Eelnõuga sätestatakse, et põhikooli lõpetamiseks on vajalik sooritada kõik lõpueksamid vähemalt rahuldava tulemusega. Põhikooli lõpueksamite otsustamine peaks olema Riigikogu pädevuses

Law· SE517avaldatud riigiteatajas

Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 17 January 2022

Eelnõuga tehakse seaduses muudatused, et jätkata leevendatud tingimustel loometoetuse maksmist vabakutselistele loovisikutele kuni 2022. aasta lõpuni. Loometoetuste taotlemist ja maksmist jätkatakse sarnaselt tingimustega, mis kehtisid kuni 2021. aasta lõpuni tulenevalt COVID-19 kriisi tingimustest. Eelnõuga kaotatakse 2022. aasta lõpuni nõue, mille kohaselt loometoetust saanud inimene ei või kahe aasta jooksul uut taotlust loometoetuse saamiseks esitada. Samuti on 2022. aastal loometoetust võimalik saada ka juhul, kui loovisik teenib loometoetuse taotlemise perioodil lisaks sissetulekut ühes kuus kuni ühe töötasu alammäära suuruses summas, näiteks võlaõigusliku lepingu alusel. Eelnõuga tehakse ka püsivaid muudatusi loometoetuse taotlemise ja maksmise tingimustes. Näiteks täpsustatakse sissetuleku mõistet ja suurust, mida arvestatakse loometoetuse saamiseks. Eelnõu järgi saab loometoetust taotleda vabakutseline loovisik, kes ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool töötasu alammäärast. Kehtiva seaduse üldine sõnastus saadud tulude kohta on tekitanud praktikas tõlgendamisprobleeme. Lisaks täpsustatakse loometoetuse maksmisest keeldumise aluseid, kui toetuse maksjaks on Kultuuriministeerium. Kui kehtiva regulatsiooni järgi on sätestatud, et loometoetuse maksmisest keeldutakse muuhulgas ka alusel, kui taotleja ei ole kolm viimast aastat vastaval loomealal tegutsenud, siis eelnõu näeb ette, et seda kolmeaastast perioodi vastavalt pikendatakse aja võrra, mil isik saab vanemahüvitist, on lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses. Eelnõuga täpsustatakse ka loometoetuse maksmise lõpetamise aluseid. Eelnõu järgi saab alusetult makstud loometoetuse tagasi nõuda lisaks valeandmete esitamisele ka olukorras, kus loovisik ei vasta loometoetuse taotlemise tingimustele. Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära suurune toetus sissetuleku ajutiselt kaotanud eberegulaarsetes või -standardsetes töövormides tegutsevale kultuuritegijale. Loometoetus tagab miinimumsissetuleku kõrval ka sotsiaalsed garantiid, ennekõike ravikindlustuse.

Bill· SE415i lugemine lopetatud

Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 17 June 2021

Eelnõu eesmärgiks on tagada igale lapsele tasuta lasteaiakoht. Eelnõuga kaotatakse lapsevanemate jaoks kohustus tasuda lasteaia kohatasu.

Law· SE258avaldatud riigiteatajas

Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni (uuendatud) ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 October 2020

Konventsiooni eesmärk on edendada rahvusvahelist filmialast koostööd Euroopas. Konventsiooni uuendamise tingis asjaolu, et alates 1992. aastast on filmitööstus olulisel määral nii tehniliselt, majanduslikult kui ka kunstiliselt edasi arenenud. Uus tehnoloogia on muutnud filmide tootmise-, levi- ja linastusmeetodeid ning osalisriikides on riiklikud filmivaldkonna rahastuskeemid muutunud mitmekesisemaks. Konventsioon kohaldub koostööfilmidele näiteks mängu-, anima- ja dokumentaalfilmid, mis on mõeldud kinos näitamiseks ja milles osaleb üldreeglina vähemalt kolm tootjat kolmest liikmesriigist. Vastavate riikide koostööprojektid tuleb osalisriigi pädevas asutuses registreerida ja taotleda kaastootmisprojekti staatust. Kaastootmisprojekti staatuse saamisel on võimalik taotleda toetust avalikest vahenditest. Eesti jaoks on konventsiooniga ühinemine oluline, et osaleda kaastootmisprojektides, kus tootja panus jääb alla 10 protsendi filmi tootmiskuludest, aga ei ole väiksem kui 5 protsenti. Võrreldes 1992. aasta konventsiooniga on minimaalset vajalikku vähemuskaastootja rahalist panust vähendatud ning see avab eelkõige väikeriikidele võimaluse osaleda senisest enamates kaastootmisprojektides. Kaastootmine on olulise tähtsusega keskmisest suurema eelarvega Eesti filmide tegemisel, kuna ainuüksi Eesti poolse rahastusega neid filme ei ole võimalik toota. Konventsiooni rakendamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarvest, kuna sätestatud eesmärgid saavutatakse Kultuuriministeeriumi ja Sihtasutuse Eesti Filmi Instituudi eelarve piires. Konventsioon jõustub Eesti suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimiskirja deponeerimise päevast.

Law· SE163avaldatud riigiteatajas

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Haridus- ja Noorteameti moodustamine, Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks)

Estonia · Riigikogu · 16 March 2020

Eelnõuga moodustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet ning nimetatakse keeleinspektsioon ümber keeleametiks. Muudatused vastavad valitsuse tegevusprogrammi alusel heakskiidetud riigireformi tegevuskavale 2019-2023. Eelnõu kohaselt moodustatakse Sihtasutuse Innove, Sihtasutuse Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste põhjal Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet. Sellega seoses viiakse uude valitsusasutusse poliitikakujundamisega mitteseotud rakendusliku iseloomuga tegevused ka Haridus- ja Teadusministeeriumist. Raamatupidamise, palgaarvestuse ja personaliarvestuse, samuti struktuuritoetuste rakendusüksuste ülesandeid, hakkab täitma Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu järgi nimetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Keeleametis jätkatakse kõikide seni Keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist ning lisaks viiakse Keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Sihtasutusest Archimedes. Keeleametist saab keelepoliitika rakendusasutus eesti keele kasutamise kontrolli ja järelevalve, nõustamise ning arenduse valdkondades. Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad kaasa riigiasutuste ühtsemale toimimisele, tõhustatakse riigi strateegiliste ülesannete täitmist keele-, haridus- ja noortevaldkonnas, olemasolevaid ressursse kasutatakse tõhusamalt ja mõjusamalt, sealhulgas kompetentsi, ning pakutakse kvaliteetseid avalikke teenuseid.

Law· SE122avaldatud riigiteatajas

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 18 December 2019

Eelnõuga laiendatakse Eesti Rahvusringhäälingu kohustust tagada teleprogrammide kättesaadavus kuulmispuudega inimestele.

Law· SE379avaldatud riigiteatajas

"Lepingu Eesti Vabariigi valitsuse ja Taani Kuningriigi valitsuse vahel investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitsmise kohta" muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 6 February 2017

Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud Euroopa Liidu õigusega – eelkõige puudutavad need asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte. Küll aga võib nende lepingute puhul tekkida vastuolu Euroopa Liidu õigusega siis, kui vaidluse lahendamisel vahekohtus kerkivad olulised Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise küsimused, mida peaks kolmandas riigis asuva vahekohtu asemel lahendama hoopis Euroopa Kohus. Euroopa Komisjon on selle vastuolu välistamiseks pidanud vajalikuks liikmesriikide omavaheliste lepingute lõpetamist ning ka viie liikmesriigi vastu rikkumismenetluse alustanud. Lepingut tuleb enne selle lõpetamist muuta, kuna selle sätete järgi kehtib leping selle jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel kümme aastat pärast lepingu lõpetamist. Leping muudetakse nii, et selle lõpetamisel lõpeks täielikult ka lepingu kohaldamine. Eesti ja Taani vahelise investeeringute kaitse lepingu lõpetamine on vajalik selleks, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide EL liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Varem on Eesti lõpetanud kahepoolsed investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia ning Tšehhiga. Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestil analoogsed lepingud sõlmitud Austria, Hispaania, Hollandi, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Ühendkuningriigi ja Taaniga. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Resolution· OE371avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine"

Estonia · Riigikogu · 16 January 2017

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Mailis Reps ja nimetada delegatsiooni liikmeks Andrei Novikov. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.