Marek Reinaas

Patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 28 September 2026

Eelnõuga lihtsustatakse ja ajakohastatakse leiutiste valdkonna regulatsiooni. Praegu kehtib patentide, kasulike mudelite ja nendega seotud menetluste kohta 17 eraldi määrust, mille sisu koondatakse edaspidi ühte patendimäärusesse. Muudatustega viiakse seadustest välja liiga detailsed menetlusreeglid ning koondatakse need määrusesse. Samuti ajakohastatakse terminoloogiat ja keelekasutust, eemaldatakse vananenud ja dubleerivaid nõudeid ning täpsustatakse muu hulgas litsentside ja patentidele seatavate pantide regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on vähendada bürokraatiat ja halduskoormust ning muuta nõuded ettevõtjatele ja teistele kasutajatele lihtsamini leitavaks ja arusaadavaks. 17 eraldi määruse asemel tuleb edaspidi lähtuda ühest koondmäärusest, mis muudab regulatsiooni selgemaks ja õiguskindlamaks.

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele ehitada valmis Rail Baltica Tallinn–Pärnu raudteelõik 2030. aastaks"

Estonia · Riigikogu · 28 September 2026

Eelnõu eesmärk on teha valitsusele ettepanek viia Rail Baltica Tallinn–Pärnu lõigu ehitus kasutuselevõtuks vajalikus tervikus lõpule hiljemalt 2030. aasta lõpuks ning esitada Riigikogule kolme kuu jooksul kontrollitav ehituse ja rahastamise kava. Otsus ei kinnita ise riigieelarve eraldist, selle eesmärk on suunata valitsust tegema tähtaja saavutamiseks vajalikud otsused ja andma Riigikogule nende kohta aru.

Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 14 September 2026

Eelnõuga vähendatakse oluliselt ettevõtjate kestlikkusaruandluse kohustust. Edaspidi peavad kestlikkusaruande esitama ainult väga suured äriühingud, kelle eelmise aasta müügitulu oli üle 450 miljoni euro ja kellel oli majandusaasta jooksul keskmiselt üle 1000 töötaja. Eestis puudutab see hinnanguliselt umbes 10 raamatupidamiskohustuslast. Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja muuta aruandluskohustus proportsionaalsemaks. Väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtjad saavad soovi korral kestlikkusaruandeid jätkuvalt koostada vabatahtliku standardi alusel. Samuti kaitstakse suurte kestlikkusaruandjate väärtusahelasse kuuluvaid väiksemaid ettevõtjaid liigse aruandluskoormuse eest: kuni 1000 töötajaga ettevõtjalt saab küsida üksnes vabatahtliku kestlikkusstandardi kohast teavet. Kohustusest vabanevate ettevõtjate jaoks võib aruandlus- ja audiitorkontrollikulu vähenemine anda kuni 30 miljoni euro suuruse koondmõju, kuigi tegelik sääst võib olla väiksem, kui osa ettevõtjaid jätkab aruandlust vabatahtlikult. Lisaks täpsustatakse kestlikkusaruande auditeerimise reegleid. Edaspidi saab kestlikkusvandeaudiitor olla ainult inimene, kellel on ka finantsvandeaudiitori kutse. Kuna kestlikkusaruandlus on tihedalt seotud ettevõtte finantsseisundi ja riskidega, soovitakse sellega tagada audiitorkontrolli parem kvaliteet.

Konkurentsiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 21 May 2026

Eelnõu muudatuste eesmärk on anda konkurentsiametile (KA) selged õiguslikud alused koostööks Euroopa Komisjoniga digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel. Kuigi mõlemad määrused Eestis juba kehtivad, täpsustab eelnõu konkurentsiameti volitusi ja loob nende rakendamiseks selgema riigisisese raamistiku. Mõlema määruse kohaselt on komisjonil ulatuslikud volitused, mille kohaldamisel võib komisjon paluda liikmesriigi abi. Eelnõuga sätestatakse, et KA võib osutuda komisjonile abi EL määrustes sätestatud juhtudel ettevõtjate suhtes kontrollide läbiviimisel ja neile teabenõude esitamisel. Samuti saab KA kaasata politsei ametiabi korras, kui määruse alusel viidava kontrolli raames on vaja kohaldada vahetut sundi. Digiturgude määruse puhul luuakse KA jaoks lisaks volitus toetada vajadusel Euroopa Komisjoni turu-uuringuid ja alustada määruses sätestatud pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata jätmise suhtes Eestis konkurentsijärelevalvemenetlus, mille komisjon saab hiljem üle võtta. Mõlemad EL määrused puudutavad väga suuri ettevõtjaid. Digiturgude määrus puudutab eelkõige internetis nn pääsuvalitsejaid, kes osutavad platvormiteenuseid, näiteks Alphabet, Amazon, Booking; välisriigi subsiidiumide määrus puudutab suuri ettevõtjaid, kelle käive ulatub 500 miljoni euroni ja üle. Eeldatav mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale on väike.

Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 18 May 2026

Eesti on allkirjastanud Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe, kuid see vajab ka ratifitseerimist. Euroopa Liidu jaoks on tekitanud väljakutseid olukorrad, kus energiaharta lepingut tõlgendatakse kui ELi siseseid suhteid hõlmavat instrumenti, kuigi see ei ole olnud kunagi energiaharta tegelik mõte. EL, Euratom ja liikmesriigid ei ole soovinud ega saanudki energiaharta kaudu luua omavahelisi kohustusi, sest energiaharta on kujundatud välispoliitilise vahendina energiakoostööks kolmandate riikidega. Seda arusaamal, et ELi sisemine energiapoliitika põhineb ulatuslikel ja detailsetel siseturuõigusnormidel, mis reguleerivad liikmesriikide vahelisi suhteid. EL ja liikmesriigid näitavad kokkuleppega, et harta art 26 alusel moodustatud vahekohtus ei saa lahendada EL riigi ja ELst pärit investori vahelist vaidlust energiakoostöö asjades: need vaidlused on lahendatavad EL õiguse kohaselt. Kokkuleppe sõlmimise eesmärk on kujundada selge rahvusvaheline õigusinstrument, mida vahekohtud ja muud vaidlusorganid peavad rahvusvahelistes vaidlustes arvesse võtma. Kokkuleppe osapooleks ei ole Ungari, kuna ei nõustunud lepingus viidatud Euroopa Liidu aluslepingute õigusliku alusega. Harta art 26 alusel moodustatud vahekohtud võivad lahendada asju, kus vaidluse teiseks pooleks on kolmas riik või kolmanda riigi investor. Vahekohtutel puudub EL siseste vaidluste lahendamiseks kohtualluvus ja kui nad siiski seda teevad, siis sellised lahendid ei ole EL-is täidetavad, sest on vastuolus EL õigusega. Kokkulepe järgneb deklaratsioonile , mis käsitleb Komstroy kohtuasjas (Moldova vs. Komstroy, kohtuasi C-741/19) Euroopa Kohtu tehtud otsusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi ja ühist arusaama energiaharta lepingu artikli 26 kohaldamatusest ELi-siseste vahekohtumenetluste alusena.

Liiklusseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 13 May 2026

Eelnõu näeb ette anda mootorratastele õigus kasutada ühissõidukiradasid, et muuta seeläbi liikluskorraldus sujuvamaks, ohutumaks ja tõhusamaks.

Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (strateegiliste investeeringute ekspressrada)

Estonia · Riigikogu · 7 May 2026

Eelnõuga luuakse strateegiliselt oluliste investeeringute jaoks eraldi kiirendatud menetlus ehk nn strateegiliste investeeringute ekspressrada, et muuta suurte projektide elluviimine Eestis kiiremaks ja prognoositavamaks. Muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetada välisinvesteeringuid, kaitsetööstust, energiajulgeolekut ja kliimaeesmärkide saavutamist. Eelnõuga kehtestatakse selged kriteeriumid strateegilise investeeringu staatuse määramiseks ning luuakse erimenetlused projektidele, mille asukoht ei ole veel lõplikult paigas või mis sobituvad juba olemasolevatesse planeeringutesse. Samuti lihtsustatakse riigi eriplaneeringute menetlusi: kaotatakse eraldi algatamise etapp, vähendatakse dubleerivaid hindamisi ning võimaldatakse keskkonnamõjude paindlikumat ja varasemat hindamist. Lisaks luuakse strateegiliste projektide jaoks ühtne kontaktpunkt, mis hakkab menetlusi koordineerima ja jälgima tähtaegadest kinnipidamist. Muudatustega soovitakse vähendada eelkõige haldusorganite töökoormust ja kiirendada menetlusi, ilma et suureneks inimeste halduskoormus.

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed jääteede trasside püsivaks finantseerimiseks"

Estonia · Riigikogu · 9 February 2026

Eelnõu eesmärgiks on suunata valitsust looma püsiv rahastus jääteede rajamiseks ja hooldamiseks ning kehtestada valmisoleku rahastamismudel, mis võimaldab jääteid edaspidi avada kiiresti ja ohutult. Selle eesmärgi täitmiseks on oluline, et jääteede valmisoleku ja avamise kulud oleksid eraldi eelarvereana sätestatud riigieelarves viisil, mis ei vähenda riigiteede tavapärast tee- ja korrashoiu rahastust.

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine)

Estonia · Riigikogu · 12 January 2026

Eelnõuga kiirendatakse riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja ehitamist. Muudatuste vajalikkus on tingitud julgeolekuolukorrast ning liitlaste vastuvõtmise ja riigi kaitseplaanide rakendamise vajadusest. Samuti aitab uus regulatsioon tagada riigikaitseks vajaliku taristu ja tootmise ning väljaõppevõimekuse rajamist. Eelnõu kohaselt saab valitsus kaitseministri ettepanekul ja ohuhinnangu alusel määrata hoone riigikaitseliseks ehitiseks. Riigikaitselise ehitise eesmärk on tagada riigi julgeolek ja sõjaline kaitse. Riigikaitseliseks ehitiseks võib olla nii ministeeriumide valitsemisalas olev hoone kui ka strateegilist või sõjalist kaupa tootva ettevõtte tootmishoone. Riigikaitseliste ehitiste kavandamisel jäetakse ära planeerimismenetlus, keskkonnamõju hindamine ja metsateatise esitamine, mis tähendab, et sisuliselt saab ehitamisega alustada pärast loamenetluste, näiteks ehitus- ja keskkonnalubade ning kui tegemist on vastava alaga, siis ka Natura mõju hindamise, läbimist. Pooleliolevad planeeringud viiakse lõpuni senise korra alusel. Sama eriregulatsioon laieneb ka side- ja eelhoiatamissüsteemidele, sõjalise väljaõppega seotud rajatistele, harjutusväljadele ja lasketiirudele ning sõjaväelinnakute ja ladustamisega seotud ehitistele. Eelnõuga nähakse ette ka vaidluste kiirem lahendamine. Riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlused tuleb lahendada eelisjärjekorras nelja kuu jooksul, erandjuhul kuni kuue kuu jooksul. Esialgset õiguskaitset saab edaspidi taotleda üksnes koos kaebuse, apellatsiooni või kassatsiooniga, mitte eraldi või abstraktselt. Vaidlustamine on võimalik juhul, kui esineb oht oluliseks keskkonnahäiringuks; subjektiivsete õiguste kaitse jääb alles. Kohalike omavalitsuste roll ruumiotsustes väheneb riigimaad puudutavate riigikaitseliste ehitiste puhul: valitsus saab peatada planeeringud ja määrata maa sihtotstarbe, kuid kohaliku omavalitsuse arvamust küsitakse alati.

Liiklusseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 10 November 2025

Eelnõu näeb ette edendada andmepõhiseid transpordilahendusi ja tagada Euroopa Liidu intelligentseid transpordisüsteeme (ITS) käsitleva direktiivi nõuete rakendamine Eestis. Muudatusega kohustatakse Transpordiametit ja kohalikke omavalitsusi tegema liiklus- ja liikuvusandmed kättesaadavaks masinloetaval kujul. Sellised andmed on näiteks kiiruspiirangud, möödasõidukeelualad, teetööd, liiklusteavitused ning sõidukite kõrgus- ja massipiirangud. Eesmärk on, et nii avaliku kui erasektori teenusepakkujad, nagu Waze, Google, aga ka teehooldajad, saaksid kasutada neid andmeid reaalajas. See võimaldab pakkuda täpsemat ja usaldusväärsemat liiklusinfot ning toetab turvalisema, sujuvama ja keskkonnasäästlikuma liikuvuse arengut. Uue õigusliku raamistiku kaudu kujuneb koostoimeline intelligentne transpordisüsteem, kus näiteks sõiduk tuvastab libeduse ja saadab hoiatuse nii lähedal liikuvatele sõidukitele kui teehaldussüsteemile. Muudatused viivad turvalisema, sujuvama ja andmepõhisema liikluse poole, kus marsruute saab valida vastavalt tegelikele liiklusoludele. See toetab nutika ja jätkusuutliku liikuvuse arengut Eestis.

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 September 2025

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus (ELRKS) ja likvideeritakse valitsuse omandireformi reservfond (ORF). Maa erastamisest laekunud raha kasutamise üle otsustab valitsus edaspidi riigieelarve menetluse käigus. Omandireformi reservfond loodi selleks, et katta kulusid, mis tekkisid Eesti taasiseseisvumise järel üleminekul demokraatlikule riigikorrale. Fondi raha tuli peamiselt erastamisest – viimastel aastatel eelkõige maa müügist ja nende maade järelmaksudest, mis tagastati suuremas osas endistele omanikele või mille puhul oli nõudeõigus. Omandireformi eesmärk oli muuta omandisuhted selliseks, et tagada omandi kaitse ja vaba ettevõtlus, heastada varasemad omandiõiguse rikkumised ning luua eeldused turumajandusele üleminekuks. Tegevused, mille katmiseks ORF ette nähti, on ammendumas ja ORF on oma eesmärgid enamjaolt täitnud.

Reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 September 2025

Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu poliitreklaami läbipaistvuse määrusega. Muudatuste eesmärk on tagada, et poliitreklaam oleks selgelt eristatav ning selle tellija, rahastaja ja avaldamise tingimused läbipaistvad. Poliitreklaami avaldamisele seatakse kaks suuremat nõuet. Poliitreklaam tuleb edaspidi avaldada koos poliitreklaamimärgisega ning sellise reklaami kohta tuleb koostada läbipaistvusteade. Poliitreklaami nõuetekohase märgistamise ja läbipaistvusteate olemasolu eest vastutab reklaami avaldaja. Poliitreklaamimärgis on osa konkreetsest reklaamist. Märgises antakse teada, et tegemist on poliitreklaamiga; kes on reklaami tellija; milliste valimiste, rahvahääletuse vm seadusandliku protsessiga on reklaam seotud; kas reklaami puhul on kasutatud suunamis- või reklaamiedastusmeetodeid; samuti viidatakse läbipaistvusteatele. Märgistused tuleb reklaamile lisada sõltumata andmekandjast, olgu tegu audiovisuaalse, trükimeedia-, interneti- või veebivälise reklaamiga. Poliitreklaami tellijad võivad olla kes tahes isikud või organisatsioonid, kes soovivad oma reklaamiga mõjutada poliitilisi otsustusprotsesse nii valimiste ajal kui ka valimistevahelisel ajal. Valimiste kontekstis on poliitreklaami tellijad näiteks erakonnad või nende liikmed, valimisliidud ja üksikkandidaadid. Eestis on 14 tegutsevat erakonda. 2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris kokku 968 kandidaati, neist 10 üksikkandidaati ja 9 erakonda. 2021. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel kandideeris kokku 10 025 kandidaati, neist 43 üksikkandidaati, 136 valmisliitu ja 8 erakonda. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris kokku 78 kandidaati, neist 5 üksikkandidaati ja 9 erakonda. Poliitreklaami tellijateks võivad olla aga ka paljud teised juriidilised või füüsilised isikud – see tuleneb poliitreklaami laiast mõistest, mis ei piiritle poliitreklaami ainult erakonnapoliitikaga või valimistega. Eelnõu puudutab nii reklaamiteenuse pakkujaid, meediaettevõtteid kui ka digiplatvorme. Lisaks hõlmab eelnõu välireklaami pakkujaid ja kohalikke omavalitsusi. Eelnõu näeb ette erinõuded internetipõhise poliitreklaami puhul, kui kasutatakse suunamis- ja edastusmeetodeid, mis põhinevad isikuandmete töötlemisel. Sellisel juhul tuleb teenusepakkujatel kehtestada sisestrateegiad ja pidada arvestust, et tagatud oleks nii isikuandmete kaitse kui läbipaistvuse nõuded. Muudatused tagavad poliitreklaami nõuetekohase läbipaistvuse ja aitavad ühtlustada selle reegleid kogu Euroopa Liidus.

OTRK: „Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?“

Estonia · Riigikogu · 19 May 2025

Konkurentsiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 19 May 2025

Eelnõu näeb ette anda Konkurentsiametile volitused, et toetada Euroopa Komisjoni välisriigi subsiidiumide vastava määruse rakendamist koondumiste kontrolli osas. Tegemist on ELi määrusega, mis võimaldab uurida, kas ELis tegutsevad ettevõtted on saanud toetusi kolmandatest riikidest, mis võivad moonutada ausat konkurentsi. Eelnõu seadusena jõustumine aitab tagada, et välisriikide subsiidiumide mõju turule oleks läbipaistvalt hinnatav ning vajadusel ka piiratud, et kaitsta ausat konkurentsi Eesti ja Euroopa ettevõtjate seas. Määrus on mõeldud tasakaalustama olukorda, kus ELi ettevõtted peavad järgima riigiabi reegleid, kuid kolmandatest riikidest saadav rahaline toetus – näiteks soodsad laenud, maksusoodustused või muud toetused – ei ole seni olnud kontrolli all. Uue määruse alusel ei ole sellised toetused keelatud, kuid nende mõju hinnatakse turu moonutuste vältimiseks eraldi. Eesti on määranud riigihangete alaseks kontaktpunktiks Rahandusministeeriumi ning koondumiste kontrolli puhul Konkurentsiameti.

Tarbijakaitseseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 14 April 2025

Eelnõuga ajakohastatakse tarbijakaitseseaduse norme, et vähendada väljaprinditavate ostudokumentide ja posti teel saadetavate paberarvete hulka. Kehtivad õigusnormid ei ole piisavalt paindlikud, kuigi tehnoloogia areng võimaldab üha enam dokumente edastada elektrooniliselt ning neid ka elektrooniliselt säilitada. Seetõttu kulub endiselt suur hulk paberit, mis suurendab nii kauplejate keskkonnajalajälge kui ka halduskulusid. Muudatuste eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja kaasaegseid lahendusi, andes kauplejatele võimaluse edastada dokumente digitaalselt. Tarbija võib edaspidi saada arve teavituse lühisõnumina või säilitada ostudokumenti kaupleja mobiilirakenduses. Samas on eelnõu koostamisel arvestatud ka suuremat kaitset vajavate tarbijate, eelkõige vanemaealiste, vajadustega – neile jääb võimalus saada dokumente paberkandjal ka edaspidi.

Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 7 April 2025

Eelnõuga võetakse üle ELi vastav direktiiv, mille eesmärk on anda ELi liikmesriikide konkurentsiasutustele Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklite 101 ja 102 tulemuslikuks kohaldamiseks vajalikud volitused, ressursid ja sõltumatuse tagatised. Eelnõuga esitatakse muudatused, mille sisuks on vastava direktiivi ülevõtmine kehtiva õiguse struktuure kasutades, st luuakse haldusõiguslik konkurentsijärelevalvemenetlus ja karistused määratakse väärteomenetluses sarnaselt muude eluvaldkondadega. Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks saab Konkurentsiamet. Trahvi väärteokoosseisu täitvate konkurentsirikkumiste toimepanemise eest määrab maakohus väärteomenetluses. Eelnõu kohaselt sätestatakse konkurentsijärelevalvemenetluses kogutavate tõendite ülekantavus väärteomenetlusse, mis on seni olnud konkurentsijärelevalve ja konkurentsialaste süütegude menetlemisel üks põhilisi murekohti. See saavutatakse suuresti konkurentsijärelevalvemenetluses tõendite kogumiseks süüteomenetlusele lähedasema regulatsiooni kehtestamise kaudu, pidades samas silmas direktiivis seatud suuniseid ja piiranguid. KarS § 400 tunnistatakse kehtetuks ja selle asemel sätestatakse konkurentsi kahjustavad ettevõtjate vahelised kokkulepped, kooskõlastatud tegevuse ja otsused, väärteona. Seega eelnõu kohaselt konkurentsialased rikkumised enam kuriteoks ei ole. See toob kaasa olulise lihtsustuse, kuna puudub vajadus kriminaal- ja väärteomenetluse vahel valimiseks.

Ühistranspordiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 10 February 2025

Eelnõu on ajendatud asjaolust, et tagada võrdne kohtlemine seaduse peatüki „Nõuded taksoveol“ täitmiseks. Samuti on eelnõu eesmärgiks tagada keeleseaduses sätestatud normide ja nõuete täitmine. Eelnõu kohaselt on taksovedu ilma taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardita keelatud. Taksoveo osutamisel peab sõidukil olema vähemalt üks taksotunnus, milleks on auto katusel paiknev takso plafoon või auto paremal küljel asetsev taksoteenust osutav kirjeldus. Samuti peab taksoveo osutaja esitama tulenevalt keeleseadusest vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust tõendava dokumendi.

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile"

Estonia · Riigikogu · 10 September 2024

Eelnõuga tehakse ettepanek langetada 5-le protsendile toidukaupade, jookide ja muude selliste inimestele tarbimiseks mõeldud toorainete (välja arvatud alkohol ja tubakatooted) ja nende valmistamiseks või säilitamiseks kasutatavate maitseainete, säilitusainete, värv- ja muude lisaainete käibemaks. Samuti tehakse ettepanek langetada 5-le protsendile sööda- ja segasööda ning nende valmistamiseks kasutatavate tooraine- ja lisaaine, loomade toiduainena kasutatavate tööstuse jäätmed ning sööda tooraine käibemaks. Veel tehakse ettepanek langetada 5-le protsendile ka restorani- ja toitlustusteenuste käibemaks.

Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 3 June 2024

Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping ja selle juurde kuuluv protokoll.

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile"

Estonia · Riigikogu · 2 April 2024

Eelnõuga tehakse ettepanek alandada just kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaksu. Antud tootegruppide soodustamine suunab inimesi tervislikemate toodete tarbimisele ja parendab seeläbi ka tervislikke toitumisharjumusi.

Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamivabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 5 February 2024

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise.

Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 25 September 2023

Eelnõuga muudetakse dokumentide elektroonilise kättetoimetamise reegleid, mis tõhustab maksumenetlust. Eelnõu kohaselt loetakse juriidiliste isikute puhul dokumendid edaspidi kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel alates nende üleslaadimisest e-maksuametisse või siis alates dokumendi edastamisest meilile. Käesoleval ajal eeldab dokumentide kättetoimetamiseks lugemine seda, et juriidiline isik kas avab dokumendi e-maksuametis või siis kinnitab nende kättesaamist meilil.

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 5 June 2023

Eelnõu näeb ette e-kaubanduses maksupettuste tuvastamiseks kehtestada makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada piiriüleste maksete andmed makse saajate osas ja anda need iga kvartal edasi maksuhaldurile.