. See toetab nutika ja jätkusuutliku liikuvuse arengut Eestis.

Act on the Repeal of the Law on the Use of Money Received from Privatization and Amendment of Other Laws Related to It

Estonia · Riigikogu · 8 September 2025

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus (ELRKS) ja likvideeritakse valitsuse omandireformi reservfond (ORF). Maa erastamisest laekunud raha kasutamise üle otsustab valitsus edaspidi riigieelarve menetluse käigus. Omandireformi reservfond loodi selleks, et katta kulusid, mis tekkisid Eesti taasiseseisvumise järel üleminekul demokraatlikule riigikorrale. Fondi raha tuli peamiselt erastamisest – viimastel aastatel eelkõige maa müügist ja nende maade järelmaksudest, mis tagastati suuremas osas endistele omanikele või mille puhul oli nõudeõigus. Omandireformi eesmärk oli muuta omandisuhted selliseks, et tagada omandi kaitse ja vaba ettevõtlus, heastada varasemad omandiõiguse rikkumised ning luua eeldused turumajandusele üleminekuks. Tegevused, mille katmiseks ORF ette nähti, on ammendumas ja ORF on oma eesmärgid enamjaolt täitnud.

Reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 September 2025

Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu poliitreklaami läbipaistvuse määrusega. Muudatuste eesmärk on tagada, et poliitreklaam oleks selgelt eristatav ning selle tellija, rahastaja ja avaldamise tingimused läbipaistvad. Poliitreklaami avaldamisele seatakse kaks suuremat nõuet. Poliitreklaam tuleb edaspidi avaldada koos poliitreklaamimärgisega ning sellise reklaami kohta tuleb koostada läbipaistvusteade. Poliitreklaami nõuetekohase märgistamise ja läbipaistvusteate olemasolu eest vastutab reklaami avaldaja. Poliitreklaamimärgis on osa konkreetsest reklaamist. Märgises antakse teada, et tegemist on poliitreklaamiga; kes on reklaami tellija; milliste valimiste, rahvahääletuse vm seadusandliku protsessiga on reklaam seotud; kas reklaami puhul on kasutatud suunamis- või reklaamiedastusmeetodeid; samuti viidatakse läbipaistvusteatele. Märgistused tuleb reklaamile lisada sõltumata andmekandjast, olgu tegu audiovisuaalse, trükimeedia-, interneti- või veebivälise reklaamiga. Poliitreklaami tellijad võivad olla kes tahes isikud või organisatsioonid, kes soovivad oma reklaamiga mõjutada poliitilisi otsustusprotsesse nii valimiste ajal kui ka valimistevahelisel ajal. Valimiste kontekstis on poliitreklaami tellijad näiteks erakonnad või nende liikmed, valimisliidud ja üksikkandidaadid. Eestis on 14 tegutsevat erakonda. 2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris kokku 968 kandidaati, neist 10 üksikkandidaati ja 9 erakonda. 2021. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel kandideeris kokku 10 025 kandidaati, neist 43 üksikkandidaati, 136 valmisliitu ja 8 erakonda. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris kokku 78 kandidaati, neist 5 üksikkandidaati ja 9 erakonda. Poliitreklaami tellijateks võivad olla aga ka paljud teised juriidilised või füüsilised isikud – see tuleneb poliitreklaami laiast mõistest, mis ei piiritle poliitreklaami ainult erakonnapoliitikaga või valimistega. Eelnõu puudutab nii reklaamiteenuse pakkujaid, meediaettevõtteid kui ka digiplatvorme. Lisaks hõlmab eelnõu välireklaami pakkujaid ja kohalikke omavalitsusi. Eelnõu näeb ette erinõuded internetipõhise poliitreklaami puhul, kui kasutatakse suunamis- ja edastusmeetodeid, mis põhinevad isikuandmete töötlemisel. Sellisel juhul tuleb teenusepakkujatel kehtestada sisestrateegiad ja pidada arvestust, et tagatud oleks nii isikuandmete kaitse kui läbipaistvuse nõuded. Muudatused tagavad poliitreklaami nõuetekohase läbipaistvuse ja aitavad ühtlustada selle reegleid kogu Euroopa Liidus.

OTRK: „Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?“

Estonia · Riigikogu · 19 May 2025

Konkurentsiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 19 May 2025

Eelnõu näeb ette anda Konkurentsiametile volitused, et toetada Euroopa Komisjoni välisriigi subsiidiumide vastava määruse rakendamist koondumiste kontrolli osas. Tegemist on ELi määrusega, mis võimaldab uurida, kas ELis tegutsevad ettevõtted on saanud toetusi kolmandatest riikidest, mis võivad moonutada ausat konkurentsi. Eelnõu seadusena jõustumine aitab tagada, et välisriikide subsiidiumide mõju turule oleks läbipaistvalt hinnatav ning vajadusel ka piiratud, et kaitsta ausat konkurentsi Eesti ja Euroopa ettevõtjate seas. Määrus on mõeldud tasakaalustama olukorda, kus ELi ettevõtted peavad järgima riigiabi reegleid, kuid kolmandatest riikidest saadav rahaline toetus – näiteks soodsad laenud, maksusoodustused või muud toetused – ei ole seni olnud kontrolli all. Uue määruse alusel ei ole sellised toetused keelatud, kuid nende mõju hinnatakse turu moonutuste vältimiseks eraldi. Eesti on määranud riigihangete alaseks kontaktpunktiks Rahandusministeeriumi ning koondumiste kontrolli puhul Konkurentsiameti.

Consumer Protection Act Amendment Act

Estonia · Riigikogu · 14 April 2025

Eelnõuga ajakohastatakse tarbijakaitseseaduse norme, et vähendada väljaprinditavate ostudokumentide ja posti teel saadetavate paberarvete hulka. Kehtivad õigusnormid ei ole piisavalt paindlikud, kuigi tehnoloogia areng võimaldab üha enam dokumente edastada elektrooniliselt ning neid ka elektrooniliselt säilitada. Seetõttu kulub endiselt suur hulk paberit, mis suurendab nii kauplejate keskkonnajalajälge kui ka halduskulusid. Muudatuste eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja kaasaegseid lahendusi, andes kauplejatele võimaluse edastada dokumente digitaalselt. Tarbija võib edaspidi saada arve teavituse lühisõnumina või säilitada ostudokumenti kaupleja mobiilirakenduses. Samas on eelnõu koostamisel arvestatud ka suuremat kaitset vajavate tarbijate, eelkõige vanemaealiste, vajadustega – neile jääb võimalus saada dokumente paberkandjal ka edaspidi.

Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 7 April 2025

Eelnõuga võetakse üle ELi vastav direktiiv, mille eesmärk on anda ELi liikmesriikide konkurentsiasutustele Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklite 101 ja 102 tulemuslikuks kohaldamiseks vajalikud volitused, ressursid ja sõltumatuse tagatised. Eelnõuga esitatakse muudatused, mille sisuks on vastava direktiivi ülevõtmine kehtiva õiguse struktuure kasutades, st luuakse haldusõiguslik konkurentsijärelevalvemenetlus ja karistused määratakse väärteomenetluses sarnaselt muude eluvaldkondadega. Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks saab Konkurentsiamet. Trahvi väärteokoosseisu täitvate konkurentsirikkumiste toimepanemise eest määrab maakohus väärteomenetluses. Eelnõu kohaselt sätestatakse konkurentsijärelevalvemenetluses kogutavate tõendite ülekantavus väärteomenetlusse, mis on seni olnud konkurentsijärelevalve ja konkurentsialaste süütegude menetlemisel üks põhilisi murekohti. See saavutatakse suuresti konkurentsijärelevalvemenetluses tõendite kogumiseks süüteomenetlusele lähedasema regulatsiooni kehtestamise kaudu, pidades samas silmas direktiivis seatud suuniseid ja piiranguid. KarS § 400 tunnistatakse kehtetuks ja selle asemel sätestatakse konkurentsi kahjustavad ettevõtjate vahelised kokkulepped, kooskõlastatud tegevuse ja otsused, väärteona. Seega eelnõu kohaselt konkurentsialased rikkumised enam kuriteoks ei ole. See toob kaasa olulise lihtsustuse, kuna puudub vajadus kriminaal- ja väärteomenetluse vahel valimiseks.

Ühistranspordiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 10 February 2025

Eelnõu on ajendatud asjaolust, et tagada võrdne kohtlemine seaduse peatüki „Nõuded taksoveol“ täitmiseks. Samuti on eelnõu eesmärgiks tagada keeleseaduses sätestatud normide ja nõuete täitmine. Eelnõu kohaselt on taksovedu ilma taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardita keelatud. Taksoveo osutamisel peab sõidukil olema vähemalt üks taksotunnus, milleks on auto katusel paiknev takso plafoon või auto paremal küljel asetsev taksoteenust osutav kirjeldus. Samuti peab taksoveo osutaja esitama tulenevalt keeleseadusest vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust tõendava dokumendi.

Riigikogu decision "Making a proposal to the Government of the Republic to lower the VAT on food to 5 percent"

Estonia · Riigikogu · 10 September 2024

Eelnõuga tehakse ettepanek langetada 5-le protsendile toidukaupade, jookide ja muude selliste inimestele tarbimiseks mõeldud toorainete (välja arvatud alkohol ja tubakatooted) ja nende valmistamiseks või säilitamiseks kasutatavate maitseainete, säilitusainete, värv- ja muude lisaainete käibemaks. Samuti tehakse ettepanek langetada 5-le protsendile sööda- ja segasööda ning nende valmistamiseks kasutatavate tooraine- ja lisaaine, loomade toiduainena kasutatavate tööstuse jäätmed ning sööda tooraine käibemaks. Veel tehakse ettepanek langetada 5-le protsendile ka restorani- ja toitlustusteenuste käibemaks.

Law on ratification of the agreement between the Government of the Republic of Estonia and the Government of the State of Qatar on the avoidance of double taxation with income taxes and the prevention of tax evasion and tax evasion and the attached protocol

Estonia · Riigikogu · 3 June 2024

The law ratifies the Agreement between the Government of the Republic of Estonia and the Government of the State of Qatar on the avoidance of double taxation with income taxes and the prevention of tax evasion and tax fraud and the accompanying protocol.

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile"

Estonia · Riigikogu · 2 April 2024

Eelnõuga tehakse ettepanek alandada just kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaksu. Antud tootegruppide soodustamine suunab inimesi tervislikemate toodete tarbimisele ja parendab seeläbi ka tervislikke toitumisharjumusi.

Law on the Ratification of the Agreement between the Government of the Republic of Estonia and the Government of the Islamic Republic of Pakistan on the Avoidance of Double Taxation with Income Taxes and the Prevention of Tax Evasion and Tax Fraud and the accompanying Protocol

Estonia · Riigikogu · 5 February 2024

The purpose of double taxation agreements is to encourage investment between the contracting countries. A treaty as an international legal act provides investors with greater legal certainty regarding the elements of the tax system regulated by the treaty compared to domestic legislation, as amending a bilateral international agreement generally requires more time than amending domestic legislation. To achieve the objective, the agreement limits the income tax which income source country can impose on the income of residents of another country, ensures equal treatment of persons and eliminates possible double taxation.

The Law on Amendments to the Land Tax Act and the Tax Organization Act

Estonia · Riigikogu · 25 September 2023

Eelnõuga muudetakse dokumentide elektroonilise kättetoimetamise reegleid, mis tõhustab maksumenetlust. Eelnõu kohaselt loetakse juriidiliste isikute puhul dokumendid edaspidi kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel alates nende üleslaadimisest e-maksuametisse või siis alates dokumendi edastamisest meilile. Käesoleval ajal eeldab dokumentide kättetoimetamiseks lugemine seda, et juriidiline isik kas avab dokumendi e-maksuametis või siis kinnitab nende kättesaamist meilil.

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 5 June 2023

Eelnõu näeb ette e-kaubanduses maksupettuste tuvastamiseks kehtestada makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada piiriüleste maksete andmed makse saajate osas ja anda need iga kvartal edasi maksuhaldurile.