Law· SE762avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 12 December 2022
Eelnõuga täiendatakse rahvastikuregistri seadust seoses Eesti ja Soome vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppega, mis allkirjastati tänavu Helsingis 21. septembril. Kokkulepe töötati välja, et toetada Eesti ja Soome vahel inimeste vaba liikumist ning lihtsustada rahvastiku arvestuse pidamist. Kokkuleppe alusel vahetatavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse ja Eesti ametiasutused saavad neid kasutada kui õigusliku tähendusega andmeid. Tänu andmevahetusele paraneb rahvastikuregistri andmekvaliteet.
Kokkuleppe kohaselt kannab Eesti või Soome registripidaja inimese elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast inimese kolimist sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist.
Kui sihtriik andmeid ei edasta, võib inimese elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse kanda välisriigi elukoha aadressi ka juhul kui inimene esitab oma uue elukoha aadressi koos vastava tõendiga. Kuna Eesti võib sarnaseid kokkuleppeid sõlmida tulevikus ka teiste riikidega, sätestatakse seaduses erisus üldiselt, see tähendab ei nimetata seaduses otseselt Soomega sõlmitud kokkulepet.
Muudatused on planeeritud jõustuma üheaegselt Eesti ja Soome valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse jõustumisega.
Law· SE763avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 12 December 2022
Eesti siseminister ning Soome regionaal- ja riigihaldusminister allkirjastasid kokkuleppe Helsingis 21. septembril. Kokkulepe tuleb Riigikogus ratifitseerida, kuna on vaja muuta rahvastikuregistri seadust, et need oleksid omavahel kooskõlas.
Kokkuleppe kohaselt kannab Eesti või Soome registripidaja inimese elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast inimese kolimist sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist. Kokkuleppe kohaselt pole lubatud seda teha enne, kui lähteriik pole sihtriigilt vastavat teadet saanud.
Kehtivas rahvastikuregistri seaduses sellist erisust välisriigi elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel hetkel ei ole. Rahvastikuregistri seaduse muutmise seadusega vajalik erisus luuakse ja ühtlasi sätestatakse ka see, millisel juhtudel võib kokkuleppest mööda minna.
Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast viimase sellise kirjaliku teate saamist, millega riigid teavitavad teineteist sellest, et kokkuleppe jõustumiseks vajalik riigisisene menetlus on lõpetatud
Law· SE753avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 5 December 2022
Eelnõuga kehtestatakse haldus- ja tsiviilkohtumenetluse ning kohtukorralduse erisused ajaks, kui riigis on välja kuulutatud erakorraline seisukord või sõjaseisukord (edaspidi erikord) ning õigusemõistmine võib olla raskendatud. Seaduse muutmise eesmärk on tagada inimeste põhiõigus õiguskaitsele ja ausale kohtupidamisele erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Eelnõuga tehtavad muudatused ei puuduta hädaolukorda ja selle lahendamiseks väljakuulutatud eriolukorda.
Kohtutele antakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal tsiviil- ja halduskohtumenetluses volitus asja menetlus peatada. Samuti kaotatakse kohustus kaasata erikorra ajal rahvakohtunikke õigusemõistmisse. Kohtu esimees võib õigusemõistmise toimimiseks anda kohtunikule juhiseid kohtuasjade menetlemise järjekorra kohta, muuta tööjaotusplaani ja kohtu kodukorda.
Riigikohtu üldkogu saab pädevuse saata erikorra ajal kohtunik tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Juhul kui Riigikohtu üldkogu ei ole otsustusvõimeline, saadab kohtuniku ajutiselt teise kohtusse Riigikohtu esimees.
Bill· SE719tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 17 October 2022
Eelnõuga nähakse kohtute seaduses ette riigikaitsega seotud kohtuasju arutava ning Põhiseaduses lubatud erikohtu – Riigikaitsekohtu -moodustamine ja selle tegevuse põhilised riigiõiguslikud alused.
Eelnõuga pakutakse konkreetne lahendus, kuidas tagada riigis kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal nende spetsiifiliste kohtumõistmise funktsioonide täitmine, mis on traditsiooniliselt olnud sõjakohtute ülesandeks.
Bill· SE634i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 6 June 2022
Eelnõuga luuakse haldusmenetluse seaduses alused automaatse haldusmenetluse läbiviimiseks, samuti automaatse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, mis tähendab haldusorgani nimel tegutseva ametniku või töötaja sekkumiseta tegevust. Seda siis, kui riivatakse õiguseid või vabadusi, mil on vaja seaduslikku alust. Seega on automaatse haldusmenetluse regulatsioon eelnõu järgi aluseks halduse tegevustele, millega kaasneb isikute õiguste ja vabaduste riive ning on vaja töödelda isikuandmeid. Automaatse haldusmenetluse või haldusakti andmise võib algatada nii haldusorgan kui ka toetust, teenust või hüvitist sooviv isik oma taotlusega, näiteks iseteenindusportaalis ja selleks peavad valdkonnaseadustes sisalduma vastavad normid.
Eelnõu kohaselt tuleb haldusorganil automaatse haldusmenetluse läbiviimiseks arvesse võtta nii inimese kui ka avalikku huvi, otsustamise aluseks olevas õigusnormis sisalduvat kaalutlusõigust, samuti määratlemata õigusmõistet, otsustamiseks vajaminevaid andmeid on piisavalt, isikut ei ole vaja ära kuulata ning kahjustada ei tohi kolmandate ja huvitatud isikute õigusi ja huve. Kui valdkonnaseaduses sisaldub kaalutlusõigus või määratlemata õigusmõiste, kuid ratsionaalne on kasutada automaatset menetlust, siis eelnõu kohaselt koostab haldusorgan ühetaoliseks kohaldamiseks haldusesisese halduseeskirja tüüpjuhtudest. Eelnõuga nähakse ette kasutada automaatseid dialoogisüsteeme, näiteks vestlusroboteid ja virtuaalseid assistente. Lisaks saab haldusorgan seaduses sätestatud juhtudel õiguse rakendada füüsilise või juriidilise isiku osas profiilianalüüsi, mis on seotud ja saab kasutada isikuga seotud aspektide hindamiseks. Eelnõuga täpsustatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduses, töötuskindlustuse seaduses ja töövõimetoetuse seaduses automaatsete haldusaktide andmise põhimõtteid.
Law· SE609avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 2 May 2022
Eelnõuga antakse kohaliku omavalitsusele võimalus lõpetada rahvastikuregistris inimese elukoha andmete kehtivus, kui elukoha aadress on rahvastikuregistris linna ja linnaosa või valla täpsusega, kuid kohaliku omavalitsuse üksus on kindlaks teinud, et inimene ei ela nende territooriumil ega mujal Eestis ning isiku viibimiskohana ei ole rahvastikuregistrisse kantud rahvastikuregistri seaduses nimetatud viibimiskoha, näiteks hoolekandeasutuse andmeid. Seletuskirjas märgitakse, et Ukraina sõjapõgenike puhul on olnud juhtumeid, kus kohaliku omavalitsuse üksused kõhklevad, kas kanda KOV-i täpsusega elukoha andmed rahvastikuregistrisse, kuna puudub võimalus lõpetada nende kehtivus ilma uut elukohateadet esitamata. Rahvastikuregistri seaduse muutmine on vajalik, et anda kohaliku omavalitsuse üksustele võimalus kohaliku omavalitsuse üksusest ja ka Eestist lahkunud isiku elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris lõpetada. Lisaks Ukraina sõjapõgenikele kehtib see ka kõigi teiste isikute kohta, kellel on KOV-i täpsusega elukoht.
Law· SE543avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 7 March 2022
Eelnõuga muudetakse konkursside regulatsioon ametiasutusele vähem bürokraatlikuks ja ametnikele lihtsamaks, võimaldades ajutiselt äraoleva ametniku asendajal jätkata ametikohal ilma konkurssi läbimata olukorras, kui asendatav ei naase.
Samuti muutub paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks värbamine ametikohale, millele oluliselt sarnasele ametikohale on konkurss alles toimunud ning millel osalesid tugevad kandidaadid, kellele võib teha 150 kalendripäeva jooksul alates konkursi väljakuulutamisest ettepaneku asuda ametikohale ilma konkursita.
Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ajutise üleviimise regulatsioon ja nähakse ette võimalus ametniku osaliseks tähtajaliseks üleviimiseks. Kehtiv seadus seda ei võimalda, sest ametniku tähtajalisel üleviimisel peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus ametikohal, millelt ametnik üle viidi.
Töötuskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt võrdsustatakse ametnike ja töötajate õigused olukorras, kus ametnik on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ning ta soovib saada töötuskindlustuse hüvitist. Kehtiva korra kohaselt ei ole ametnikel õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral töötuskindlustushüvitisele õigust.
Lisaks näeb eelnõu ette, et kui ametnik hukub või sureb teenistusülesannete täitmise ajal välisriigis, korraldab välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole kindlustuslepingus ette nähtud.
Muudatused tulenevad sellest, et avaliku teenistuse seadus jõustus 1. aprillil 2013 ning seaduse rakendamisel on üheks enim kriitikat saanud teemaks konkursid.
Law· SE494avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 6 December 2021
Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse rahvastikuregistriseadust (RRS), perekonnaseisutoimingute seadust (PKTS), konsulaarseadust (KonS) ja riigilõivuseadust (RLS).
Muudatuste eesmärk on teenuste automatiseerimine, rahvastikuregistrist andmete väljastamise süsteemi muutmine ja praktikas tõusetunud kitsaskohtadele lahenduste leidmine.
RRS-i, PKTS-i, KonS-i ja RLS-i muutmise seaduse eelnõu peamised muudatused on seotud õiguslike raamide loomisega automaatotsuste võimaldamiseks teatud RRS-i ja PKTS-i menetlustes (nt elukoha registreerimisel ja sünni registreerimisel) ning rahvastikuregistri andmete väljastamise pädevuste süsteemi muutmisega. Automaatkanded on kanded ametniku sekkumiseta. Näiteks saab osadel juhtudel turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohaandmete puhul teha elukoha registreerimise automaatkande, st e-teenuse kaudu esitatud mõningate andmete puhul ei pea ametnik menetlusse enam sekkuma ja kanne rahvastikuregistrisse tehakse automaatselt.
Lahendatakse ka igapäevasest praktikast kerkinud probleeme, mille lahendamiseks on vaja seadust muuta, näiteks võimaldatakse pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu avaldus ka notariaalselt tõestatud vormis.
Samuti sätestatakse seaduslik alus riigilõivu tasumiseks rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest.
Law· SE410avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 7 June 2021
Eelnõu eesmärk on tagada riigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes salastatud teavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest.
Eelnõuga ajakohastatakse salastatud teabe töötlemise nõudeid, et luua regulatsioon, mis järgiks nüüdisaegse teabehalduse ja paberivaba asjaajamise põhimõtteid ning hõlmaks tänapäevaseid teabe töötlemise viise ja teabekandjaid. Kehtivad salastatud teabe töötlemise nõuded on koostatud eelkõige paberdokumente silmas pidades, mistõttu need ei ole täies ulatuses ja mõistlikult rakendatavad elektrooniliselt töödeldava salastatud teabe korral. Eelnevast lähtudes ajakohastatakse salastatud teabe märgistamise ja hävitamise reegleid, viies viimased vastavusse arhiiviseaduse nõuetega. Vabariigi Valitsuse määruse tasemel reguleeritakse detailsemalt salastatud teabekandjatele salastamismärgete kandmise ning olemikontrolliga seonduv.
Eelnõuga laiendatakse teabeloojate otsustuspädevust teabe salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel ja salastamistähtaja pikendamisel. Teadmisvajaduse põhimõtet ja otsustusprotsessi tõhusust silmas pidades saavad eelnõu kohaselt julgeolekuasutuse ja Kaitseväe ning jälitusasutuse juht õiguse otsustada enda asutuse loodud riigisaladuse salastatuse ennetähtaegse kustutamise üle. Samadest eesmärkidest lähtuvalt antakse ministeeriumi valitsemisalas loodud teabe salastamistähtaja pikendamise vajaduse üle otsustamise õigus valdkonna eest vastutavale ministrile ning Riigikantselei loodud riigisaladuse puhul riigisekretärile. Julgeolekuasutuste loodud riigisaladuse salastamistähtaja pikendamise otsuse teeb eelnõu kohaselt julgeolekuasutuse juht. Vabariigi Valitsus kollegiaalorganina otsustab jätkuvalt sellise riigisaladuse salastamistähtaja pikendamise üle, mis on kantud Vabariigi Valitsusele või valitsuskomisjonile otsustamiseks esitatud teabekandjale.
Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ministeeriumi valitsemisalas teenistusvälistele füüsilistele isikutele õiguse andmine juurdepääsuks piiratud taseme riigisaladusele.
Bill· SE388tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 11 May 2021
Eelnõuga välistatakse Eesti kodakondsuse andmine ja taastamine isikutele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
Resolution· OE379tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 21 April 2021
Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste jõustruktuuride käitumise seaduslikkuse ja proportsionaalsuse välja selgitamiseks, et edaspidi välistada põhiseaduslike kodanikuvabaduste meelevaldne ja seadusevastane piiramine.
Bill· SE374tagasi voetud taiskogul menetlemata
Estonia · Riigikogu · 15 April 2021
Eelnõuga luuakse võimalus erakondadel ja üksikkandidaatidel seada ennast valimisteks üles ilma selle eest kautsjoni tasumata. Selleks vabastatakse kautsjoni tasumise nõudest need erakonnad, kes esitavad vähemalt kahe protsendi hääleõiguslike Eesti Vabariigi kodanike toetusallkirjad.
Resolution· OE319tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 25 January 2021
Eelnõu näeb ette moodustada uurimiskomisjon, mille töösse kaasatakse kõikide Riigikogus esindatud erakondade esindajad. Eesmärgiks seatakse välja selgitada rakendatud toetusmeetmete otstarbekus ning tõhusus, toetuse andmise või finantsinstrumendi rakendamise otsuse tegemise protsessi mõjutanud isikute ring ning nende mõju otsuse kujunemisele. Samuti ka toetuse saajate ning nendega seotud isikute annetused ja muud soodustused erakondadele, nende juhtorganite liikmetele ning nendega seotud isikutele.